Tibude kasvatamine

ˇPalun ärge mind nüüd ära grillige selle eest, et miks ma siin küsin ja ei osta vastavat kirjandust jne.
Tahaksin teada, kuidas siis käib tibude kasvatamine, mida söögiks-joogiks anda, milline allapanu. Minu tädi kasvatas kunagi linde tibudest, esimeseks söögiks andis keedetud muna, joogivette lisas ka mingil ajal kaaliumpermanganaati. Siis mingil ajal anti miskit vitamiini noka vahele.
Milleks on hea keedetud muna? Ja edasi mis saab, tibutoit, olen siit lugenud. Millest koosneb tibutoit? Ja millist vitamiini millal ja kui palju tuleks anda?
Uurin, sest plaanitsen suvel ka mõned tibud võtta.

Tere

Kui tahad et asi kindel ja süda rahul, kasuta kindlasti tibude valmis täissööta. Seal olemas õiges rotatsioonis valk, süsivesikud vitamiiinid ja kaltsium. 25 kg kott maksab umbes 210 EEK, kuni 10 tibule piisab tükiks ajaks. Allapanuks soovitatakse peenikest saepuru ja/või liiva (mitte kassiliiva). Kui paned ainult saepuru, siis pead eraldi nõu liivaga panema (liivapugu jaoks). Kindlasti peab neil ohtrasti vett olema. Muna on kõhulahtisuse vastu ja millekski veel. Suvisel ajal on lihtsam tibusi kasvatada, kuna siis on lisaks toidule võimalik ka neile rohelist anda (salat, roheline sibul jne). Samuti on lihtsam neile soojendust tagada (1 nädal 32 C, ja nii iga nädalaga 3 kraadi vähem.

Kokkuvõte: hea ventilatsiooniga soe ruum, täissööt, vett, mõistlikus koguses rohelist ja kord nädalas keedumuna - ja mis kõige tähtsam, kuhjaga hoolt ja armastust> oled siis ju sina nende ema

Tere

Vabandan kui väga tobe küsimus, aga kui palju tuleks tibudele süüa anda, st kas toit peaks kogu aeg vabalt ees olema või oleks õigem jao pärast anda?

Tibudel peab toit kogu aeg saadaval olema. Nagu ka värske joogivesi.
Mina söödan oma võsukesi 6 nädalat soome tibude täistoiduga: Pikku Punahelta. Pärast seda, lähen tasapisi üle täiskasvanute toidu peale. Lisaks rohelist ja praegusel ajal ka päikest juurde. Kasvavad nagu pärmisaiakesed

Alates millisest vanusest võib tibudele kohupiima andma hakata? (isetehtud kohupiim)

Peale teist nädalat hakata vaikselt harjutama

Mina olen varem hakanud kohupiima söötma,...mäletan kui laps olin, siis anti tibudele kohe hapupiima, aga rõõsk piim oli keelatud-see läheb tilgastama ja tekitab kõhulahtisust.

Sry, et topin oma nina vahele, kuid milleks möllata igasugu kohupiimade ja munadega, kui on olemas tibude täistoit. Kühvelda ette nii palju kui vintsutada jõuavad. Seal on see kõik vajalikud ained. Jääb ära igakordne mollide nühkimine kohupiima ja muna ollusest.

Jah, kui me lapsed olime, siis mudugi anti. Midagi muud peale Lõuna Eesti tangu, keedumuna ja kohupiima ju polnudki. Kindlam on sööta kvaliteetse spetssöödaga. Liigse valguga võib asja hoopis untsu keerata.

Kui mul teravili,kanamunad ja kohupiim omast käest võtta, miks ma peaksin seda kallist tibude sööta ostma, pealegi kanamuna sisaldab tibule kõike vajalikku,...kogemused ka olemas ja seda ma ei karda, et liiga palju valku saavad.

Kas dzunglis kanaema keedab ka oma tibudele mune? Aga eks igaüks söödab sellega, mida õigeks peab.

Ega džunglis tibude spetssööta ka pole, aga minu tibud saavad keedetud muna esimestel päevadel. Sellest tibude spetssöödast ma suurt ei tea midagi, aga üldiselt ma nendest suurt ei arva midagi(värvilised koerakrõbinad jm. ja koerad kasvajaid täis).Sööt olgu naturaalne, ilma keemiliste lisanditeta, aga eks ta nii ole, et igaüks söödab sellega, mida õigeks peab.

Ei ole dzunglis ka tibutoidu graanuleid kuskilt võtta ?
Samuti ka Rakveres mitte kui soovid väiksemat kogust,sain vist viimase 5 kg. koti.
25 kg pole minul midagi peale hakata.
Söötmise poole pealt jään kahe leeri vahele,esimetel päevadel tibutoit hiljem kõike juurde mis sobib ja võimalik anda.

Mina siis jään ka nende kahe leeri vahele.Tibude täisööt on pidevalt ees.Lisaks munad,ja loomahakkliha.Kõhuprobleeme pole täheldanud ja väljalangemine pole ka probleemiks.Eilse tänases seisuga jälle 12 tibu võrra rikkam.Nokivad juba vastavalt oma soovile ....

Aga kui oleks turul sööt, mis ei sisalda GMO-d, on taskukohase hinnaga ja tibudele kergesti seeditav, kas oleks selle järele nõudlust?

ha mu 1 tibu on natuke pätt,käis vargil ja pani kalamarja (keedetud) pihta,loodan et midagi hullu pole,kuna see soolaga maitsestatud ja loorber ninge sibul ja terapipar ka sees

Pikku Punaheltta minu teada pole GMO-ga sööt. Vähemalt kui viimati silte uurisin, siis polnud. Seda FarmPlanti sodi ei sööda ma ei tibudele ega suurtele lindudele. Üks tootja, keda kiidan, on Garvo. Nende veelinnugraanulid on ikka superhead. Parditibud kasvavad mis mühin.

Pikkul on soja sees ja see on mahekontrollidele nagu härjale punane rätik.Ilma sojata saad tavaliselt ise kokku möksida.

Pikkul on küll soja sees, aga Suomen Rehu on liitunud projektiga "GMO-vaba Soome" ja seepärast ei ole see soja, mis seal kasutatud, geneetiliselt muundatud.

Kas sojat üldse on tänapäeval võimalik mitte GMO-na saada

Mina olen ka muidu täissöötate vastu, aga tibudele siiski annan alguses seda Pikku Punahelttat.

Millal see liitumine toimus?
Arvasin samuti, Soome sööt on GMO vaba. Lasin Koneskol välja printida kogu koostise ning seas oli kirjas, et sisaldab GMO soja. See oli eelmine aasta.
Seetõttu loobusin soome toidust. Pole mõtet maksta 3 korda kallimat hinda.

Ma ei saa aru, milleks seda sojat tibudele sööta, kas sellest ei piisa, et vorstid, viinerid, sardellid on seda täis,piima tehakse sojast, hapukoort, liha ja mida paska veel,...kas kodumaine teravili ja liha ei sünni enam süüa, et seda....!?

Siin on mu 50-e päevased kodusel söödal üleskasvatatud kanatibud, need mul õues laiali ja pilt pole just suurem asi...

Kahju jah, et pea kõik söödad seda GMO sodi täis on. Tahaks oma tibudele ju ka ikka parimat anda aga Viljandimaal pakub täissööta vaid FarmPlant.

Pikku Punaheltta koostise leidsin siit sellise:
http://www.remedium.ee/page.php?nid=210&ppid=172&pid=18&rid=10

Sisaldab geneetiliselt muundatud soja õli ja milleks see värvaine tibude sööda sees, oleks nagu munejatele kanadele, et munakollane ikka kollane oleks, aga minul on ilma värvaineta munakollane päris oranž.

Kahjuks ma sellest projektist hetkel ei suutnud leida Suomen Rehut, aga uurisin siis, kui asjaga kunagi tegelema hakkasin.
Siia lisan ühe lingi:
http://yle.fi/uutiset/increased_business_for_genetically_modified_animal_fodder/5685365

Pealegi, kui kotil pole märget, et on kasutatud GMO-soja, siis seda pole kasutatud, kuna GMO PEAB olema märgitud!
See, et Remedia seda kuskil tootelehel väidab, pole mulle argument, kuna ta väidab ennast ka maaletoojaks, mida ta tegelikult ei ole.

Tänan Kiti! Mul süda nüüd jälle palju rahulikum. Pealegi Remedia lehel pole kirjas , et kasutatud soja oleks geenimuundatud. Minu tibud seega vitsutavad Pikkut edasi, ainult kalkunid saavad kröömikese kohupiima-muna-kalajahu juurde.

Remediumi lehel on kirjas:
Sisaldab geneetiliselt muundatud soja õli.

VALMISTUSAINED:

Oder 28,3%, nisu 25,0%, sojashrott 13,1%, kaer 10,0%, kooritud kaer 10%, sojakook 5,0%, nisukliid 2,4%, kalajahu 2,0%, monokaltsiumfosfaat 1,15%, vitamiini-mineraalainete preemiks 1,02%, kaltsiumkarbonaat 0,92%, taimeõli segu 0,4%, aminohape 0,33%, naatriumbikarbonaat 0,3%, keedusool 0,1%
SÖÖTMISSOOVITUS

Kasutada tibude ainsa söödana sünnist kuni 6.elunädalani. Lisaks tuleb anda vett ja nokkimiseks kruusa. Kuna toode sisaldab kalajahu, on seda keelatud kasutada söödaks mäletsejatele.
SÄILITAMINE

Säilitada jahedas, kuivas ruumis
TOOTJA: Suomen Rehu OY
MAALETOOJA: AS Remedium

Sisaldab geneetiliselt muundatud soja õli

Siinkohal kohe EI SAA jätta mainimata, et KÕIK te tarbite GMO soja, tahate või ei taha. Nimelt kasutatakse sojaletsitiini emulgaatorina, mida leidub praktiliselt kõikides toodetes ja 90% maailmas kasvatatavast ja müüdavast sojast on geneetiliselt muundatud. Edasi mõelge ise.
Ja muide, GMO soja on toiduga seotutest veel see kõige väiksem mure. Me kõik tarbime palju hullemaid asju, igapäevaselt ja oluliselt suuremates kogustes. Tiba laiema mõtlemise sissejuhatamiseks lugege näiteks seda artiklit: http://www.paikesetoit.ee/puuvili-on-koige-puhtam-toit-poes/. Noh, tõmbame kohe valge lina ümber ja jalutame surnuaia suunas?

Siililegi selge!

Selle teema võib siis kokkuvõtta : elage ja toituge kuidas tahate aga surma te ikka ei peta
Inimesed nautige elu ja laske oma lindudel sama teha!

Täitsa õige mõte, aga mina söödan lindudele oma kasvatatud teravilja edasi, kohupiimast ja kanamunadest nad ka ei pääse.

Janno kirjutas:

Selle teema võib siis kokkuvõtta : elage ja toituge kuidas tahate aga surma te ikka ei peta
Inimesed nautige elu ja laske oma lindudel sama teha!

Kusjuures see kokkuvõte tuletab mulle meelde, et üks õhtu oli mingi saade AIDSi haigetest ja seal üks arst ütles, et umbes 10 aastat tagasi oli AIDS surmahaigus, aga nüüd on selle diagnoosiga inimestel võimalik elada oma elupäevade lõpuni

Teisisõnu,et enne oli surmahaigus, aga nüüd elab surmani.
Siis on küll ju hästi!

Mina olen oma tibudele andnud esimestel päevadel keedumuna, järgnevatel olen peentangu ka lisanud+ rohelist ja putukaid/mutukaid nokivad ise, sealt edasi jahusegu (maheteraviljast ise jahvatatud) ja hiljem hakkasid saama teri, nagu ka suured kanad, lisaks annan söödalisa.

Meil jättis tibuema oma kasvatustöö päevapealt katki. Tibud saavad kohe kaks kuud vanaks, elasid siiani suurest perest eraldi kuudis. Tegin sinna just omaenese tarkusest õrre; samal hetkel ei lasknud ema enam oma lapsi sisse ja äsas neile nokaga nagu muud karja liikmed. Tibud olid esiti paanikas, nüüd hakkavad harjuma. Magavad pigem heintel.
Millal teie tibud õrrele ronivad ja millal kanaema oma ameti paneb? Kas tibukuuti tasub üldse õrt paigaldada, ema hakkab äkki liiga vara sinna ronima?

Tibuema teab ise, millal ta oma lapsed iseseisvale elule saadab, mõni varem, mõni hiljem, õrre olemasolul või puudumisel pole tähtsust.

Kui sa saad ilusate ilmadega kanamamma koos tibudega õue lasta, põõsaste alla siblima, siis tegelikult leiab ta tibudele kõige väärtuslikuma söögi. Enamasi aga pole see võimalik, sest väljas on tibudele ikka hirmpalju ohte.
Siis esimene päev jah kanamuna ja kohupiim, samuti kamajahu. Tegelikult esimesed 48 tundi tibu suurt ei söö, võib olla tunne nagu ta ei oskakski süüa, siis aga läheb üsna kiirest aplaks õgimiseks.
Ma pole kunagi spetstoitu ostnud, see on liiga kallis ja ma pole ka aru saanud, et nad seda vajaksid.

Aadu kirjutas:

Millal teie tibud õrrele ronivad ja millal kanaema oma ameti paneb? Kas tibukuuti tasub üldse õrt paigaldada, ema hakkab äkki liiga vara sinna ronima?

Ikka tasub, kanaema algul õpetab neid päeval õrrel istuma, siis on neil juba asi selge, kui mamma nad maha jätab. Tibudel ju ohutum õrrel magada, sest ilma emata maas võib ka sissepääsenud rott nad maha murda.

Meil jättis teist korda suve jooksul haudele jäänud kanamamma oma 2,5 nädalased pojad maha,trampis närviliselt edasi-tagasi,talludes ja nokahoope jagades oma võsukestele.Eks võtsin hooldaja rolli üle ja nüüd tibud lambi all.See kana üleüldse loomult kärsitum ja ükskord tuli ka kallale kui süüa viisin

2,5 nädalased tibud üldiselt ei vaja praegu lambiga soojendamist, võibolla vaid öösel, võiks see võimalus olla.
Ma olen ilma emata kanatibud pannud üldse kasvuhoonesse kinni, tomatitaimedele nad veel kurja ei tee ja seal on hea soe, nad saavad vabalt joosta ja siblida. Ühtlasi kaob minul vajadus tomateid rohida. Aga siis kui nad juba tomatitele hakkavad liiga tegema, siis nad enam ei karda ka jahedust ja tuleb mujale viia.

Mul on nad siidikad ja tunduvad õrnakesed,selleks hoian vähemalt öösel lambi all ja õhtud juba pimedamad ka,kasvuhoonet kahjuks pole.

Meil see suvi teine pesakond ema all haudutud tibusid. Vanu linde on 9 kana ja 1 kukk. Esimene pesakond kasvas karjast eraldi, sealt jäi peale kulli külaskäiku alles 3 tibu. Nüüdseks on nad üle kolme kuu vanad, aga ühisesse kanamajja ei saa neid ööbima lasta- saavad kohe vanadelt kere peale.
Teine pesakond- jälle kolm tibu, viljastumis% oli niru- jäi kanamajja ja saavad üsna hästi oma tädidega hakkama. Vähemalt esimesel elukuul. Kas see on vedamine, esimesel kuul või nii väikse karja puhul tavaline? Kas võib ka nii minna, et mõnda muidu tervet lindu ei võtagi kari omaks?

Nii võib minna küll, et ei võetagi mõnda lindu omaks, eriti veel siis kui veidi teistest erineva välimusega on. Meil 1 sabatu araucana kana patseerib kogu aeg omapäi teistest tüki maad eemal,eelmisest aastast 1 "habemega" kana ka teiste poolt põlatud ja hoiab omaette.
Julmad need kanad, ei mingit tolerantsust.

Mul oli kunagi üks imelik tibu. Kasvas ja kasvas, kuid mina ei suutnud määrata kas kana või kukk. Tema sai sisuliselt alati peksa teiste kanade käest, ta juba paaniliselt kartis kõiki.
Lõpuks tegin ta supiks ja mis ilmnes, tal puudusid nii munad, kui munasari. Ta polnudki ei kana ega kukk.
Aga üllatas see piiritu õelus mis kanades võib olla neist erineva liigikaaslase suhtes.

Päikest. See pole õelus, see on loodusliku valikuga seotud asi. Kõik mis on liigile võõras, "elujõuetu", väeti, haige, tõrjutakse minema.

Kanal pole küll enam midagi ühist loodusliku valikuga,ma kardan.Seda enam,et enamik meie kodulindudest on inkubaatori abil koorunud ja inimese ja lambi abil kasvanud.Ja nii väga paljude põlvkondade viisi juba.
Kana on lihtsalt inimese poolt massiliselt munema sunnitud ja sassi keeratud, vaevleb pidevas ainetepuuduses ehk,et katus nii ära sõidab ja närvid iga pisema erinevuse peale üle keevad vmi:)
Pardid ja haned ja paljud muud kodulinnud pole sugugi nii tõrjuvad ja tigedad nõrgema,vigase või erineva liigikaaslase suhtes.

Mul on kaks peaaegu kahekuust tibu koos kanaemaga. Juba mitu nädalat käivad päeval õrrel, aga ööseks poevad ikkagi ema tiiva alla sooja.
Karjaga kohanemine on nii nendel kui ka eelmisel korral hästi läinud, sest haudujaks/kanaemaks on braama aga teised on veidi väiksemad. Kui kanaema tibudega (1,5 kuused) karja hulka viin, siis kanaema tuuseldab kõigepealt kõik kanad läbi, kes tema tibude poole vaatavad või samal ajal küna äärde sööma lähevad ning hiljemalt järgmiseks päevaks on kõigil selge, kes on "peremees". Panin lihtsalt ühe küna juurde, et teised ka süüa saaksid.
Tibud ise on õue peale ka juba väga asjalikud - siblivad ja nokivad nagu suured kanad, hoiavad lihtsalt kanaema lähedusse. Ma arvan, et kui ema nad minema ajab, pole küll vaja muretseda.