Kuri kukk- leebeks

Kas nüüd huvi pakub, aga tahaks jagada vahvat kogemust.
Minule tuli tigeda kukega kaasa instruktsiooniks lause, et kardab pulka. Kukk ise, väga suur ja tõesti tigedik, hüppas vastu võrku jalgadega, kui keegi lähemal oli. Kui, aga aedikusse läksid, oli kohe kannustega sääremarjas kinni. Tõeline kanala hirm
Suvel on mul hoovis, aga mini lasteaed 3 kuni 6 last kindla peale. Lastele tegi see kukk, aga nalja. Hakkasid hoopis pulga otsas toittu andma, mõni julgem ka sõrmekeste vahelt. Uskuge või mitte, 2nädalat sihikindlat toimingut, tegid meie tigedast kukest lausa leebe, laste lemmiku
Vot selline tore lugu, nüüd ei mõtle ma enam kukest loobumisele, vastupidi

Tundub uskumatu, aga väga tore, et leebus minu kurjast kukehakatisest sai kanapirukas.

See vist jah väike võimalus saada kurjast kukest asja, aga tubli, et saite!!! Mina eelistan ka sellised tigedikud potti saata

Minu omal vist ka potitee.

Üks point on ikka ka, lastel aega teda nännitada ja pika-ajalist garantiid ka keegi ei anna.
Võibolla talle lihtsalt lapsed meeldivad rohkem kui mina
Kahju küll kui dresseerimine untsu läheb, sest kanadele on ta väga tubli kutt.

Mina kasutasin oma kuke puhul tiba karmimat nippi - kodanik kardab ämbrit, sest kui ta mulle kallale tuli, surusin talle ämbri pähe ja kolistasin natuke selle pihta kapsarauaga. Nüüd kaob kukk ämbrit nähes (ja sellega ju talle ikka toitu viiakse) nagu aur poti kohalt ja kohtleb ämbrikandjaid äärmise lugupidamisega

minul oli ka aga minul ta sai veega kuna ma viisin neile juua kui ta mind rundas siis kukkus osa vett talle peale nuud ta pole kedagi rundand kes mul kulas kaivad

Mida kurjem kukk seda maitsvam liha!

seda ma ei teadnudki ja ma ei oskaks ka vahet teha

tayvo20 kirjutas:

seda ma ei teadnudki ja ma ei oskaks ka vahet teha

On,on.Kui tapad lemmik kana,katsu süüa,käib suus ringi ega taha kuidagi alla minna aga kui kurja kuke tapad,küll on maitsev,nauditav kohe.

kross kirjutas:

tayvo20 kirjutas:

seda ma ei teadnudki ja ma ei oskaks ka vahet teha

On,on.Kui tapad lemmik kana,katsu süüa,käib suus ringi ega taha kuidagi alla minna aga kui kurja kuke tapad,küll on maitsev,nauditav kohe.

Peab paika. Ma mäletan veel ehedalt oma kunagise valge tigedik-leghorni kutukstegemist. Küll oli vastik lind - aga küll maitses hästi

ma ei ole oma lemmik kana kunagi tapnud ega taha ka hea meelega olen nad jatnud nad vanadus surma surema aga kui ta on viga saanud ullult siis kui ta tapetakse siis ma ei ole kodus et ei taha naha kui teda puhastatakse ja suuakse mul hakkaks liiga kurb kui ma naen

Mina tõmban oma juba tigetaks mineva kuke-saadana kanapüüdmiskonksuga maoli maha, võtan tiibadest kinni ja annan vastu lotti ja see mõjub suurepäraselt, aga jah kahjuks ainult minuga, teistele kui saab läheb ikka saadanas kallale.

see asi on lihtsamast lihtsam, lihtsalt paned ennast paksult riidesse ja las ta ründab oma 2-3 minutit ja ta tüdineb ära ja enam ei ründa kunagi:P
NB!: ainult pähe võiks mingi rolleri kiivri panna vms.

Minu siidikukk ei kannatanud kui ma ämbrit vastu toidukaussi kopsisin, et toit ilusti kaussi valguks. Koguaeg tuli kallale.
Üks hommik kopsisin ja tunnen, et kukk retsib mind kummiku küljes. Haarasin ta kinni ja kastisin ta taguotsapidi joogikaussi siis panin maha ning ähvardasin kulbiga. Kukk muidugi jooksis laudast välja aediku kõige tagumisse nurka. Ning nüüd kui ta kopsimist kuuleb või kulpi näeb, püüab ta minust eemale hoida.Aga kui ma ei ämbrit ei kopsi siis on igati julge mehike

Teemat avades olin ma juba kindel, et keegi küsib kuidas tigedast kukest asja saab ja vastus oli juba valmis, et see pole võimalik
Jutt aga siin oli hoopis vastupidine. Nojah, eks ta pulka kartis sellepärast, et tigeda kukega peab ju miski käes olema, millega talle vastu pead anda, kui kallale tahab tulla. Siis saabki selgeks, et kui pulk käes, siis ei ründa.
Ma aga olen just laste pärast juba algavalt tigedaks minevad kuked kohe potti pannud, sest olen ühe korra näinud, mis tige kukk lapse näoga oli teinud.
Lastel ju nägu madalas ja neil ei hüppa kannustega jalga vaid näkku või kohe pähe.

Kas tõesti sööte oma munakanad ära? Tuttavalt kanapidajalt uurisin, mis ta oma kanadega teeb, kas mõni läheb praeks ka? Vastuseks sain, et "kuidas ma oma kanu söön...nad mul ikka munemise jaoks"...nüüd käib mulle ka vastumelt mõte, et kõigepealt kana muned mulle ja pärast söön su selle kõige peale veel ära ka...heh läks nüüd teemast mõõda suts aga vahva lugu sul selle "kurja" kukega

Loomulikult sööme ära, ega siis midagi saa lasta raisku minna. Kes neid muidusööjaid vanadussurmani sööta jaksaks. Kui on vanem ja vintskem tegelane, läheb kas hakklihaks või pirukatäidiseks, skeletist saab võrratu puljongi juurde.

minul ka kuke häda suvel oli alles pisike kanad trampisid otsas poputasime teist aga nüüd on tunne et tuleb potti panna esialgu tegi tüdrukule säru siis ei lasknud enam last kanalasse oli rahu majas,aga täna täna sain ise peksa niiet tolmas ja kus on järjekindel viskasin ta seljast maha kukkus pikali hüppas püsti ja ründas edasi siis lõin teda veel korra kuna muud käepärast polnud ja panin laudast jooksu ja enam ei taha tagasi minna

see kukese soov on vikerkaaremaa, kana hellita kukele näita, kes on BOSS, seda alati, eriti sellisele kes on olnud nõrgem
võta või meie riigikogu

Tere, päikest. Püüa kinni, võta jalgadest kinni ja tee talle 10 ringi "kuradiratast" ja ikka täiskiirusega. Pärast viska vaikselt nurka toibuma. Kui üks kord ei aita, korda. Paremat kukke ei saa tahtagi, kanu kaitseb, teisi ründab, Sind kardab nagu kirvest.

hoidisin paar päeva laudaga pikivahet täna käisin laudas mehe turvalise pilgu all :Dkorjasin mune käis ja kraaksatas küll paar korda aga kallale ei tulnud pigem hoidis eemaleehk siis rahunes maha ei tea veel aga kui veel kallale tuleb siis teen talle ringe ise mõtlesin et pistan peadpidi vee ämbri kui kurjustama tuleb et äkki siis on ok aga eks näis.

meil 3kukke,kõik nad tahaks kellegile tappa anda.kui lauta lähen võtan suure koera kaasa.ta hoiab korda laudas. mulle üritatakse korra kuus koht kätte näidata.siis hüüan koerale KUKK.koer surub kukke vastu maad ja hoiab mõnda aega.KÕik jälle OK

Minul kurjade kukkedega kogemusi küllaga. Lapsepõlves sai kurja kukke küllalt jänesepuuri kinni pandud ,et ise mängida saaks.Toit ja vesi käis ikka kaaasa. Mõnikord ununes linnuke teiseksgi päevaks kartsa ja alles ema otsingute peale meenus kukeke. Tavaliselt kestis peale sellist vangistust mõni nädal vaherahu. Osad kurjad kuked hoolitsevad lihtsalt ülipüüdlikult kanade eest ja nende jaoks turvalisi objekte (perenaine) ei ründa vähemnähtud saavad , aga peksa. Kurja kuke ja kanu ülikaitsva kuke vahe on kahjuks väike ja üldjuhul päästab kirves

Nüüd on minust ka saanud ahistaja.Katse-eksitus meetodil kukeahistaja! Oma karjajuhi Petsiga sain siiani rahulikult läbi, kena rahulik kooselu oli.Ei mingit vaenu ega ka sõbralikkust. Aga mingi paar nädalat tagasi hakkas ta korraga väga pomoks minema, keerutas mu ümber ja kires nagu jõudis.Mäletasin veel vanast ajast,et see lõppeb varsti rünnakuga ja siis saab kukest "kosmonaut".(Ellimineerija nimetas seda kuradirattaks)Otsustasin et proovin probleemi ennetada-hakkan käituma Petsiga nii nagu tema teise kukega samas aias.Kui Petsil tuleb minuga ütlemist siis tutistan teda ja tuuseldan ta nurka resti taha.Enne ei jäta kui ta alla annab=pea all peidus ja tagumik upakil.Ja siis "kiren" lõpetuseks :)Esimestel päevadel oli tuustimist ja kiremist ikka mitu korda päevas,eelmine nädal kaks korda.Nüüd isegi kui ta proovib vahel nurga tagant ja "sosinal" kireda siis piisab käe välja sirutamisest tema poole. Ja jälle suudame me rahulikult koos eksisteerida .

Tubli Sohvi! Oled asjale õigesti pihta saanud. Eks see kevad läheneb ja veri hakkab rohkem vemmeldama ka kukkedel. Mul on enda omadega veel talvine vaherahu, aga ega ma neile selga enam ei pööra.

Igasugune koduvägivald tuleb ära hoida ja hävitada juba eos.Sohvi,mina
soovitan lahutus sisse anda.

Igatahes on minust selle ajaga professionaalne kireja saanud

Eelmisel aastal hüppas meil noor kukk lapsele tagant ootamatult selga. Ei hakanud rohkem ootama ja vaatama, potti see kukk läks ja maitses hea. See oli meie esimene lind ära teha ja hakkama saime. Edaspidi tabab samasuguseid tegelasi sama saatus, sest laste turvalisusega ei riski. Iga vahelejäänud munavaras läheb samuti meil potti.

Vaeva näen ainult munakanade ümberharjutamisega. Kanad olid siin talvel nüüd paar kuud olude sunnil kuketa ja nüüd oli laudas selline naiste ülemvõim, et jube. 8kuused noorkuked ei saa kuidagi naistest jagu, kambaga lennatakse kukele kallale. Kireda ka need kuked ei taha kuidagi ...
Olen üritanud naiste ülemvõimu lõhkuda, hetkel tundub seis lootustandev. Kui aga naised uuesti võimu haaravad ja lähiajal kukk kirema ei hakka korralikult, läheb potti seegi.

Tegutsemis viis on igatahes õige. Omal kogemus olemas. Kusjuures väga hea kanu hoidev kukk oli- kuni oli vaja uuemat verd. Muidugi kiremise jätsin ikka kuke rõõmuks ( arvan,et pole mõtet nii sama kedagi ka mitte kukke õrritada). Aga omamoodi oli kukel alati teada kellele tema peab alluma.

Kiremise lugesin välja Pireti raamatust-Bossile jääb alati viimane sõna(kikerikii).

Kas on üldse lootust leebet kukke leida? Mu eelmise suve kanakesed on naabri juures talvekorteris, naabri kuke hoole all. Olen mõelnud, et kui nad suveks jälle enda juurde toon, siis võibolla oleks kasu ka karja hoidvast kukest. Aga mõte sellest, et peab kogu aeg vahtima, kus on kukk ja mis nägu tal peas on... Väike leebe koerake on samuti õue peal liikumas. Koera ja kanad suutsin enamvähem sõbralikult kooselama saada, vähe sõjakam tegelane oleks ilmselt liig. Ühesõnaga, kogemused puuduvadc, on vaid kõhklused. Mõne väiksemakasvulise kuke hea iseloomu kohta on siinseal kuulda olnud, aga siis himutatakse jälle sellega, et väike kukk jääb kanadele alla ja nokitakse lihtsalt ära. Mis nõu targemad annaksid?

Väike kukk sitt kukk,proovitud.Ikka vastavalt kanade suurusele aga väikestel on alaväärsus komplekse rohkem.

Maransikuked on eriti võimukad ja sandi iseloomuga, lapsepõlvest mäletan, et leghornid samuti. Mul on halvad kogemused ka võimukate ülalnimetatud tõugude baasil ristandkukkedega. Araucanad tambivad mõnuga ülejäänud tõugu isalinde, mind on nad siiani rahule jätnud. Yokohamakukega sama lugu - suguvendi tampis mõnuga, inimesed jättis rahule. Imetilluke rosecombikukk võib kah täielik saatan olla. See juba on kord kukkede iseloom, pole midagi parata. Pole kuulda olnud, et brahma või orpington väga inimest ründaks, ehk mõni sellise rahuliku tõu isend?

Braamad oli mul sellised, keda pelgasin, kuigi nad midagi ei teinud, aga olek oli selline valvas koguaeg. Eks ma vist pelgasin seda suurust
Sussex ja barnewelder on mul küll sellised tegelased, kellel ma pidevalt silma peal ei pea hoidma. Puškinid ja minu kunagine italiener olid ka rahulikud. Araucanadest on paar kurjaks läinud, aga nemad lõpetasid potis. Kääbuse kukk minuga ei esinenud, aga suurte kukkedega tigetses küll.
Üldiselt ei ole ma ühtegi kurja kukke alles jätnud

Kindlasti on võimalik leida leebe kukk, ainult kahjuks näkku vaadates ei saa aru, mis see lind endast kujutab. Eks elu näitab. Meil on juba aastaid segavereline kukk, kellega pole ühtegi probleemi olnud. Isegi lastele, kes kanu suviti tagaajama kippusid, ei tehtud midagi. Samas on hetkel laudas noor kukk, kes juba korra üritas mulle kallale karata. Kuna käed olid hetkel mune täis, toksasin teda jalaga ja rohkem pole ta üritanud. Potti läheb aga ikkagi, sest mina ei taha hirmuga ja relvastatult laudas käia - mis mõte siis asjal üldse on. Tõukukkedega veel kogemused puuduvad.

Kukkedega ei tohi nunnutada, tuleb algusest peale selgeks teha, kes majas peremees on, siis pole hullu vähemalt mul on see siiani toiminud.

Tean ühte orpingtonikukke, kes oli minu juures elades nn. nokkimisjärjekorras absoluutselt viimasel kohal ja sai kõigi teiste käest litrit; niipea, kui kolis karja, kus tema oli ainus kukk, sai temast ehtne põrguline. Kõik tegi tagasi, nii inimestele kui kukkedele.
Auraucanad kaklevad tõesti eeskätt teiste kukkedega ja inimene ei paku neile sparringupartnerina erilist huvi, maransitega tuleb maast-madalast piirid paika panna (ja kevade saabudes IKKA mõni üritab võimu võtta). Elu esimene kokkupuude tigeda kukega oli just leghorniga, see oli ikka täis metsaline. Maitses hea. Kääbused kujutavad kah endale tihtipeale ette, et on jube kõvad tegijad. Nende puhul on kõige naljakam see, et nad ei jsuuda kaklemisest mingi valemiga loobuda. Saab oma matsu kätte; istub natuke, nokk nurgas ja järgmine päev tuleb uue hooga rammu katsuma! Eriti hullud on rosecombid ja hollandi kääbused, sabelpootid on oluliselt taltsamad. Samas ainult inimese suhtes, üksteise vastu on nad ikka tõelised elajad!

Meie kogemus jälle selline, et kuked on küll kõik isemoodi, aga mitte kurjad. Suvel kanakari lahti olnud hoovis, alati kukk puntis. Lapsed jooksevad vabalt nendega koos, ei ole probleemi.
Nagu eespool kirjutasin, siis korra oli juhus, et kukk hüppas lapsele selga, kui see kanaaias mängis. Läks potti. Samas ma siiski ei ütleks,et see kukk oleks kuri olnud eelnevalt. Lihtsalt ei hakanud riskima ja tegelikult oli ka suur kibelus kukeprae järgi. Mul on "maatõugu" tõutud kanad, ehk on asi ka selles.

Kas mõnikord ei või üks põhjus olla selles, et lindudel on mingi aine puudus. Nt b-grupi vitamiin on selline, mis mõjutab närvisüsteemi ja võib muuta agressiivseks. Või on organismi ph neil liiga happeline, mis jällegi muudab närviliseks. Lihtsalt pakun.

Usun, et igasuguste "kvaliteetsete toodetega" võib ka lindude organismi homoöstaasi täiesti segi lüüa. Seda olen ma näinud ka ostetud haudemunade pealt, kus päritolu on "kvaliteetsete toodete" peal olevatelt lindudelt ja kus tibud käituvad nagu täielikud närvihaiged ja nokivad ükteist sõna otseses mõttes surnuks.