Kiirkursus lindude söödarasioonidest

Tere, minu käest on kõsitud päris palju, et kui palju ja millises vahekorras anda kanadele-kukkedele teravilja. Panen siis lihtsa ratsiooni koos seletustega kirja:
SÜ - söötühik, ehk 1 kg teravilja toiteväärtus, sü kasutatakse valgu sisalduse asemel proteiinisisaldust(valk koos muude lämmastikku sisaldavate ainetega).
KIUDAINE-lihtsamalt öeldes, siis teraviljade sõklad (raskelt seeditavad)
SEEDUV PROTEIIN- kõok lämmastikku sisaldavad ained söödas, mida organism kasutab keha, piima-ja munavalkude ülesehitamiseks, ülejäänud osa tuleb lihtsalt tagant välja
1. Teraviljad: oder -kiudainesisaldus 6%, toiteväärtus 0,88 kg/sü, seeduvat proteiini 50-65g/sü
kaer-kiudainesisaldus 9,9%, toiteväärtus 0,94 kg/sü, seeduvat proteiini 75-85g/sü
nisu-kiudainesisaldus 2,6%, toiteväärtus 0,84kg/sü, seeduvat proteiini 75-85g/sü
2. Kaunviljad: hernes - kuivainesisaldus 86-96%, seeduvat proteiini 160g/sü
uba - seeduvat proteiini 160g/sü

See eelnev jutt oli lihtsalt teooria ja vajalik info ratsioonide kohta. Nüüd siis lähemalt:
Kanade päevane teraviljasööda kogus on 100...120g linnu kohta.
50% võiks anda teradena ja 50% jahuna
1kg kohta peaks olema erinevate teraviljade vahekord alljärgnev:
Oder - 500 g
Nisu - 300 g (võib asenada otra)
Kaer - 150g (sisaldab rohkelt raskesti seeduvaid toorkiude)
(Rukis max 50 g) linnud seda hästi ei söö
Kaunviljad 50 g (kaunviljade jahu paisub vees tugevalt, ning põhjustab soolekinnisust, liiga suured kaunviljakogused põhjustavad seedehäireid ja kõhugaase, mis ei pääse soolekinnisuse tõttu välja)

Õlikoogid (rapsi-, lina-, soja ja päevalille) on kõige valgu (seeduva proteiini)rikkamad söödad (kuni 600 g/sü seeduvat proteiini). Söödasegusse võiks neid lisada ca 20% ulatuses, aga sel juhul võiks välja jätta kaera, kaunviljad, nisu. Miks? Liigne proteiinirikas sööt võib tekitada lindudel sulgede nokkimist ja kannibalismi.Ning samuti teeb see suure augu omaniku rahakotti. Proteiini ülekülluse vältimiseks ei peaks lindudele andma korraga nii jõusööta kui enda valmistatud söödasegusid. Ikka üks päev või nädal ühte ja siis teist.
Enda valmistatud jahusegudele tuleks kindlasti lisada juurde mikroelemente e.siis täiendsöötasid. Täiskasvanud kana vajab ca 4-5g erinevaid mikroelemente päevas.See oleneb aga ka segudest ja tootjatest.
Lubjakivi või muid Ca-rikkaid elemente (teokarbid, munakoored) peaks lisama kuni 8% (vajalik munakoore moodustamiseks)
Loomsed söödad (piimatooted, kala-ja lihajahu) kogus päevas 10g linnu kohta
Mahlakad haljassöödad (rohud,juurviljad, puuviljad jmt) 35 g linnu kohta.
JA KINDLASTI LIIVA ja KRUUSA toidu peenestamiseks lihasmaos.
Talvel vajavad linnud veel vitminiseritud õlisi (vitamiinide A.D.E ja Brühma), trivitamiini ja söödapärmi. Õli on vajalik ka suveperioodil, kuna linnud ise ei suuda sünteesida linoolhapeid.

ÜLESÖÖTMISEST EI OLE KUNAGI KASU - LINNUD LÄHEVAD RASVA JA MUNEMISAKTIIVSUS VÄHENEB.

Leidsin ka ühest vanast raamatust vahvad retseptid Jagan ka teiega, see on siis ühe kana kohta arvestus:
1) 50g kartulit,
20g nisukliisid,
15g kalajahu,
40g otra
Lisaks rohutoitu või toorest juurvilja ning lubjakivi ja sütt vastavalt isule.
2) 40g kartulit,
30g suhkrupeeti
30g odrakliisid
10g kalajahu
5g kondipuru
30g otra
Lisaks rohutoitu või toorest juurvilja ning lubjakivi ja sütt vastavalt isule.
PS: kalajahu 10-15g päevas, suuremas koguses teeb kõhu lahti!

Tibudele (suur pots):
50kg nisu kliid
15kg purustatud otri
40kg purustatud kaeru
10kg ristikheina heksel (nüüd rohujahu)
12,5kg lihajahu (SUVEL EI OLE VAJA)
10kg kondijahu
4kg õli kooki (sügisel 7,5kg)
1,5kg puusöe tuhka
250g lauasoola

Kondijahu saamisel vist tekib probleeme?

Pärm on söödaratsionnis sageli mainitud, aga lisamise tehnoloogiat pole kusagilt õnnestunud leida. Kas pärm tuleb panna kerkima nagu saiataigna eelkergitis ja seejärel kuumutada, et gaase ei tekitaks või anda kuumutamata pehme toidu hulka või lisada pärmipulbrit kuivtoidu segusse. Või on hoopis mõeldud looduslikku , juurtisepõhist pärmi, nagu leivataigna puhul?

Mõeldud on õlle-ehk söödapärmi ja kui ma nüüd õigesti mäletan, siis oli doseering mingi 3%. Üks kõvemaid proteiiniallikaid.