Tigedad kanad

Kuna mujale ei osanud toppida, tegin uue teema.
Sai siis Äntust võetud kuus päeva tagasi esimesed kanad. Valik oli järgmine 5 munejat pruuni kana (alustanud nov. 10), viis noort kana (kolm pruuni ja kaks musta) ja noor kukk. Ruumi peaks neil olema piisavalt, vana kasvuhoone, mis pealt kaetud võrguga, suurust a´20 m2. Selle lühikese aja jooksul oleme pidevalt neid jälginud ja tekkinud on järgmised tähelepanekud.

1. Noor kukk on täiesti närvihaige, kõik nokivad teda.
2. Vanad kanad nokivad noori ja tunne on, et isegi ei lase söögi ligi.
3. Viiest kanast munevad vaid kolm.
4. Kaks musta noort kana on julgemad, tulevad vahepeal isegi õrrelt alla

Mida ette võtta, et terror saaks lõpetatud või keda teistest eraldada?

Kui vana on noor kukk? Ja milles seisneb närvilisus?
Mis puutub noortesse ja vanadesse, siis enne kui noored pole munele hakanud, pole erilist solidaarsust oodata. Erandiks on samas karjas kasvanud linnud.
Kui just veriseks nokkimist pole, siis pole hullu. See, mis meile tundub terrorina, on karjas hierarhia paikapanemine.
Kui vanad linnud nokivad noori täitsa veriseks, siis tuleb noored vanadest eraldada võrguga. Näevad, aga ligi ei pääse. Ajapikku harjutakse üksteisega ja siis võib juba karja kokkulaskmist harjutada. Esialgu mõneks ajaks ja enda silma all. Verist lindu karja ei tohi jätta, süüakse ära!
Mis puutub munemisse, siis võib olla see tingitud kolimisstressist. Kui harjuvad uute tingimustega, munevad ilusti edasi.

Tänud soovituste eest
Kukk on kolme kuune ja kardab kõike ja kõiki, võibolla mulle kui algajale lihtsalt tundub ta närviline

Kolmekuune kukk pole ju kanade kabistaja veel :)Sellest ka närvilisus... Anna talle aega... Väiksemate tõugude kuked ehk võivad 3 kuusena juba kanu vaatama ja proovima hakata.

Tee sinna kasvuhoonesse sellised peidikuid, kuhu terroriseeritavad saaksid varjuda. Näiteks mõned kummuli keeratud kastid, millel üks külg lahti vms.

Midagi sellist eraldatuse asja olen proovinud, ehk siis on õrred erinavates kohatades. Tänu sellele on pilt kanalas a´la, et vanad kuked on kogu maapinna enda alla võtnud ja noored istuvad õrre peal. Kukk sai pandud eraldi puuri, nüüd siis kõigil kanadel võimalus kukke läbi võre vaadata.

sfinx kirjutas:

Tänud soovituste eest
Kukk on kolme kuune ja kardab kõike ja kõiki, võibolla mulle kui algajale lihtsalt tundub ta närviline

Kukk on noor. See on tavaline et kardab veel kõike ja kõiki. Mul isa hoiab eraldi vanadest kanadest noort kukke, nii on alati algul olnud. Kukeke on vahel süles (nii taltsas) või kõnnib kannul peremehel.

Mina ostsin märtsi alguses juba munevad äntukad ja käitusid samamoodi.Üks peksti surnuks ja seda väga lühikese aja jooksul.Teine ilmselt suri nälga,sest nad ei lase toidule ligi aramaid ja need kükitasid 24h õrrel.Nad kähmlevad mul praegu ka,aga ma paigutasin nad suuremasse laudaruumi ja tegin õue jooksuaia.Nüüd on ruumi vajadusel eest ära joosta ja toit peaks olema jagatud erinevatesse kohtadesse nii,et igal linnul oleks võimalus süüa.Ja munesid algul kehvasti,nüüd 18 kümnest 16 ja 17.Edu ja kannatust!

Ostsime ka ise eelmine aasta võetud farmi kanadele juurde mõne farmikana. Ja juba mõni tund hiljem oli 2 kanal soolikad välja nokitud...Kanad,kes eelmine aasta oli arad ja kössitasid aianurgas on selle aastaga nii kodunend ja peremehestunud..Proovisime et panime vanad kanad kasti ja lasime 1 korraga välja.Tulemust aga ei olnud-nii kui välja sai, kohe kallale kargas..Ei jäänudkii muud üle kui van kana jälle kasti tagasi panna..Miks om küll linnud nii julmad...?

Ma pole küll mingi kanapsühholoog, kuid ühest kanadokist jäi meelde, et jah, esiteks on kanad väga tugeva heierarhiaga. Sellest on siin foorumis palju erinevate teemade all juttu olnud. Kanadel tõesti ikka väga täpselt paigas, kes bossimad, kes teisel kohal, kes viimasel. Vastavalt sellele käib kogu elukorraldus - söömine, asjatoimetused, õrrekohad jne.
Kui see heierarhia on karjas paigas, siis reeglina kõik ka toimib. Kuni reegleid kehtestatakse (näiteks seoses mingite muutustega), siis on konfliktid paratamatud.
See nn. tigedus aga pole otseselt tigedus. Võimalik muidugi, et osadel ahistatud vabrikukanadel on tõesti psüühika üksjagu segi klopitud, kuid see näiline agressiivsus on ka tavakanadel lihtsalt väga tugev karjahoidmise instinkt. Selline hea kamabatunne siis, kus sissetungijaks ja kodurahurikkujaks on iga uustulnuk. Ka hädiseid isendid nö. likvideeritakse. Ikka selleks, et põhikari oleks tugev ja jätkusuutlik.
Ise olen näiteks näinud, kuidas meie noored trillad harakatele tuule alla tegid, kui need õue peale uudistama kepslesid. No ikka väga vapralt asuti oma territooriumi kaitsma. ka tihaseid aetakse vahest põõsastelt minema, kui nende lähedus segab. Enne oli kusjuures iseenesestmõistetavalt esirinnas alati kukepoisike, kuid ilma kukete kogukonnas (nagu meil) võtavad osad kanamamslid selle nn. pealiku rolli siis sujuvalt üle.

Et jah, tegelikult ei maksa meie inimlikke omadusi kanadele üle pookida. Võimalik, et paljud asjad looduse loomulikus kulgemises tunduvad ehk julmad või arusaamatud, kuid tegelikult on looduses enamik asju ikkagi ülitargalt komponeeritud.
Pealegi põhiline asjade susserdaja ja vussikeeraja on siiski ikka ja alati inimene. Sellest seisusest me enam kahjuks ei pääse.

Ahjaa, seda ka, et eelpool nimetatud võtted ehk uute/vanade eraldamine peaksid ikka toimima küll. Kuid eraldama peaks vist ikka võrguga, mitte planguga (või kastitoppimisega). See on just selleks, et kanad näeksid üksteist. See nägemine (haistmine ja muud tunnetused) aitavad siis ka üksteisega harjuda.
Kuskil oli vist kirjas, et selliseks harjumise ajaks on max 10 päeva? Seega tuleb lihtsalt kannatust varuda.

Tänad..üritame

Need tigedikud ,om uskumatu...Sellist asja pole ma kuulnudki ennem..Kui nad eraldatud,siis valivad enda hulgast vist nõrgima...Esimesega sain jaole, aga teine....Aed sai vahele tehtud ja üllatus-kaklevad uutega läbi aia. Nokka pidi kokku ,sabad laiali, kael õieli...
Ma ei saa aru...mõni lind rahulik..vaikselt hoiab oma ette kui kaklus...aga teine samas nagu tigedik....

Hetkel samas jamas,linnud ammu koos elanud nüüd võetakse üks ette ja hakatakse kiusama.Peale piisava päikesepaiste kõik muu olemas.

Jep, mul ka
Tundub, et sel kevadel on linnud eriti õelad, enne pole mul sellist asja olnud. Ruum oli ka sel aastal muidugi väiksem, aga nagu päikest rohkem olema hakkas, nii sõjaks läks. Nüüd sai karjad lahku löödud ja üks väike araucana jäigi tõrjutuks. Et mitte neile kannibalismi harjumust sisse jätta, sai see katkine tõrjutu likvideeritud...
Kusjuures üheks ülbitsejaks oli "peakukk" ise.

Minagi tegin ühele noorele braamale alles ükspäev lõpu,tagumik oli katki nokitud nii,et kondid paistsid.Pole varem märganud,et teda keegi togiks ja siis äkki kohe nii hullusti Ja kaklevad nii kuked kui kanad ja vanemad pruunid äntukad on päris sassis:nii kui sulg kukub kohe ära süüakse.Võibolla see sulehimu ka sellele kanakesele saatuslikuks sai-nokiti ja veri tuli välja ja teadagi on siis kõik,pääsu enam pole

Huvitab mindki millest see sulgede söömine tuleb.Ühe korra suvel hakkas sulgi nagu maas nägema.Hakka või sulgi jahvatama.

Mis selle sule söömise vastu võiks aidata?Meil sama jama.

Sulgi sööma hakkavad, enamasti, seleeni puudusest - sellest siin juttu olnud ka.

Seleeni saavad,mulle tundub see lihtsalt halva harjumusena.

Halva harjumusega on tegemist siis, kui sulgi ära ei sööda, lihtsalt välja tõmmatakse. Kui aga sulg juba nahka ka pistetakse, siis viitab ikka sellele, et midagi on puudu

Ei oska tõesti arvata.Kurb on vaid see,et selline tegevus võib lõppeda veriselt

Mina tean, et sulgi süüakse soola puudusest...

Viirukiga nõus!

viiruk kirjutas:

Mina tean, et sulgi süüakse soola puudusest...

See pole, vist siiski, päris õige väide. Soola kasutatati varemalt küll kannibalismi ilmingutel (mõni kasutab, vanade tõekspidamiste järgi siiani), aga töötama pidi see pigem seetõttu, et kanal pole aega teist nokkida, kuna tal on pidev janu ja tegeleb joomisega. Üldsielt liiga palju soola pole kanale vajalik.
Täpselt nüüd ma ei mäleta, millisel linnukasvatuse loengul meile seda räägiti, aga see pole see mu enda väljamõeldis

Kas siis kanad soola söövad? olen suht algaja aga mulle räägiti just et kanadele ei tohi anda..

Mul pole vanad kanad sulgi söönud, kunagi muskuspardi tibud sõid teiste veresulgi.Aed oli siis väike ja parte palju sees, igavene häda oli teistega.Sulgede söömise vastu pidi kala või lihakraam ka aitama,kui linnud väikeses aias,siis neile sellist kraami(vihmaussid, tõugud, teod) ei leidu ju.Muud üle ei jäänud, avasin aiavärava ja linnud said vabapidamisele. Seleeni kohta ma ei oska midagi kosta,pole kunagi tarvitanud.

Heli kirjutas:

Kas siis kanad soola söövad? olen suht algaja aga mulle räägiti just et kanadele ei tohi anda..

Palju muidugi ei tohi anda.

http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TRUKISED/trykis_mahe_linnukasvatus_2011.pdf
Siin on söödaratsioonid olemas, keedusoola norm 0,2-0,3 % päevases sööda koguses.

Loomse valgu puudus on tõesti üks asi, mis võib kannibalismi esile kutsuda küll ja selle andmist tasub katsetada, kel veel probleeme. Kuigi siis on jälle see, et sulg tõmmatakse välja, aga ära ei sööda - tahetakse seda liha ja verd
Aga jah, kui kui veriste kanade probleem, siis agressiivsuse maha võtmiseks võib küll anda kas töödeldud hakkliha või rupskeid või kala või kalajahu.
Toorest liha mitte anda, see omakorda võib soodustada nokkimise jätkamist!

Meilgi hakkasid kanad sel aastal sulgi üksteiselt nokkima. Varasematel aastatel pole seda probleemi olnud. Eks süüa saab neile kõike anda, aga kevadet ja õueskäimist on raske pakkuda.

Kui kanad on omaette väikeses ruumis, siis neil tegevust vähe. Meil saavad vabalt oma aedikust suurde loomalauta, seal nad pole puntras koos, saavad siblida, tuhnida loomasõimedes ja turnida müüri peal,üksteise nokkimist ei ole.Õues nad mul ei käi,aga kevadet ootame kõik!

Laske kanad õue! Meil terve märtsi väljas käinud ja elu on ilus

Kiti kirjutas:

Loomse valgu puudus on tõesti üks asi, mis võib kannibalismi esile kutsuda küll ja selle andmist tasub katsetada, kel veel probleeme. Kuigi siis on jälle see, et sulg tõmmatakse välja, aga ära ei sööda - tahetakse seda liha ja verd :(
Aga jah, kui kui veriste kanade probleem, siis agressiivsuse maha võtmiseks võib küll anda kas töödeldud hakkliha või rupskeid või kala või kalajahu.
Toorest liha mitte anda, see omakorda võib soodustada nokkimise jätkamist!

Sekundeerin, kuigi varasem kogemus puudub. Olen talve jooksul söötnud keedetud kalarappeid ja -päid, omavahelist tõrelemist aga ei tähelda. Ruumipuudus võib mingis staadiumis muidugi mõjutada, aga kuivõrd talve I poolel oldi päeviti vabalt väljas ja nüüd juba pikemalt kasvuhoonesse suletult, erinevust käitumises selles suhtes pole.

Mina ajan toore kala läbi hakklihamasina,parajad portsud kilekotti ja sügavkülma.Enne jahule lisamist lahjendan kalapastat vähese veega, siis parem segada ja saab ühtlasema sööda.
Vanasti kalakombinaadid valmistasid kalapastat, aga see oli tehtud konservantidega ja tunduvalt kallim kui kalarapped, mida ka müüdi majanditele.

No ega selle kalaga ei maksa liiale ka minna,pigem siis tõesti juba rupskeid keeta ja neid sööta.Kalamaitseline muna on üks jälk asi mu meelest

Liiale muidugi ei maksa minna, aga ega seda kala pole nii palju (hind paneb asja paika), et iga päev oleks lindudele sööta. Kalamaitseline-lõhnaline muna on tõepoolest üks jälk asi, eriti siis kui avad küpsetusahju ukse ja sealt pahvakas näkku tuleb, sellist asja on minu praktikas ette tulnud.Rahva nurisemisest ei maksa rääkidagi, aga ega see polnud tordivalmistaja süü kui kanalas kanadele üleliia kala söödeti.
Igatahes kala paneb kana munele, aga mõõdukalt tuleb seda kraami kanadele anda.