Kanade lubijalgsus ehk sügelislestad .

Tervitus!

Kas keegi oskab anda head infot kanade "lubijalgsuse" ehk sügelislesta kohta? Tahaksin teada tema elu üksikasju :
1) kui kaua valmik elab;
2) kui kaua muud vormid elavad ja kus;
3) millisel temperatuuril ta väljaspool kana kena vastu peab;
4) samuti tema tõrjeks vajalikke üksikasju .
Olen 3 aastat püüdnud neist vabaneda, kuid seni tulutult.

Valmik elab peremeesloomal suvel 1 kuu, talvel mitu kuud, väliskeskkonnas 1-2 nädalat. Nakatumiseks on vaja otsest või kaudset kontakti.
Lestad sünnitavad elu jooksul 6-8 kuuejalgset vastset, kellest arenevad esmalt 8-jalgsed neidised ja seejärel vastsed. Arenguks kulub isastel 20, emastel 26 päeva. Temperatuuri pole antud, aga arvata võib, et leeklampi nad ei talu või -30 kraadist pakast.

Tõrjeks ivermetiin, karbarüül, kumafoss, melatioon lokaalselt ja süsteemselt. Need on retseptiravimid. Raviks töödeldakse jalgu akaritsiidsete lahustega (2 korda 10-päevase vahega). Olulised on lindude head pidamistingimused, optimaalne paigutustihedus ja regulaarne desinfitseerimine. Enim probleeme on sügavallapanu kasutades. Levikut soodustavad üleasustatus, niisked ja koristamata ruumid, halb söötmine. Koduse ravi kohta on internet infot täis, aga need vist pole aidanud.

Soovitan siiski loomaarstilt abi paluda.

Ivermektiinipõhised ravimid; meil kättesaadavatest Neostomosan. Selle lahust soovitatakse kasutada ka pidamisruumi desoks. Üks tuttav sai hädast lahti tänu Harcamectini (toimeaine ivermektiin) täpplahusele, mida talle Inglismaalt tellisin. On spetsiaalsed jalgadele pihustatamiseks mõeldud vahendid, neid müüb Kiti Kanala Söödatuba. Üldiselt tahab see probleem väga põhjalikku ja süsteemset lähenemist. Vastasel juhul on tegu maha visatud aja ja vaevaga. Ravile allumatud linnud soovitatakse hukata.
Olen väljamaa foorumites suheldes aru saanud, et kõik linnud ei tabandu, vastuvõtlikumad on stressitundlikumad isendid. Siiani on asi endast mööda läinud, aga tõrjevahendid on riiulis kogu aeg olemas.

Olen vist kuskil topikus juba maininud. Ravisin apteegi ravimiga, kuid lahti ei saanud. Siis tegin ööseks õunaäädika mähised ümber jalgade. Hommikul eemaldasin surnud naha jalgadelt ja määrisin vaseliiniga paksult sisse. Tavaliselt on see aidanud. Üksinda seda teha ei saa, keegi peab kana hoidma.
Mis nakatumisse puutub, siis tõepooles, kõik ei tabandu. Eelmine aasta pidasin suure võitluse maha. See aasta alguses oli vaid paaril kanal kevadel. Nüüd pole enam kellelgi märganud.

Jõudu igal juhul selle tüütu haiguse ravimisel.

Buntik kirjutas:

Olen vist kuskil topikus juba maininud. Ravisin apteegi ravimiga, kuid lahti ei saanud. Siis tegin ööseks õunaäädika mähised ümber jalgade. Hommikul eemaldasin surnud naha jalgadelt ja määrisin vaseliiniga paksult sisse. Tavaliselt on see aidanud. Üksinda seda teha ei saa, keegi peab kana hoidma.
Mis nakatumisse puutub, siis tõepooles, kõik ei tabandu. Eelmine aasta pidasin suure võitluse maha. See aasta alguses oli vaid paaril kanal kevadel. Nüüd pole enam kellelgi märganud.

Jõudu igal juhul selle tüütu haiguse ravimisel.

Kõiki toiminguid saab üksi teha. Mähi lind käterätikusse - nii, et ainult pea välja jääb - ja pole ühtki probleemi. Jalavannide tegemiseks, juhuks, kui tulevikus vaja peaks minema, lugesin huvitava nipi: kana jalgupidi ämbrisse (mitte nii laia, et seal jalutada annaks) ja ämbrile tume rätt peale. Pidi kenasti paigal püsima, kuni ravim on toimida saanud.

Ega seda neostamosani enam sisse ei pidavat toodama, kui mõnel vet arstil veel on, siis pidavat olema vana varu - muidu oli hea asi küll, lihtne oli selle lahusega lauta desinfitseerida.
Söödatoas olemas küll spray nende jalgade raviks, aga siis peab ikka laudas ka pärast nendest pisislastest lahti saama, muidu tulevad tagasi.

Laudast kogu allapanu välja ja leeklambiga vms. puhtaks. Desolahusega veel üle. See kitsas ämber ja kalts üle pea tundub küll hea nipp olevat. Jube tüütu oli 15 min. lind süles ämbri kohal istuda. Ja kui mõnele linnule ravi ikka ei mõju, siis tõesti pea maha. Pean õnne tänama, aga ise pole pidanud jamama. Korra kahtlustasin ja sellest korrast sain oma vitsad kätte.

Kas oskate öelda, kui suve läbi laudas pole linde olnud, kas laudast võib sügisel linde sinna viies uuesti nakkuse saada? Seega, kas laut tuleb sügisel desinfitseerida?

Tänan kõiki asjalike vastuste eest!

Deso tuleks ikka ja alati teha, minetea, kes seal pesitsevad. Teoreetiliselt võiksid jalalestad selle aja peale surnud olla. Mina ise roogiksin kogu vana saasta välja, õrred jm. ka ja puistaksin Mistrali või Stalosaniga üle. Kuna linde hetkel sees pole, siis mõne kange mürgilahusega ka veel üle. Kas Cobra võtab jalalesta ja muid söödikuid ka? Kes teab? Mul pole praegu aega otsida, mida see sisaldab.

No kui tabandunud linnud lauta tuua, siis hakkab ju tsükkel korduma. Lisaks laudadesole oleks kindlasti vaja linde ravida. Juhul, kui laut on puidust, siis ma ei soovitaks seda küll lapsel (eeldan, et postitaja on laps, kui profiilis toodud vanust usukuda) leeklambiga desinfitseerima hakata, mul on endal 15-aastane kodus, hoidku selle eest Näed, Harkamectini saad siit: http://www.chicken-house.co.uk/acatalog/Harkamectin__ivermectin_Drops.html. Kiti käest küsi spetstoodet Scaly Leg. Tema käest võid küsida ka laudadesovahendeid. Mina olen seda muidu tuttavatele päris palju koos oma kaubaga palju tellinud, aga praegu oleksin ma paki saabumise ajal ära, seega küsi, kas Kitil on plaanis lähitulevikus kaupa tellida!
Üleüldse, mina ei tea, kuidas Kiti sellesse suhtub, aga oleks ju mõttekas talle teada anda, mida vaja ja nt. kord kuus mingi tellimus teha, saab ju soodsamalt. Ei ole mõtet loota ja arvata, et need probleemid kuidagi iseenesest ära kaovad!

Kõike saab arutada

Selle probleemi jaoks lahendusi otsides sattusin lugema ühte välismaist foorumit. Seal oli keegi Strongholdi jalalesta vastu kasutanud ja edukalt. Siit küsimus, mida Strongholdiga ravimisest arvata? No kui preparaadi hind kõrvale jätta, siis kärntõve põhjustaja on ju samuti lest.

Koertel kasutatakse Strongholdi süüdiklesta raviks. See tegutseb samuti naha all. Lindude puhul kasutamisel tekitab minus pigem küsimusi keeluaja olemasolu munade ja liha osas. Harkamectinil on vastav hoiatus peal; 10 päeva pärast ravi lindu süüa ei soovitata. Koertel on Strongholdi toime kuni kuu aega. Lindude puhul seda ilmselt uuritud ei ole, seega mina lähtuksin ettevaatuse põhimõttest ja eeldaksin, et toimeaeg on sama pikk ka kanade puhul kasutamisel. Lisaks munad. Kas see jõuab ka munadesse? Igasuguste lindudel testimata substantsidega ongi probleemiks see, et me ei tea, kuidas need mõjutavad linnuliha ja mune. Mind võtaks see kõhklema, isegi kui toime on tõhus. On ju mingi põhjus, miks ravimit soovitatakse kasutada mingil kindlal liigil. Lisaks toimeaine kontsentratsioon tootes, mis on mõeldud ju koertele, mitte lindudele (isegi kassitilka ei kasutata koertel ja vastupidi).

fosse kirjutas:

Laudast kogu allapanu välja ja leeklambiga vms. puhtaks.

Leeklamp on omamoodi tasemel mõte, arvestades sellega, et enamikul on palgist või puidust vanad laudad. Põletad maha - pole lauta, pole linde ja pole probleemi
Aga õunaäädikale ma ka ei panustaks - Buntik, Sinu probleemi lahendas pigem see vaseliin, mis lämmatas hoopis need lestad. Õunaäädikat iseenesest loen pigem ärritavaks ja see võib neil ikka hullult kipitada. Tegelikult on ju tuha soovitus täidest lahtisaamiseks ka lämmatamise põhimõttel antud

Ok, tunnistan, et väljendasin ennast veidi valesti. Pidasin silmas seda fööni moodi kuumaõhupuhurit, millega aknaraamidelt ja mujalt vana värvi maha põletatakse. Kärsatab hästi, aga puitu põlema ei pane, kui sa just sihilikult seda ühel kohal ei hoia. Siis tekib ka esialgu mustaks tõmbunud ring. Ja usu mind, see ON hea soovitus. Olen seda riistapuud kasutanud aknaraame restaureerides. Satikata vastu pole veel vaja läinud.

Kiti kirjutas:

Ega seda neostamosani enam sisse ei pidavat toodama, kui mõnel vet arstil veel on, siis pidavat olema vana varu - muidu oli hea asi küll, lihtne oli selle lahusega lauta desinfitseerida.

Sain kirja, et ma rahvast ei hirmutaks ja et neostamosan ei ole kadunud, vaid ainult taarat vahetanud - hea teada

No vot, siis polegi muud, kui loomaarsti käest Neostomosani, lahus valmis, kanad jalgupidi ämbrisse ja pärast lahusega ruum üle. Ja 7-10 päeva pärast veel üks kord. Õrred on muidugi üldse mõistlik välja vahetada, nende kraapimine ja desotamine on hull kilplasetöö.
Mina elasin õnneks või õnnetuseks aastaid muinsuskaitsealuses majas, kus aknaid oli, ütleme, PALJU. Aastate jooksul kogunenud paksude, erivärviliste õlivärvikihtide all. Ja kuumaõhuföön minu sõber, seltsimees ja vend, kellega taaskohtumise võimalus, kui vajadus tekkima peaks, sooje tundeid ei ärataks. Seega ma hakkasin oma suures laiskuses kohe mõtlema, kuidas oleks võimalik deso osas föönitamisest viilida. Küsisin siis ühe loomakasvatusspetsialisti käest, mida kasutada, et kõige lihtsamalt ja valutumalt toime tulle. Vastus oli: fumigatsioon!! Tegelikult ju kasvuhoonetes vana äraproovitud lahendus, vanasti sai ikka kevadeti väävlisuitsu teha, et pahalased oma otsa leiaks! Praegu enam ei saa, mees pani kasvuhoonesse viinapuud kasvama ja neid ei tahaks ära tappa.
Mul on muidugi teatud eelisseisund - kuna mul on kivist laut, siis ma olen suveks kanad õuemajadesse kolinud, ruumid survepesuri ja desolahusega üle käinud ja pärast lihtsalt lubjapritsiga uus kiht lubivärvi seina! Vanades palklautades on asi kindlasti kordades keerulisem!!

Küsisin oma vet. arstilt Neostomosani ja sain vastuse, et seda enam ei ole. Mida siis nüüd soovitate kasutada?. Tahaks ka täi tõrjet teha, mõnedel on need väikesed elukad peal.

No mingid variandid on mul poes ka sees, vaata kodulehelt

Veterinaar andis ECOFLEECE, nii täide vastu, kui ka lestale.

Kas peale Neostomosani kasutamist mingi aeg ei tohi mune süüa?

Sa ei anna teda ju sisse, see küll ei keela munade söömist.

Millised on selle probleemi sümptomid, milles see avaldub?