Algaja kanapidaja ja esimene muna!

Ma olen nii ! Täna leidsin siis esimese valge muna! Täitsa soe veel. Kahjuks küll mitte pesast, vedeles põrandal. Juuli alguses tõin koju tibud, kes olid koorunud peale jaanipäeva. Araucanad ja puškinid. Ja nüüd olen täielikult kanausku! Tervitused ja tänud Tagadisse!
Järgmisel kevadel või suve alguses loodan leida kanakasvatajaid kelle käest saaks osta orpingtone, braama, sussex lighti, maransi, jne. tibusid .

Tervitused käes, aitäh
Ja tore, et lindudega rahul olete.
Edu kanakasvatuses!

Tere!
Mina siin olen nüüd ka üks uus kanapidamisusku Juba nädalaid olen siin ja seal foorumites tuustinud ja teadjatega rääkinud ka natuke. Nüüd olen sealmaal, et olen valinud koha, kus kanakesed elama hakkavad ja mais kavatsen nad Äntu mõisast siis kohale tuua. Plaan on 5 munejat kanakest tuua, kes siis suvi läbi sibliksid, ka kana maja peale olen mõelnud ja see peenelt tegemisel ühe UK saidilt leitud toreda õpetuse järgi.
Küsimus vaid nüüd selline - kuna elan Nõmmel, mis ometi osa Tallinnast, katsun netist leida miskit regulatsiooni, mis ütleks, et kodulinnu pidamine keelatud või lubatud vms... Aga ei... Kindlasti tarklpead oskate aidata... Kukke ma ei võta ja loodan, et naabrid kodumunade ootuses ka annavad armu ehk
Sööda koha pealt ootsaks ka näpunäiteid - kui palju kui tihti ja mida ja kust saab? Kas seee kiti koht on ainus?
Suured tänud ette nõuannete eest!

Tubli.Kui valid Äntu siis munemist alustavad,mitte 3 kuud munenud jne. on minu soovitus.

Kiti koht ei ole ainus, aga Kiti Kanala Söödatuba on ainus selline koht, kus on nii erinevate tootjate söödad ja palju muud muu stuffi lindudele koos, et kui neid erinevatest kohtadest hakata soetama, siis läheb ajakulu hulga rohkem, kui korra Tagadisse sõites
Muidugi 5 kana ei ole just eriti suur probleem sööta ka endast järgi jäävate toidujäätmetega.
Põhimõtteliselt on Nõmmel linnupidajaid küll ja vist ei ole seal probleeme, eriti, kui kukke ei võta. Edu!

Päikest. Juriidiliselt ei teki probleemi, kui nad on Sul erinevatest tõugudest ja nimetad neid lemmiklindudeks. Kui väga tahavad ja asjalikud rappijad on siis võivad tootmislinnu peale öbisema hakata. Põhimõtteliselt ei tohi linnas pidada põllumajandusloomi ja linde

Tean meest, kes peab Linnu tee kandis kanu ja isegi kukke. See oli miski aiakeskus. Ja see kukk laseb seal 9-kordsete paneelikate vahel ikka mõnuga laulu. Nõmmel on kanapidajaid teisigi.

Suured tänud! Ma tõesti loodan, et need viis kanakest Edgarile unetuid öid ei tekita
Küsimus veel selle 'endast järgi jäävate toidujäätmetega'... Ma olen tõepoolest esmakordne kanapidaja, mida neile ette siis võib anda? Juustu ja vorsti? Kas keegi oleks nii lahke ja paneks kirja need ained, mida ise kanadele ette panete? ja munakoori pannakse ka olen lugenud... kui tihti? kuna kanala tuleb kompostihunniku kõrvale võsasesse kohta aianurgas ja seal nad saavad sellise 40 ruuduse pinna, kus siblida, siis arvata võib, et sealt nad leiavad tigusid ja usse ja putukaid. Aga siis mida neile veel anda?

Ja siis veel selline küsimus - see võrk, mis hakkab ümbritsema jalutusala - on kellegil soovitusi missugune võrk hea ja vastupidav. Suurim mure on hulkuvate kassidega, kelle eest peaks võrk ka kaitsema ju... Misa soovitate?

No ette võid anda kõik, mis endast üle jääb, alustades seisma jäänud leivakoorikutest ja lõpetades kolmekäigulise lõunasöögiga- kõik pistetakse nahka. Lisaks võiks anda vilja (nisu), rohelist (heina) ja kindlasti peab ees olema vesi.

Munakoored on soovitav ära kuivatada.

Mis võrku puudutab siis muretsesin endale spets plastikust väikese silmaga võrgu (ostsin selle Agro Tarve kauplusest). Hind oli ka kõige soodsam seal. Iseasi kas seda hetkel veel müügis on?

Kassid ei tee tavaliseslt kanadele midagi. Alguses ehk hirmutavad, aga kanad harjuvad nenedega. Aed võiks olla piisavalt kõrge ja ka pealtpoolt võrguga kaetud. Peale sobib tavaline nn linnuvõrk ka. Kana ei taha hästi aias püsida, kui avastab, et saab kas alt pugeda või ülevalt lennata. Rebased olevat ka juba linna vallutanud- kuidas teil?
Ma ei tea, kui peen majake tuleb, aga katusealune pind võiks ulatuda laiemalt . Taevast puistub vahel liigses koguses nii paksu, kui vedelat ja siis on see aiake kõik üks mülgas. Katuse all püsiks siis mingi ala vihmaperioodil siblimiseks kuiv ja kanadel ka koht, kus varjus olla. Majake on neil rohkem munemise ja magamise koht. Päeval nad niisama seal olla ei taha.
Aiast saavad kõik ussikesed ja teod ja muud limukad esimese päeva jooksul otsa . Samuti ei jää sinna ühtki rohuliblet. Seda kõike tuleb suvejooksul neile juurde anda.
Mina ei tea, kui suur on kanadel soola talumise võime, seepärast ma poekraami neile palju ei anna. Poes ju kõik suhteliselt ülesoolatud ka inimese jaoks. Koduseid toidujääke ikka saavad, sest endale saab toit tehtud selle mõttega, et ülejäägid koduloomadele/lindudele sobiksid.
Ainult kodutoidust jääb nagunii väheks. Kindlesti on vaja lisaaineid ja algajale soovitaks ikkagi juba valmis toidusegusid.
Munakoori võib anda piiramatult ja parimad on need, mis pärit toorelt munalt (õhu käes kuivatatud).

Okeiokei kas muruniidukiga niidetud rohtu võib anda siis jah? ostan ikka natuke septs toitu ka ja võrgu soovitajale ka suur-suur kniks! Majake tuleb shikk modern, varjuline hämar kohake on maja alune neile vihmaseks pävaks. Hoian teid kursis muidugi kõiki. Küll on armas mõelda, et kuskil seal istuvad arvutite taga inimesed, kes kanapidamisest lugu peavad ja nii abivalmid!

Võrke on siin suures valikus, midagi ikka leiab.
http://www.rauning.ee/index.php/ehitusvorgud

Tere!
Mina ka uus. Siin foorumis ja kananduses üleüldiselt.
Ka kusjuures samast Kilulinna auulist, mis AM. Tervitused siinkohal siis nö. omakandi huvialakolleegile! : )
Aga teistele ka muidugi, olen siinset foorumit pikalt juba lugenud, nüüd siis regasin end sisse lõpuks. Kollektiivis ikka lõbusam, eks.
Kanaasi on mulle tegelt aastaid sümpa olnud aga siinses urbaniseerunud värgis ikka nagu ei söandanud "projekti" läbi suruda. Pereliikmed ka koputasid mul selle kanajutu peale ikka kupu ette, et tulgu mõistusele. Hehee.
Nojah. Aga nüüd see asi tehtud. See suvi kuidagi tundsin, et no ilma ikka enam kuidagi ei saa ja teeb ära ja tulgu mis tuleb.
Aga tulid 3 tibu.
Tulid viis päeva tagasi ja Lelle külast Olla talust. Tibud on perenaise sõnul miskit 3-e nädalased ja väikesed "krantsid" braamadest, auracanadest, vist ka maranitest ja auroradest (viimase tõukirjeldust ma tegelt lõpuks ei leidnudki ka neti süvaotsinguga).
Päris tillusid ei tihanud võtta ja liiga suuri jällegi ei raatsitud anda. : )
Eks ma ka alguses mõtlesin, et mingid kohe-munejad oleks muidugi sheffid (me suured munasöödikud siin) aga no tahtsin ikka nata teistsuguseid neid va kanaloomi ja ses osas paras kamm ikka hetkel neid õigeid leida.
Nüüd muidugi ei kahetse. Tibud on ikka absoluutselt lahedad! No see nende iseloomu ja kommete ja tegemiste avastamine ikka täitsa omaette maailm.
Me nüüd seal tibupuuri ees aina päevad läbi istumegi. Telekas missugune! : )
Koer ka sellest kambast jummalast pöördes ja vahib neid pisilasi pea 24/7 nagu nõiutult.
Kusjuures ei saagi aru, kas ta jälgib neid nagu oma lõunasööki või nagu oma uut isiklikku minikarja? (koer meil saksa lambakas muidu).
Kass säilitab esialgu distantsi. Tegelt koer ei lase teda eriti oma uuele hobile 10-e meetri pealegi mitte. No nii sõgedaks muutunud. Täitsa komöödia kohe.
Aga tibud on jah, vahvad. Must, pruun ja helekirju. Ühest kahtlustan tegelt, et polegi äkki kana.... Kuidagi selline nutikam-leidlikum ja käbedam ja...
No vaatame. Kukekaga muidugi see pahalugu, et kui kirema hakkab, siis vist tuleb naabritega pahandusi küll. Linna värk. Ses mõttes oleks aga kole kahju, me juba praegu sellesse selli kõik heldimuseni kiindunud...
Tegelikult võiksin oma pätakate päevaseiklustest ja oma sebimisest nende ümber siin lehekülgede viisi vist kirjeldusi ja stoorisid panna. No niivõrd uus ja põnev maailm ikka!
Aga no talitsen end. : )

Reedel olen ilmselt aga Kitisse tulemas. Vaatasin, et teil seal mingid söödad just siis saabumas. Võtaks siis kohe varuga. Seni keeran ise mingit kodukemüüzet neile kokku.
Muide, kui tihti neile keedumuna anda tohib?


Igatahes aitäh kompanjonidele-kanahobi-kolleegidele kõikide teemade+vastuste eest ette ja taha ning sellele foorumile üldse! Ilusat kanasuve meile! : )

Ole koera suhtes ettevaatlik!!! Meil on ka karjakoer, siiamaani olnud peres ainuke lemmikloom... 10 kana ja 1 kuke saabudes sai koer justkui uue elu sisse, käis ümber kanaaia ja oli neist väga huvitatud! Alguses ei saanud me arugi ja see tegi meile nalja... ta vaatas neid nii pühendunult, mõtlesime samuti, et ei tea kas sai omale väikese karja! Aga tänaseks on ta kõik kanad maha murdnud, alguses 7 (näris traatvõrku augu kui kedagi kodus ei olnud). Siis sai 2 kana juurde toodud... siis mingi aeg murdis veel ühe ja eile 4... niiet nüüd on meil järel vaid pildil olev kukeke, kes käib nüüd õnnetult ringi ja otsib oma kanu! Nii kurb on, ei teagi mida nüüd edasi teha! Aga targemaks oleme saanud nii palju, et kanahimu koerast välja ei peksa, ta murrab ikka ja jälle! Nüüd istub karistuseks ketis...
Aga loodan, et teie koer nii hull ei ole ja et varsti on teilgi oma munad Enda õnnelike kanade munad on lihtsalt parimad!

Ossa raks!
See viiruki lugu on nüüd küll päääris karm. : (((((
Tunnen väga kaasa...

Kas soovitus siis kanaaedik selline paksemast traadist teha ja mingi vundamendiga? (no et koer alt läbi ei kaevaks? Kaevamise peale on ta tahtmise korral ikka väga mihkel.)
Hetkel meil tibud sellises väiksemas ümbertõstetavas tibuaedikus toimetamas aga suure kana jooksuaia tegmeine just päevakorras.

Meie koer muidu ka selline tore sõbralik tegelane aga samas näiteks mõne sõbrakoera küllatulekul muutub armukadedaks nagu sõge tont ja käitub täiesti tobedalt.
Oma pühendumusele vaatamata ka tibude puhul tajub samas vist mingit meie tähelepanu mujalesuunatust ja on siis kade. Lisaks kahtlemata see jahiinstinkt. Kohe näha, et läheb kontrollimatult äksi täis, kui need sulepallid hüppavad või lennuliigutusi teevad.
Õhtuti kusjuures lasen tibud aeda niisama kõndima ja peenardesse siblima (esialgu nad istutust veel pea peale ei pööra oma väikeste jalgadega) ja siis olen püüdnud koera harjutada-dresseerida ning selgeks teha, et need pole siiski liikuvad värsked kanapalad vaid uued pereliikmed meil.
Aga vast tasub pigem siiski ettevaatlik olla...

Pisikesed kusjuures käivad mul nüüdjuba kohati järgi ja see on väga armas. väga südantsoojendav, et nad mind oma kanamammaks peavad ja usaldamist õpivad. : )
Toidu hääle peale jooksevad ka kohe rabinal kohale. Pai lasevad ka teha. Nii tublid!
Üldse on tore jälgida, kuidas nad aina enesekindlamaks muutuvad ja maailma siin avastavad.
Päris oma tibude puhul vist ongi see nagu mõnus, et linnud on stressivabad, tasapisi kohanevad-harjuvad just oma kodu oludega ja kogu seda nende kodustumise protsessi on hästi mõnus jälgida.
Lisaks on see kuidagi eriti turvaline ja mõnna tunne, kui ise peenardes toimetad ja sellised toredad tegelased sul ümber mugistavad ja siutsuvad.
Nii teraapiline kuidagi. : )
Tundub, et munad juba polegi prioriteet nr. 1.

Kui sa lased oma tibukesed välja, siis kindlasti passi kõrval! Meie koer tegi meie juuresolekul sellise näo, nagu ta ei näekski kanu ja jalutas neist rahulikult mõõda! Eks me lasime neid ka aeg-ajalt õuele jalutama aga passisime koera kogu aeg! Siis oli ta väga viks poiss! Aga kui kedagi kodus ei olnud, siis oli koeral pidu... nüüd ei teagi kohe kuidas edaspidi peaks kanu pidama, kui need uuesti võtta! Elektrikarjusega ümbritsetud aia kanadele tegema? Koera magama panemine ei tule kõne allagi, valvekoera on maale vaja...

Väga tahaks sind lohutada kuidagi. Pealegi ega koera ju siin üdini süüdistada saagi. Loom on loom, mis sa temalt ikka võtad, kui instinktid ja ürgkutsed kohati tugevamad kui dressuur on...
Magama panek oleks ikka äärmus .
Uute kanade puhul soovitaks vast tugevamat aeda. Muud ei oska pakkuda. Ise ka siis vaatan seda tulevast ehitist just selle pilguga tänu su hoiatusele.

Kusjuures talu, kust tibud tõin, seal perenaine rääkis, et tema koer ka oli muidu kanade suhtes väga cool aga kui kanad kord koera kopsikust süüdimatult nokkima läksid, siis murdis ilma köhimata maha.
No seal see koer kimbutas teisi koduloomi muidugi salaja hiljem veel ja see perenaine andis selle koera siis raske südamega mujale peresse ja võttis uue. Polnud lihtsalt valikut.
Aga seegi äärmus.
Ehk kuidagi kanu tõhusamalt lihtsalt piirata või miskit?
Kuidas seda murdmiskommet koeralt võõrutada, see vist kõrgema dressuuri küss ja mina iseseisvalt sellega vist hakkama ei saakski. Tasub ehk mõnelt koeraspetsialistilt küsida?

Seda välja ei treenigi, loom jääb loomaks... kusjuures meil sai ka üks kana hukka, kui koera kausile liiga lähedale läks!
Ei tea kas võtangi enam sel suvel kanu, ostan kodukana munad naabrinaise käest! Ma ei teagi kohe kuidas ma nüüd ilma maamunadeta hakkama saan, tegin täna poemunadega kooki ja no andke andeks... munad olid nagu mingi hall lõga! Vastik lausa!
Kukest on ainult kahju, pean talle vist uue kodu otsima, ta ilma kanadeta nii õnnetu...

Elektrikarjus on küll abiks. Või siis koerale see raadiopiire, et kana aia ligi ei lähe...
Meil tappis ka karjakoer kevadel mitu kana, tõi söömiseks kohe maja ette. Panime voolu sisse, sai ühe laksu ja ei huvitu enam. No lambad on huvitavamad. Aga ma lahti ikka ei julge kanu pidada, rebased-kullid ka liikvel.

No mina panin täna oma koera ka siis pika rihmaga puu külge selleks ajaks, kui tibuloomad aias siblimas olid.
Esimest korda siis mul koer omas kodus nö. ketis.
Aga no polnud hullu midagi, need paar tundi käitus täitsa rahulikult.
Pärast läksime tema lohutuseks raba vahele pikalt patseerima ja koeral praaznik missugune!
Ainus mure selle ketiotsasolemisega oli vast see, et tibud jooksid ise talle ühtelugu suhu. No täitsa segod ikka.
Samas sedaviisi ketis olles oli meie kuts siiski üllatavalt rahulik. Peaasi, et on võimalus varjus olla ja ühtteist nämmat andsin ka, et see puu küljes olemise tunne liiga ahistav poleks. Pealegi see kanade vabajalutuse aeg pole ju päev otsa. Muul ajal on sellid oma tibuaedikus ja siis saab koer oma tibuteleviisorit ilase mokaga täiesti vabalt ja nonstop passida. : )

Ega selle õnnetuse pärast meie püha üritus juba katki jää! Täna kanakuuti avama minnes vaatas mulle vastu 15 uut kana - mees tegi üllatuse, et ma nii õnnetu ei oleks Nüüd on siis ehitamisel uus kanaaed ja ümbritseme selle elektrikarjusega - koer meil nimelt väga kardab elektrit, tal lambakarjustega halvad kogemused! Niiet loodame, et uus ja edukas algus jälle

OI KUI TORE!
Ja nii tubli ja tore mees sul! Kusjuures isegi mina olin su jutust siin üksjagu šokis ja ei osanud öö-d ega möö-d lohutuseks öelda. Läksin kitusin ehmunud näoga oma mehele hoopis ära, et vaat mis juhtuda võib. Ja koera põrnitsesin ka päev otsa ikka paraja umbusuga. : )

Ja nüüd sul uued preilid juba platsis! Super!
Kuidas su uhke kukepoiss siis asjasse suhtus? : )

Kukk on omas elemendis jälle... tal ju nii palju tööd jälle 15 naist ikkagi!!! Mul on ka süda rahul, olin tema pärast vahepeal kohe päris mures...
Ma väga loodan, et teil on linnusõbralik koer ja lollusi tegema ei hakka! Ma ei tahtnud oma postitustega teid väga ära hirmutada, lihtsalt igaks juhuks hoiatasin!
Õnnelikku kanasuve meile!!!

Sellised hoiatused on siiski väga head. Parem karta kui kahetseda.
Hetkel meil kusjuures lausa 2 koera õue peal. : ) Teine muidugi väiksem ja kanade suhtes üpriski ükskõikne. Kanad puuris ka siis, eksole.