Ravimtaimed kui lindude alternatiivne ravi

Siia alla võite sättida kõik teadmised ja kogemused erinevate haiguste puhul erinevate ravimtaimedega. Kõigil pole suurt raha näpu vahel ja vet apteeki nurga taga. Tuleb läbi ajada alternatiivsete lahendustega.

Endal on kogemus kõhuhädade ravimisel lepakäbitõmmisega. Alates 4ndast päevast tegin juurde raudrohuteed.

Eelmine aasta mai alguses olid mu 2kuused bramad haiged. Sümptomid olid kössitamine, osavõtmatus ümbruse suhtes, limane kõhulahtisus, milles esines ka verekiude. Kaka haises. Eraldasin linnud teistes. Tõin nad tuppa. Kasti põhja panin soojenduskoti ja selle peale põhku.
Siis tegin lepakäbidest teed ja jootsin soojalt neile lusikaga. Paari päeva pärast suutsid nad juba ise sooja teed juua ja veel 2 päeva pärast hakkasid sööma. Kogu haigus möödus orienteeruvalt 10 päevaga. Kaka läks ilusaks ja tibud rõõmsaks.

Millest haigus alguse sai, täpselt ei tea. Ise arvan, et sõid midagi õuest sisse. Aprilli lõpus oli juba kohati täitsa soe ja tibusi sai karbiga sisse välja tassitud. Sel ajal oli nende põhiliseks söödaratsiooniks Pikku-Punahelta tibude täistoit. Ehk oli õuetoit liiga suureks kontrastiks tibutoidule.

Kas raudrohi ohtlik pole linnule? Olen lugenud et rauda linnud ei vaja ja isegi on ohtlik, kui organism saab üleliia rauda. Mõistetav, et natuke ei tee liiga, sellest saan aru.
Kui tõsine või juba nähtav terviseprobleem, ei aita ikka muu kui vet. arstiabi.

Ega ei oleks raudrohtu julgenud oma linnukestele pakkuda, kui poleks märganud kanu neid aeg ajal ampsamas. See kogus lahja tee näol ehk pool teelusikat päevas, kurja ei teinud. Kindlasti tuleks ka taimede kasutamisel olla ettevaatlik.

Arvan, et kõik kogemused, ka negatiivsed on teretulnud. Sest kuidas me muidu õpime.

Kõrvenõges

Rauda on ikka vaja lindudel ka, raua vähesus langetab munade kooruvust, põhjustab lindude sulgimist, suled kaotavad värvuse ja lindudel tekkib üldine nõrkus. Rauarikkad söödad on muidu nisukliid, õlikoogid, srotid ja loomsed söödajahud. Aga väga edukalt võib kodumajapidamises kasutada rauarikkaid ravimtaimi nagu näiteks kõrvenõgest, mis on suure toiteväärtusega. Nõges sisaldab veel C-vitamiini (askorbiinhape), karoteeni, B1-, B2-, B3- , E- ja K-vitamiini, rohkesti mineraalaineid, nt kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi, räni-, sipelghapet, foolhapet, flavonoide, glütsiid urtitsiini, histamiini, atsetüülkoliini, proteiini, tärklist, rasvu jne. Väga kasulik taim lindude pidamise juures, kasutada võib kogu taime juurtest seemneteni.

islandi samblik

Huvitav taim on veel islandi samblik, vanasti kasutati seda sigade nuumamiseks ja kanadele söödaks. Ülejäänud karja jaoks peeti seda liiga väärtuslikuks ja nad pidid leppima põdrasamblikuga. Põhiliseks aineks on samblikutärklis, mille sisaldus on üle 70%, tselluloosi on vaid 3-4%, valke 2%, rasvu u 3%. Ära tuleks märkida, et islandi samblik on looduslikest taimedest kõige joodirikkam. Joodivaeguse esmane tunnus on noorlindude kasvu pidurdumine. Joodi väga vähese sisalduse korral söödas täheldatakse ka tibude kooruvuse langust, loodete alakaalu ja koorunud tibude vähest elujõudu. Kahjulikult mõjub ka üledoseerimine, mis pidurdab sugulist küpsemist; munasse kogunemisel halvendab tibude kooruvust.

Väga kasulik ja huvitav teema:)
Tõesti, tõesti, ma soovitan, palun pange taime ladinakeelne nimi ka kirja. Ma ei aja siin juuksekarva lõhki. Oluliselt rohkem infot on nt. googeldades võimalik leida, kui abiks on ladinakeelne nimi, kõik ei ole taimedega sina peal ja ei tunne neid.
Kasutan seda http://www.ut.ee/taimenimed/
Vahel pole ka sellest abi.

Tere päikest.
Naki, Isladi samblik, e. Islandi käokõrv (Cetraria islandica) kõige toredam osa on samblikhappeline toimeaine "binaan", mille toimeaine on bakteriostaatiline vahekorras1:2 000 000.
Pille, raudrohu nimi ei oma olulist seost asjaga mida nimetatakse Fe, tõsiste üllitiste valdkonda jäävad eestis kasvavad kõrgemad taimed, mis sisaldavad kumaroide ja kuraare analooge.
Buntik, meeldiv on siin maailmas kohata inimest, kes teab midagi Friedrichist, enamus humanoide ei tea isegi, seda, kes see selline oli.
Aga see selleks, et see teema liin mingiks laialivalguvaks arusaamatuks asjaks ei muutuks, teeks ettepaneku, võtta see asi teemade kaupa ette ja teema lõppedes, selle kuidagi paberkandjal ja üldkasutatavalt netti üles riputada. Arvestades selle foorumi kasutajate hulka ja seda, et on tegu erinevate eluliste tegevusvaldkondade inimestega, suudaksime mingi informatsiooni sisaldava üllitise küll valmis meisterdada. Kui sobib, siis mis teemast pihta hakkame, kuidas selle asja süsteemselt üles ehitatud saaks. Taimepõhine süstematiseerimine on liiga kohmakas.

Asjal on mõte siis kui kirjutate asjadest mida ise olete kasutanud-katsetanud ja kirjutate ka tulemustest.Lihtsalt nimetusi ja oletatavat mõju pole ju vaja loetleda.Ikka kogemused on need mis maksavad .

Hea mõte! Süstematiseerimine võiks haiguspõhiselt olla, kuid haiguse nimetuse tuvastamine on tõenäoliselt üsna keeruline. Ravime ju enamuses sümptomeid.

Kellel veel ideid oleks?

Buntik kirjutas:

Hea mõte! Süstematiseerimine võiks haiguspõhiselt olla, kuid haiguse nimetuse tuvastamine on tõenäoliselt üsna keeruline. Ravime ju enamuses sümptomeid.

Kellel veel ideid oleks?

Ei pea ju kirjutama ladinakeelset nimetust vaid lihtsalt näiteks "sitt lippab"

Kodustest vahenditest lisaks siia õunaäädika. See pole küll taim, kuid siiski abivahend koduses majapidamises.

Kasutasin õunaäädikat kanadel jalalesta raviks.

Lahjendasin õunaäädika umbes pooleks ja sidusin kanale mähise ümber jalgade. Kile panin ka peale. Hommikul võtsin sidemed maha. Tulemus oli suurepärane. Ühtegi korpa polnud. Hõõrusin kõvasti vaseliini kahjustatud pindadele. Protseduuri kordama ei pidanud.

Veelkord päikest.
Hakkaks äkki sellest pihta, millest teema üldse alguse sai, ussikestest, see oli vist esimese hooga kevade valusaim teema. Prooviks kuidagi ära süstematiseerida kahjustuse välised tunnused, kuni sita värvuse ja konsistentsini (ega vist esimeseks hälbe tunnuseks ongi junnike või plärts õrre all). Kõhulahtisuse vastu aitab muidu pajukoor (sisaldab mingit analoogi salitsüülhappele) ja tammetõrud, lehed, koor, pungad (toimivaks parkained), kui huvi on, siis võin täpse koostise ka välja võluda.
Üssikestega püüan ennast õhtul kurssi viia, kegi võiks veel vaeva näha (mis ussid, mis areng, mis eripärad). Kas kellelgi kodus mikroskoopi on, äkki viitsib vaadata, mida see proosaline asi nagu sitt sisaldab, oleks omal, hakkaks kohe "sitauurijaks", kiiks tuli sisse, äkki ongi oma teadmata midagi imeliku.
Kas keegi teab, mida "tööstuslikud" ussirohud toimeainena sisaldavad, äkki saan infi, mis taimed analooge võiks sisaldada.
Naki kas sa oskad midagi usside esinemise sümptomitest raamatust otsida.

Toimeaine Flubenolil flubendazole, Panacuril fenbendazole, Iverquantelil ivermektiin ja prasikvanteel, Levamisoolil levamisoolhüdrokloriid.Rohkem ei viitsinud otsida:)

Päikest. Sain mingi teoreetiliselt esineda võivatest, aga "roosa" müra taust oli kohutav, kuni DNA-ni välja. Seedin ja sügan kukalt, proovin sealt mingi praktilse tera välja eristada. Aitäh Sibelle.

Päikest. Ravimites sisanduvatel toimeainetel on üks pisike lisamärkus juures "kõrvaltoime-ei ole teada", küll on ära märgitud väljundusaeg. Keemiliselt on tegemist aromaatsete ühenditega, benseenituuma sisaldavate toodetega. Vanasti arvati et see on üks vähki tekitavatest asjadest. Tüübilt kisuvad vist sinna samasse kanti, kuhu alkoholgi, vahega et ei ole lineaarsed. Mingi intuitiivne sisetunne ütleb, et nende "pohmakas" võib ikka eriti rõve olla, sest ketoonide ja aldehüüdide rida läheb väga karvaseks. Toimeaine doseerimise hälvete puhul võib ussikestel tekkida "immuniteet" toimeaine suhtes. Kahjuritele pidi enamuse toime olema nikotiinne (paralüütiline). Panen kirja rea ussikesi, kas keegi teab veel mõnda:
Imiussid
1.Prosthogonimosis (kolm alamliiki)
2.Echinostomatidae
3.Notocotylosis
Paelussid
1.Davainea proglottina
2.Raillietina (kolm alamliiki)
3.Hymenolepididoses
4.Drepanidotaenia lanceolata
5. Hymenolepididae (kolm alamliiki)
6.Dicranotaenia coronula
7. Aploparaksis furcigera
8.Diorchis bulbodes
Ümarussid
1.Ascaridia galli
2.Heterakis gallinarum
3.Syngamus trachea
4.Amidostomum anseris
5.Tetrameres fissispina
6.Capillaria (7 alamliiki)
7.Thominx anatis
Kidakärssussid
1.Polymorphus mangus ja P. minutus
2. Filicollis anatis
Lisaks leidsin midag, mida ei oska esimese hooga kuhugi toppda: Strongylus
Osa sellest kompotist võivad kanasse sattuda läbi pardi ja hane nende koospidamisel. Lahtiseletatult on mõnede vaheperemeesteks veelindude toiduks olevad satikad ja teod.

Koktsidioosi põhjustavad Eimeriad on ka parasiidid, kuid ussikeste alla neid liigitada ei saa, need on ainuraksed.

Algloomadega tegeleks naca hiljem, kui sobib, muidu läheb asi äkki liiga kirjuks, üks asi korraga ja lõpuni. Kui saaks selle õue leviva saasta kuidagi mõtestatult enne lindude väljalaskmist õue ära lahendada oleks super, ei leviks võimalik asi laudast õue mööda laiali. Kui arvestada, et sellest pikast reast mõne asja korjavad vist õuest kõik üles, isegi vihmaussid pidid mingit saasta täis olema. Tigudest ei räägigi need kurjamid lasevad metslooma hunnikute otsas matsutada nii, et kaugele kostab, koos kõigi ussimunade ja muuga. Prooviks äkki kogu selle rea sõpruskonnast Wikisse üldiseks rappimiseks üles riputada, äkki on kedagi veel, kellele nad ei meeldi.

No selle jutu põhjal on ikka puurikanadel kõikse õigem elu.Igal elukal peaks ka mingi immuunsussüsteem ka olema.Buntik alustas paljulubavalt-Admin lisas selle sitalippamisega pisu vürtsi ja mis lõpuks välja tuli-RAKETITEADUS.Kõige lihtsam moodus oleks kanaaed soolhappega üle valada-vajadusel korrata kahe nädala pärast.

Minul kodus mikroskoop olemas,võiks ju "sitauurijaks" hakata.Aga väike hirm on sees,et äkki oma Suurte teadmiste ja tarkade raamatute abiga avastan mõne uue ussikese ,või mõne ussi eksistensi siin maamunal loen lõppenuks.

Admin kirjutas:

Asjal on mõte siis kui kirjutate asjadest mida ise olete kasutanud-katsetanud ja kirjutate ka tulemustest.Lihtsalt nimetusi ja oletatavat mõju pole ju vaja loetleda.Ikka kogemused on need mis maksavad .

Kas tõesti on teil need" ussid" teil olemas ?Teeme nii et siia jäävad ravimtaimed,nende mõju ja haigused mida on võimalik ravimtaimedega leevendada.
Muu jutt ka see sama siin läheb kustutamisele. Selge.

Tõstaks kustutamise asemel ussikesed kui raketiteadus mujale. Sest kindlasti leidub rahvast, kes teemat edasi uurivad.

Tänud tähelepanu eest.

Kõrval on usside teema palun seal ka alternatiiv ravist ja kõigest juttu.Olge palun ise hoolsamad,vaatame mis teha annab.

Päikest. Minul vist veel õnneks pole, pinnas ja ümbrus peaks puhas olema (tootmisnali sai lõpetatud 93 ndal), sülitasin kolm korda üle õla, aga see on kompott, mida kodulindudel leitud on, millele on "haiguse "nimi ka välja mõeldud ja mille levitajad, vaheperemehed ja muu info saadav on. Peale selle on veel mõningaid, keda esimese hooga sinna nimekirja toppima ei hakanud, sest võis olla mingi sama asjaga, aga teise nime all. Mingi uitmõte käis selle asja juures läbi ja oli seotud metsikute kodumaiste kanalistega, metsis ja teder. Mingid kodanikud tahtsid siin kunagi propageerida nende koduskasvatamist ja siis sai nende toidusedelist pilk üle lastud. Üllatuseks oli ühe suhteliselt inimesele mürgise taime väga suur osakaal söögiratsioonis, äkki on tegemist mingi loodusliku "parasiiditõrjega". Kui natuke kõrvade vahel sobran ja pabereid tuhnin, siis tuletan selle keemilise koostise ka välja. Põhimõtteliselt neil väga suuri erinevusi kanaga ei tohiks olla, sisetalituse osas. Kopraonule lohutuseks, parasiitide vastu immunsust ei ole, on looduslik vastupanuvõime nendega kooseluks.

Tere päikest. Teema on vaikseks jäänud. Paneks uuesti käima. Lisaks Buntiku pakutud õunaäädikale pakun kahte asja mida olen "kukevõitluse" tagajärgede likvideerimiseks kasutanud. Desinfitseerimiseks ja mähise "kastmiseks, immutamiseks" turbalamblast välja pigistatud vett ja turbasammalt ennast. Aukude ja haavade lappimiseks kuusevaiku, aga peab nii saama pandud, et ennast ja teisi täis ei plökerdaks (harja haavad paranesid kiiresti ja jamadeta). See jutt, et haav ummuksisse jäädes hukka läheb selle asja juures paika ei pea.

Keda huvitavad pildid ja arvab et muidu taime ei tunne, julgen soovitada sellist lehekülge http://bio.edu.ee/taimed/