Pardimamma mure

Sellepärast polegi mul koera ja võõraste koerte pärast kardan rohkem kui rebaste pärast.Üks koerte veresaun on ka üle elatud

Väga kahju

Koerte ja lindude suhteid on ka mitmesuguseid. Meie Urri /ema bokserilaadne krants ja isa rotveileri värvides, aga kõrgem ja saledam/ esmatutvusel kanadega sai kanade ründamine kategooriselt ära keelatud. Mõne päeva pärast naabriperenaine helistab ja kirjeldab mida ta aknast näeb: meie koer lükkab kukke ninaga tagant ja pukseerib ta üle tänava asuva maja hoovi ja siis marsib rahuloleva näoga koju tagasi. Ta nimelt kaitseb peremeest, mitte tema vara. Kui kukk siiski koju tagasdi toodi ja koerale vali noomitus tehti, leppis ta paratamatusega. Nüüd on koer 7 aastane ja siiani pole kanade suhtes mingeid probleeme olnud. Käivad aeg-ajalt koerakausist toitu nokkimas ja kui tuul juhtub kanakuudi ukse kinni lükkama, leian nad koera kõrvalt kuudi peal ööbima valmistumas. Selgituseks: peale tuhkru külaskäiku ööbivad linnud tillukeses soojustatud ruumikeses puukuuris, kus üks sein on topeltaken, aga kuhu pääseb läbi koeraaia, päeval jalutavad olenevalt ilmast ja aastaajast kas õues,aedikus või kasvuhoones. Koer keeldub kategooriliselt ka linnuliha söömast isegi siis kui ta kõht on tühi. Tema lemmikmaius on seamaks, aga linnumaksa suhu ei võta.
Maal hundikoera ja krantsi järeltulijale Hundule/keda võõrad väga kartsid/ sõnadest ei piisanud. Kui talle kõige autoriteetsem inimene ta järjekordselt teolt tabas ja valusalt karistas, siis kogu tema pika elu jooksul ei puutunud ta enam kordagi ühtki lindu. Kanad vahel lausa terroriseerisid teda. Sel suvel suri ta loomulikku vanadussurma. Kas tema ametipärijatest linnusõpru saab, ei oska kahjuks öelda.

Kusjuures mind pani eile imestama,et kuidas mu mõlemad koerad ei pannud tähele väljapool linnuaedikut jalutavat emaparti OK,vana koer ei puutu neid aga,et Muri teda räsima ei läinud on ime .

Ära kutsu kurja välja.

Ma panan ta tavaliselt ketti,kui linnud õues ja ise toas olen.Tänagi läks vabatahtlikult ketti.

Mul oli kord puhtatõuline laika. Kutsikas kingiti,aga jahilkäijat meil majas polnud ja lapsed olid veel päris titad.Koera jaoks seega aega vähe ja nii sai temast päris kuri koer. Palju aega oli ikka ketis(kole!). Kanad käisid tal kuudis munel.Munad sõi ära,aga kanu ei puutunud. Kaks korda elus aga murdis ka kana;nimelt kui need korduvalt pesal istumas käisi, kuid muna ei teinud... Parti seevastu ei sallinud ta üldse. Mingit lootust polnud,et mõni part pääseks, kes liiga lähedalt möödus. Kahjuks otsustas marutõbine rebane ka koera juurest läbi jalutada. Ajad olid sellised,et ka koer tuli hukata...

Ma nüüd veendusin ka koera tapmis himus. Nimelt eile õhtu peale seda kui koer oli oma söögi portsu kätte saanud ja õue jalutama jäetud,(ta muidu keti koer,õhtuti laseme jooksma)veerand tundi hiljem avastasime koera oma pesas koos minu küülikuga, kelle ta oli puurist kätte saanud.Küülik oli päris korralikult ära tuuseldatud.

Ketikoerad kipuvadki vist rohkem murdma, nii palju on neid juhtumeid, kus ketikoer vabaks saab, nii ta kasutab selle aja kohe ära.

Minul hakkas peale nn.mängimist ja üle aia jooksu panemist ketis olema aga mitte koguaeg.

Mis on ketikoera (elu)mõte?

Kahjuks teisiti ei saa koera pidada.Meil siin väga agaraid inimesi,nii kui koer hoovist kaugemale läheb kohe saab kuuli.Sedasi olen ühest koerast ilma jäänud.

Minu part on yksindusega harjunud nii võrd kui võrd... sööb ilusti, peab puhtusest lugu... ja isegi veits nagu ninakaks läinud. Kui veega solistamine on siis part on ikka kambas... viimane kord koeri pesin mõtlesin kyll, et part saab fairi myrgituse...( mul fairi universaalne vahend kodus, nõudest- koerteni ) nokk karvade sees ja muutkui tuuseldas... tundus, et koerale meeldis..või on nad minu pärast loobunud pardile hammaste näitamisest... suured koerad pardist suurt ei hooli..emane käib vahest möödaminnes musitamas aga ta meil musitab kõike...
lumega on ka part harjunud, esimesed korrad ta kyll yritas syya seda, siis proovis pesta.. nyyd jalutab nii sama sabas..või kui kylm hakkab(ma loodan ,et siis ) tuleb akna taha koputama ja siis viin ta oma tuppa tagasi.. vahest ta läheb ise vahest tuleb sylle võtta. suht rahulikumaks on jäänud, ei rapsi enam iga asja peale..
kui võõrad on siis kardab mind ka, igaksjuhuks keerab yldse selja... mingiks ajaks viisin rotti pardile seltsi... part jube uudisimulik loom sorry lind .. kui esimesest hirmust yle saab siis ikka kael käib ja silm rullis aga rott kaua seal ei olnud.. mulle tundus, et rott muutus kuidagi närviliemaks ja kartis parti... kokku ma neid muidugi ei lasknud rott omas puuris ja jalutas siis toas ringi, kui part duzziall sulistas.... meil rott suht kuri loom..isegi kass kardab teda
mul on pardile tehtud väike aedik sauna eesruumi , ta on meil maja kõige soemas ruumis.. mõne käredama kylmaga mõtlen, et lähen kaissu lastega ..
...igatahes olin täiega hämmingus,et mis toimub kui mind pole..et kas part viskab suled ja saepuru meelega aedikust välja... nagu iga päev tohutu segadus... ma pyhin kokku ja panen aedikusse tagasi .. järgmine päev jälle väljas...mingi aeg kogunes ja kogunes..ja siis ykskord jäi part vahele..oli teisel pool aedikut... ja kui hetk hiljem tagasi läksin oli oma aedikus tagasi...
... et ma nyyd päris tobedana ei tunduks aga tõesti uudisimust tahtsin vaadata, mis part teeb yksinda... tegin nagu läheks ära tegelikult kykitasin teispool aedikut..suht raske oli.. midagi ei teinud.. prääksus..magas.. nokitses ennast..sööki ..pesi ennast joogikausis..vett lendas kahte lehte... minule ka... aga kõik nagu nähtud ei mingit põnevust ja siis... naksti suled- saepuru noka vahele.. tiivad laiali ja hopsti teisele poole aedikut.. ja siis vaatasingi, et saepuru-sule segu on põhiliselt seina ääres ja ukse all... tundub et ta soojustas tuba ma muidugi tegin kohe eluruumides sama aint natuke põhjalikumat.. liistud ära ja vill pragudesse, natuke ikka aitas..või sain tööd tehes sooja ja nyyd juba kylmaga harjunud ka

Nii armsasti kirjutatud

Nüüd on siis part ilusti paranenud ja nagu jutust aru saab, siis ka pererahvast kergelt ''terroriseerima'' asunud-see oht on vist iga lemmikuga. Vahva Ma tõin oma pardid ka külmaga sooja ruumi kanade jurde, aedik madal, ainult 45cm aga nad on seal väga rahul ja üldse ei kipu üle tulema, kuigi viljakotid silme ees...
Jõudu oma lemmiku eest hoolitsemast

Minul ka kanad-pardid ühes ruumis koos

No nii lõpuks hakkab see jube ja pikk ja lumerohke talv läbi saama..arvan, et ma pole ainuke, kes lumelaibidast rakkud kätte sai Armaniga oleme ilusti kevadet ootamas...vakselt sylepardiks yksindusest muutunud...jubedalt meeldib syles olla ja kael õlapeale panna muidu enamus ajat plätserdab ta õues või vantsib koertel sabas ning akna taga istumine on ka yks lemmik tegevustest..tahab tuppa seltskonda või siis oma peegli juurde... ta avasta meil esiku seinapeegli... alguses oli suht naljaka vaadata..kuidas ta peegli ees edasi tagasi käis jne. isegi tudus kõrvuti oma peegelpildiga... arusaadav, et otsib kaaslast kahju kohe piskesest. olen otsustanud talle uue kaaslase otsida, emase pekingipardi... loobun ka puukuurist partide kasuks...väike nokitsemine ja rebaste jne kaitstud..juhul kui ise nendega aias ei liigu, nii et kui kellegil on hea hinnaga täiskasvanud emast parti tallinna lähedal või harjumaal ära myya...alati võib ka kinkida lemmikuks olen tõsiselt huvitatud jään infot ootama.. Päikest ja palju mune

Nii nyyd meil pläserdab 1 kuune tibu toas...minuni jõudis ta siiski yllatusena kuskit enne ääsmäed keila suhtes...prat on söödetud, pestud ja föönitatud(ja talle jubedalt meeldis- päriselt ka ) jama on selles, et vanem isaspart on kole kuri ta peale ja kisub sulgi... et tahaks teada, mis moodi parte sõbrustada või on see vanusest olenev? nagu suht naljakas kui nyyd pean ardid eraldi hoidma kuigi seltskonna mõttes sai emane toodud hiljem panen pilte ka nagisse meie uuest printsessist... pärast pesu ta nii peenelt jõi vett ..noka otsast...tõeline daame

Uuest tibupojast pilte http://nagi.ee/photos/Pardimam/sets/232357/

Sa kohe oskad nii vahvasti oma lemmikute tegemistest kirjutada ja pildid toredad. Ja nii uhked nimed sinu piiludel.

Ilus piilu.See isane ei tee talle midagi.Kui mina oma 2 kuused muskused toast lauta viisin teiste juurde,siis kartsin ka ,et murtakse maha aga hoopis lapsendati.Neil harjumist vaja veel

kaks ööd siis tibu uues kodus..isasega suhtlemine piirdub läbi terassiukseklaasi jõllitamise... ega nad kumbki eriti yksteise vaateväljast ei liigu..isaspart õues toksib vahest vastu klaasi... söömiseks tõstan pisema ära... jube vähe liigub täna tilluke..st rohkem jalad kõhuall kui pysti..tegin naca meega vett ja lisasin näpuotsaga keedetud hakkliha toidu sisse-päris toorest kohe ei julge... samas kui eelmise emasega käisin sõles dr.linnuarstil(no nime enam ei mäleta ja nii ta mul moblas ka) ytles ta, et pekingile sobib suurepäraselt vahetevahel hakkliha või koera-kassi lihakonserv nuumamiseks... ja koerte toit yldse... suur isane piilu mul masu toiduga nõus pole..hilsi sõi..kahjuks hetkel toidan koeri odavama toiduga ja see härrale ei sobi... sööb kanade spets segu..ning pudrusi..isegi sai ei lähe vanemale sisse... tõenäoliselt kui uuel pisikesel stressist ongi mingi nõrkus tekkinud koduvahetusel..peaks see hakkliha ja mesi paaripäevaga teda turgutama kyll..muidu ikka on igavesti lahe ja asjalik.. ja nummi... päeval suples siin koerte joogi nõus.. terve esik ujus..ega veelooma veest eemale ei hoia... joob- ka siis iga kolmas kord käib ikka pea veeall ära..kusjuures ta joob ka lestad kõhuall keras... ei tõuse nii sama pysti..ei tea võibolla ongi sellinne mugav preili.... samas kui joosta on vaja ikka jookseb... st kui teda karpi panna tahan..on jalgu 100paari all ja nagu vurr laseb toas..peaks oma vana liblikavõrgu ylesse otsima... ex see aasta saavad naabrid taas oma aknast tasuta tsirkust ..mis teha
öösiti mu pardi armastus kyll kõigub äärmustest äärmusteste..pisikesel öötundidel hääleharjutus tuhin peal...öösiti ta mul vetsus... aga noh maja seinad pole mul tes mitte helikindlad... vähemalt mitte piiksuva/prääksuva parditibu suhtes... päeval hoian teda ikka toas..kuni terve pere pudulojused temaga harjunud on ja teda, kui "liikuvat udusulelist õhtusööki" ei võta kass kyll keeras otsa kannalt rngi..kui tibu nägi..muidu kippub tuppa nyyd nagu enam väga ei tahakski...

igaks juhuks tekitan kysimuse... et kas partidel võib olla mingi viga jalgadega...või see on pisikestel tavaline? eelmine kevad said suht ruttu tibud õue aga siis oli juba pool suve ka väljas.. nagu ei pannud tähele, et nad vähe liikunud oleks...hetkel mul aed veel täitsa talves, hanged isegi olemas- mine või kelgutama

Mina arvan et ei tohi üle toita aga äkki vastab ka mõni selline kellel rohkem kogemust.Meil liikus küll ilusti elas koos kanatibudega ja oli neile tore kaaslane aga sõi küll palju.

Peking ju lihapart

no siis on stressist ikka, uus koht palju loomi ja mitte yhtegi tibu pekingid ju suht hellahingelised hetkel on nad mul mõlemad toas, panin kamina resti vahele ja hetkel ei tundu isa part ka nii äksi täis et lendaks killima. aga nii palju kui mina aru olen aanud siis parte yle toita pole võimalik..suur part mul kyll ei söö, mõni päev aint näksib..ja toit on tal enam vähem koguaeg ees... ei paista ka yletoidetud..st liigub möllab..õues jookseb nagu koer sabas... vahest yritab ette joosta..tahab vist mind juhtida hahaa

Soovitan Selenopoli hankida. Vet-apteeker oskab ka täpselt öelda, kuidas oleks paras doseerida. Meie parditibudele oli see suuresti abiks, neil kippusid ka mõnel jalad nö alt ära minema. Västriku tänava vet-apteegist öeldi mulle eelmisel kevadel, et see on Põhja-Eesti probleem, et pinnases ebapiisavalt seleeni ja selle puudusel jalgadega probleemid tekivad. Kui veel selline kevadine aeg ja õue üldse ei saa lume tõttu, siis ehk poleks paha mõte. Oleksin ma ise seda seleeni-nippi varem teadnud, oleks üleeelmise aasta vanem seltskond täiega ellu jäänud. Kahjuks suri tookord 5 pardist 3. Ja just sellesama jalgade probleemi pärast. Selenopol ei ole õnneks ka kallis kraam.
Edu ja rõõmsat kasvamist!

Aga mina soovitan Punaheltta tibutoitu,see tõi minu pardid paari päevaga jalgadele.5kg maksis 110-.

Kust Sa Punahelttat ostad? Tahaksin uurida seda.

Pikku Punaheltta tibutoitu ostsin ma elmisel nädalal Jüri ringi pealt Konekesko ruume rentiva Farmplanti poest. Kui Tallinna poolt tuled, siis keerad Jüri poole ja Jüri ees tibatillukese ringi peal keerad vasakule (vist põrguvälja tee) ja siis kohe uuesti enne Rimi võrkaeda vasakule, mingi alla 100m ristmikust tundub. Pood on seal, kus tee ära lõpeb! kott oli 40kg ja üle 400 eek.

Kirjutasin nii pikalt, kuna ise esimesel korral ekslesin seal ikka hullupööra.

Tänan info eest!

Tere - ylepika aja.. mul on jällegi mure... kas leiduks kedagi ,kes mu pardikese "talvekorterisse" võtaks...söögi annan kaasa(ikka endiselt koera krõbinad) ja kevade hakul tahaks tibukest tagasi... päikest..ootan kõiki pakkumisi