Kanade talvine allapanu

Tekkis selline küsimus, et mis võiks olla parim allapanu kanadele? Kas on ka vahet, et mida kasutada?
Küsimus tuleneb sellest, et kuna vaikselt oleme üle minemas talvereziimile, siis usun, et paljudel on probleem amoniaagihaisuga kanalas. Loomulikul mõistan, et ventilatsioon on põhiline, aga kas saaks seda ka lisaks vähendada erinevaid allapanusid kasutades?

Turvas peaks sel juhul olema parim absorbent, selline veidi jämedam ja mitte liiga niiske. Samas turvas kipub tolmama. Ammoniaagilõhna aitab neutraliseerida Stalosani või Mistrali kasutamine. Tuulutamine ja ventilatsioon otse loomulikult ka.

Mina kasutan sel aastal esimest korda põhupelleteid. Näevad ostes välja nagu puidugraanulid ja kanade all lagumevad ca 2 nädalaga. Väga rahul olen. Tolmavad hoopis vähem, kui saepuru või turvas. Niiskust imavad ka tublisti. See põhk on lisaks veel kuumutatud, seega ei levi selle allapanuga seeneeosed ega muud mikroorganismid. laguneb kompostis ka palju kiireminie, kui saepuru.

Põhupelleteid soovitasid mulle "vanemad olijad", kes neid ise kasutanud. Kulu on umbes 1 kott (ca 4 €) 1-2 m2 põrandapinna peale. Sellega peaks paremal juhul kevadeni välja vedama. Paar korda nädalas korjan kühvliga sõnniku graanulitest välja (no selle osa, mis nähtaval on) ja sõnnikulavad roogin ka puhtaks. Juba see vähendab ammoniaagihaisu tublisti. Osta peaks põhugraanuleid saama Bauhofi kauplustest koti kaupa või otse maaletoojalt. Selleks on siis Lilli tallid, google aitab. Panen laiskadele lingi ka: http://lilliagro.ee/?c=okopellet&l=et

Turba tallavad kanad väga kiiresti kinni ja siis muutub pealmine kiht jõledaks plägaks, ma kunagi esimesel kanapidamisaastal proovisin. Põhk kipub - eriti pikaajalisel seismisel - tolmama ja lisaks ei ole absorbeeruvus nii hea kui tahaks.
Põhupellet on minu meelest ka hetkel saadaolevatest allapanuvariantidest kõige etem. Mis puutub desosse, siis Mistrali lõhn on Stalosani omast oluliselt meeldivam ja Harjumaal on lisaks Mistral Kiti juurest kiiresti kättesaadav, Stalosaniga on hankimisel rohkem tegemist!

Meie peres kasutatakse kuiva turvast ja peenemat sorti põhku vaheldumisi.Sel juhul ei ole erilist lägakihti märgata,kanad ise segavad seda kraami siblides.Ja tolmu tuleb lauta nii või teisiti,sest tuhavannis supeldes lendab tolmu nii,et vähe pole.

Tere, päikest. Höövlilaast, kuiv saepuru ja heinapebred, haned rapivad heina ka maha. Ei sa eriti nuriseda, ei haise ka, läheb käärima, kevadeks on ilusti poolagunenud.Tuhk võtab ammonjaagi haisu maha.

Mina olen erandlikult kasutanud saepuru. Värske saepuru lõhnab tugevalt vaigu järele ning see hoiab haisu kauem ära. Kui kaka on ilusa tugeva konsistentsiga, siis ei kipu ta mööda elamist lailai valguma ja seda on mugav hommikuti magamiskohtadelt kokku korjata. Hommikune sitt haiseb kõige rohkem.
Hommikul on kindel tuulutus, suurpuhastus kanadel üks kord kuus. Siis roogin kõik puhtaks. Muidu korjan vaid kanade junne ja määrdunumaid kohti.
Hanedel korjan põhukihti 1 kord 3 päeva tagant. Hanedel on muidu saepuru + põhk. Põhk immutab läga endasse ja seda tuleks kindlasti tihedamini vahetada, kui tahetakse puhtaid linde ja mune.

Mis tolmamisse puutub, siis osa saepuru tolmab, teine mitte. Oleneb puru suurusest. Samas, peenem puru imab ikka paremini ja seob ka vedelat kakat ühtlaseks massiks.
Ilmad onneks veel lubavad lindudel õues olla ja see on suureks abiks. Mida kauem linnud väljas, seda kauem püsib laut puhas.

Rahakoti sisu arvestades ,kasutan purustatud põhku ja sekka vähesel määral saepuru.Kuna kanad saavad palju tuhka kus siblida ,siis tolmu jagub jah.

Selle haisu vastu aitab ikka jah kõige enam korralik sanitaarhügieen. Õrte all olevad sõnnikulavad on ennast igati õigustanud. Sealt ülepäeva junnide roobitsemine samuti. Allapanu püsib palju kauem, kui öised tornid puhtalt kätte saab. Kukkede boksis, kus linde on vähe, on see eriti hästi näha. Lasevadki kõrge torni paari ööga.

Kanadele on ikka kõige parem see vana ja äraproovitud sügavallapanu.Kui õieti teha siis jääb ära talvine kütmine,kanalas on kuiv ja puhas õhk.
Saepuru on väga halb,tolmab ja märgub liiga kiiresti,höövlilaast on parem aga sobib siiski paremini tibudele.Mistrali olen kasutanud lindlas kus ammonjaagihais tänu höövlilaastule võimust võtma kippus....ei andnud loodetud tulemust...olen samasugune reklaami ohver nagu paljud teist.
Nii,et kõik sügavallapanu valmistama....järgmisel aastal.

Ehk seletad, mida kujutab endast sügavallapanu?

Minu arusaamise järgi on sügavallapanu see kui sa paned koguaeg põhku või turvast või saepuru (soovitatavalt vaheldumisi)juurde kui lägaseks kisub ja enne kevadet puhtaks ei roogi.Aga nagu ma ütlesin:see on minu arusaam asjast

Olen kuulnud, et sõnnikut, milles on okaspuusaepuru, ei tohi taimedele panna, pidi mingeid kahjulikke aineid eritama ja taimed ei saa seal kasvada. Ise kasutan ka sügavallapanu, põhku ja turba segu. Turvas reageerib ka ammoniaagiga ja vähendab tunduvalt halba lõhna, aga ventilatsioon on igal juhul oluline.

Päikest. Okaspuu saepuru ei kõdune ja seob lämmastiku taimedele koheselt mitte kättesaadavaks. Tera maht on nii väike, et seeneniidistik ei arene, tuleb täiendavalt komposteerida ja soovitavalt mingi muu sõnnikuga, kõige parem on hobusesõnnik segus puulehtedega, et vihmaussid (sõnnikuuss) asja ümber töötleks. Laast on lagunev, kui on segus lehtpuumaterjaliga, siis on normaalne. Puittoimne materjal on aluselise reaktsiooniga, turvas happeline.

Sügavallapanu mis kütaks on minu mõistes eelmise aasta sitt.Ja ega siis inkubaatorit vaja olegi-kanad sigivad kui kilpkonnad.

Tekita hobusesitast kompostihunnik lauta ja parimal juhul annab see +70 C.

Kõikidel kanapidajatel hobust ei ole ja pole ka mõtet suksusitta lauta vedama hakata,et bioloogilist soojendajat saada...saab palju lihtsamalt.
Veidi siis sügavallapanust,seda mida kasutati vanal heal wabariigi ajal,nõuka ajal ja kasutatakse ka mujal maailmas praegu.
Augustis-septembris( võib ka praegu) kaetakse lindla põrand 5-10 cm paksuse kuiva turba kihiga.Linnud lastakse kohe peale ja kui allapanu pinnale hakkab tekkima midagi kooriku taolist( kokkutrambitud väljaheited e sitt) siis kaevatakse allapanu läbi,lisatakse uut ,kuiva turvast,kustutatud lupja,fosforväetist.Kõige tähtsam on esialgu jälgida,et allapanu ei niiskuks(jootjad korda).Kui kõik õigesti teete kestab sügavallapanu vähemalt kaks talve järjest.
Turbast ka veits.Ei sobi suvaline turvas,vältida tuleb tolmavat musta turvast.Kõige parem on esimese kihi freesturvas....pruun,kiuline,tolmuvaba,väga hea niiskusesiduja.
Okaspuu saepuru(höövlilaast).Minu ema ,vana kooli agronoom,ütleb ikka,et okaspuu allapanu peab seitse aastat patareis enne laagerduma kui seda kapsamaale vedada võib.


Magamiskohtadest ja õrtest sügavallapanuga kanalas teine kord...täna ei viitsi enam.

Väike kavalus ka juurde.Teise turbakihi lisamisel puitake sekka ka viljateri...veel parem teraviljakuivatist toodud puhastusjäätmeid.See selleks,et sundida kanu siblima ja terakesi otsima....allapanu muutub kohevamaks.

Mina kasutan allapanuks kuiva heina ja aeg-ajalt lisan ka puutuhka, suurt läga pole olnud.Eks turbaga segamini
oleks parem küll,aga siis peaks olema turba säilitamiseks eraldi kuur, väljas aunas hoides tuul ajab laiali ja läheb
märjaks ka.Kilega saaks ju katta, aga ega seegi taha seal hästi püsida.Okaspuu saepuru annab kanalasse hea lõhna
küll, aga see on vaigune ja võib kleepuda sulgeda külge ja sügelemist tekitada.See on minu arvamus.
Seal majandis, kus ma kunagi töötasin, kasutati sugulindude kanalas sügavallapanuna turvast.
Seda oli vähemalt 40 cm kiht ja pandi enne lindude sissetoomist kõik korraga paika.Mingit allapanu segamist hiljem ei toimunud, linnud tegid pealtpoolt ise selle töö ära,alumine kiht oli rottide pärusmaa...,aga neid oli palju.Söögi ajal kanad olid ühelpool küna, rotid teiselpool.
Kui linnud kombinaati saadeti, siis veeti sõnnik välja, pesti ja desinfitseeriti hoone.
Sõnniku väljaveo ajaks kutsuti külast poisid rotte püüdma, 1 rubla maksti tükist, püütud rotte sai kokku 6 kalakastitäit.Umbes nädal oli juba sellest möödas kui majandit tuldi kontrollima.
Samas kanalas töötas aga üks kõva vigurimees Kusta, see mõtles, et nüüd on õige aeg rottide
utiliseerimiseks ja ajas need katlamaja ahju.
Oh seda tossu ja haisu kui just härrad kõrgemalt poolt kanalate territooriumil jalutasid....

Jah olid ajad, hea meenutada