Hanepojal katki jalaluu

Meil haudub kaks hane pesal ja ühel neist koorus üleeile välja üks poeg....Täna hommikul oli ta aga juba pesast välja ukerdanud ja läks patseerima.Kaks isahane aga ei suutnud kuidagi seda poega jagada ja tekkis hirmus möll laudas....kannatada sai aga loomulikult kõige väetim....Koer andis suurest löömast märku ,aga kui kohele jõudsime oli hanepoeg juba oimetuna pooleldi surnuks materdatud....Tõime ta tuppa ja nüüd on ta juba toibunud....sööb veidi ja joob vett,aga jalake on katki.Täitsa töllerdab otsas(kinnine luumurd muidugi)aga loomulikult ei saa ta toetada sellele ja suure valu pärast nutab ka kogu aeg...
Mida teha,andke keegi palun oma kogemuste põhjal nõu!
Sidusime kergelt sidemega selle jalakese keha külge et valu ei teeks,aga tegelikult mis siis edasi saab....Jalad pole veel nii tugevad ja ta läheb selle sidemega kogu aeg ümber. Röntgeni pilti tehes ehk Tallinna kliinikus pannakse see jalg ka kokku,aga maksma läheb see koos transpordiga umbes sada eurot ja vist veel rohkemgi...
Kas on kellelgi kogemust et ehk kasvab see ise kuidagi kokku või pole mõtet loota..
Ja kas oleks parem ta ema alla tagasi panna ka selle haige jalaga või pole see hea mõte...
Ja teistes munades enam mingeid hääli ei kostu....kas peaks siis need ära korjama ja jätma talle ühe poja juurde ja ostma ehk veel paar tibu lisaks?

Alustan juttu sõnaga Mina hukkaks sellise hädas oleva linnu eriti kui on tegu väikese tibuga,kindlasti on võimalik ravida tänapäeval on kõik võimalik kuid paju kannatust jamis tulemus on seda ei tea keegi.
Palju täpselt viimase koorumisest möödas on aga arvatavasti sealt enam kedagi ei tule.
Nii et tasuks munad ära korjata siis tibudel ema all parem toimetada.Kui plaanid ikka lappida siis ära seda tibu küll alla pane ja juurdepanemisega kiirusta.

Jube raske on lindu nägemata midagi öelda,kas on lootust kinni kasvamiseks vmi.Kas luu on katki mõne liigese ligidalt või keset pikka luud?
Lahas tuleks teha mingitest pehmematest lamedatest pulkadest või sootuks papist.Jäätisepulgad sobivad väga hästi näiteks.lahas peab siis pikalt mõlemalt poolt üle murru olema.Siduda tuleb mõistliku tugevusega.peale seda tuleb iga päev jalalaba katsuda,kas see külmaks ei kisu,see näitab,et side ei ole liiga tugevalt ja ei sulge vereringet.
Ema alla teda kindlasti panna ei saa,tuleb teha väike pesa kuhugi karpi,pehme pinnas alla,liikumisruumi sama hea kui jääda ei tohikski esialgu.Toit nina ette ja jootma pead ise,st joogivett ette jätta ei saa,see lagastab sideme ikka ja jälle ära.Linnu luud kasvavad kinni ca 3 nädalaga.Hani on küllalt raske ja liikuv lind,seega et ta elada saaks,peab jalg üsna kenasti korda saama.
Loomaarstilt võid ka valmis kipsi osta,seda müüakse nagu sidemerullides.

Tänan et juhtusite just praegu arvutis olema ja meie muret lugema...
Olen lihtsalt kodus ema juures ja kuna internet on ikka kõige lihtsam vahend leidmaks õigeid inimesi ja ka erinevaid soovitusi askjatundjate poolt,siis leidsingi selle toreda foorumi....Ise ma linnukasvatusega kokku suurt puutunud küll pole ..kui ehk välja arvata et toas on kaheksa viimast aastat kanaarilinnud elanud ja ema juures loomulikult kanad ja haned ka nii kaua kui mäletan..
Pole aga sellist asja meil varem olnud....Ootan veel veidi ,ehk räägib veel keegi "oma loo"...Seda hukkamise asja ma küll praegu ette ei kujuta....lahase ehk...kui ennast ületada,teen ära.

Kui sa tõesti otsustad teda aidata siis ära hakka ise pusima,oma last sa ei hakkaks ise ravima muidugi ka mitte teist varianti.Rapla on muidugi natuke kauge aga proovid ehk Sibellega kaubale saada sest parem on kui inimene teab mida teeb.Kindlasti kujuta ette mida lind tunneb senikaua kui sa vastuseid ootad.

Panin homseks aja röntgenisse...laseme pildid teha ja siis on näha kui hull asi on.Mõtlesin ise ka selle peale et hakkan paluma Sibelli,aga alati on hirm "ei "vastuse ees...
Loodan et ta loeb mis me siin selja taga kokku kirjutame ja kirjutab ise mulle mis ta asjast arvab....
Aga kirjutan talle nii ehk naa...

Tere päikest. Kurb praktiline kogemus. Kui keegi "väikestest" on pihta saanud või "defektne", siis tuleb süda kõvaks teha ja kiiresti ära lõpetada. See käib lindude ja küülikute kohta. Ravimine võib tundude humaansem, aga elu näitab, et reeglina "ravid surnuks" ja sandina elu ei ole nende jaoks mingi eriline rõõm. Tiivata saab hakkama, aga jalata on üliraske.

Tänan väga Sind kes Sa meid Sibelle juurde juhatasid!!!!
Võttis ta meie katkise jalaga hanepojagi enda juurde taastusravile....
Ei saa keegi ju sellistel puhkudel mingeid garantiisid anda,aga kui lootust antakse.....siis on seegi juba väga suur asi...
Sibelle puhul ka veel Väga suure südamega asi...

Külastasime eile teda ja tema toredat kodu mis on koduks veel ikka väga paljudele inimloomast väetimatele tegelastele...

Loodame ikka et hanepoeg paraneb ja jalg kokku kasvab....kui lonkabki,mis siis sest kui muidu terane ja tubli on.

Aitäh Sulle Sibelle!

Loodame et kõik lõpeb hästi
Natuke lonkamist ei tee midagi.

Kuidas asi lahenes ?

Tänase päeva seisuga on hanepoeg veel Sibelle juures "kliinikus",aga homsest saame juba koju tagasi taastusravile.
Sibellel on erinevate juhtumite jaoks tundub et väga suured teadmised ja kogemused tagavaraks....eks tema teab mis seal täpselt oli ja mis väega ta hanekese liikuma uuesti sai...
Kui homme koju tuleme,siis saame paremini kirjeldada mis olukord on....
Tänaseks aga kena õhtut!

Siiski....ravi kliinikus meil veel jätkub....Jaaniks koju ei saa,aga koos Hiinahane pojaga
on pühad Sibelle peres toredad!