väike arutelu jätk Braama teemal

Läks ennist vales kohas teema ajamiseks. Vastus küsimusele, mida saada tahan, on lihtne ja enda jaoks selge. Traditsioonilisest rahulikust kodulinnust erinev, võitluskana iseloomu, käitumise ja kehavälimusega indiviide. Välimus: võimalikult väikse harjamahuga, sulgedega kaetud jalgadega, võimalikult kõrget ja suure kehamassiga. Põhjamaa oludesse sobivat (kütteta laudas pidamiseks), suurt tigedikku, kes saaks pisemate kiskjatega hakkama(teoreetiline eeldus, et kukk rapib ära midagi liikuvat on praktikas kontrollitud New Hampshired said hakkama harakate ja rottidega). Sulestiku värvilahenduses võiks olla üldiseloomult raamsulg, aga pole oluline. Miksid müüki ei lähe, äpardused lähevad potti. Kasutatavat algmaterjali võiks vahetada.
Seda et hakkama ei saa eriti ei karda, mikse on tehtud küll ( koerte, küülikute ja mesilastega), siiani on hakkama saadud.
Nüüd võtaks natuke sõna teemal tõupuhtus. Kui ühe tõu puhul värviliinide segamine ei muuda midagi, siis ei muuda ka midagi, kui antud tõugu ristata alglinnuga (ühega, mitmega nendest, kelle baasil tõug kunagi kokku miksiti). Kui välja valida välimuselt tõu kirjeldusele sobivad, siis oleks nagu kõik ok (peaks paranema elujõulisus). Tegelikult peaks värviliinide segamine sassi lööma kellegi selektsiooni tulemuse ja segu kannab edasi suvalisi värvilahendeid, suvalises kombinatsioonis (aga nii need uued tõud ja värviliinid sünnivadki, põhiliselt äpardustest). Säilivaks on tõu, kui sellise puhtus, aga kaovad ära standardiseeritud paaritamisel püsivad värvilahendid, mis tõulinnuga tegelejat vist huvitama peaks ja mis kahjuks on müüdavate järglaste hinna aluseks. Teema põhitõu ja sama tõu kääbusvormi omavahelisest sobivusest võiks vist kõrvale jätta, mitte et seegi siis patt oleks, tõug ju sama.
Kuskil netis oli mingi tabel, mis andis info selle kohta mis juhtub, kui erinevaid tõuge mixida.
Puhtavereliste müügi puhul, võiks anda kaasa informatsiooni päritolu, värvi, kaalu jne kohta, võiks vanemate ja linnu enda pilt olla, kui see jookseb avaliku informatsioonina siis ei saa mingeid imelike äpardusi müüa.

Kui sõjaväe auastmeid ei tunne siis ei maksa ka huupi pakkuda,sest see on eriti solvav.
Nii ka selle PUHTATÕULISUSEGA,kui on ikka muruhari ja mõni sulg jala küljes, ning ostja
rahul aitab Braamat küll.

Ten points Aasa

Tere päikest. Demokraatia ja sõnavabadus peaks olema. Tõulinnust, tõupuhtusest, tõupuhaste suguluspaarituse vältimisest, tõupuhaste hindadest peaks Aasa väga palju teadma . Äri on kahepoolne tegevus, kui mõlemad osapooled on rahul, siis on ok.( Kogu eelnev suhtlemine ei olnud ründav tegevus, imelik isend olen- süüdistuse faas suhtlemises puudub.) Vahel on segaverelised loomad kallimad kui paberitega, mõningal juhul on tegu unikaalse isendiga. Tõe kriteeriumiks on praktika. Lindude teemast kõrvale minnes on selle hinna eripära kohta tõestus koertest. Oludest ja juhustest tingitud segamine tekitas kutsikajärjekorra 2 a, hinnad kujunesid: ristand idaeuroopa lambakoer+kaukaaslane 2x tõukoera hind, järgmine ristand: saadud krants+kolli 3x tõukoera hind. Ei saa saladust teha, et täiskasvanult nägid järglased võimsad ja ilusad iga ilma koerad välja küll.

Et siis keegi oli nõus maksma 1000 kuni 3000 EUR krantsi eest?

Kahjuks oli see rublaaeg "vana hea" nõukaaeg aastavahemik 1983-1989, algemane oli piirivalve koerakasvatusest, muidu ülinormaalne ja üliinteligentne , aga teiste võõraste (mitte oma karja) koerte suhtes sotsialiseerumisvõime puudus. Koolitust läbida polnud võimalik, läks kõigile kallale, ametliku paaritusluba ei saanud, sellest ka "eksperimendid". Igast "eksperimendi" pesakonnast läks osa kasvandusse, sealt tuli baashind. Järglasi peaks olema endise NL lõunaosariikides. Viimast eestis olevat nägin elusalt 5 a. tagasi.

Ja rublaajal olid koerad võrreldes praegusega odavamad või? Ei tule nagu ette, kui palga ja tõukoera hinna suhet meenutada.
Sellega, et ametlikku paaritusluba iseloomu tõttu ei antud, on kõik öeldud. Iga vastutustundliku kasvataja jaoks on koera iseloom välimiku ja tervisega samavõrd oluline ja kompenseerib isegi väiksemaid välimikuvigu. Ausalt öeldes ei olegi nagu midagi enam öelda, kui inimene mängib jumalat, genereerib Frankesteine ja on veel uhke ja õnnelik pealegi.

See mõttetera on Piretil hea, et iseloomuga loomad on midagi paha-paha. Tõukoera hind oli vist suurusjärgus 10 kuupalka. Koera iseloomu kohta võin öelda, et eks neid on mõned elu jooksul ikka koos eksistentsiks olnud ja enamus natuke jäärapäisest tõust, aga selle konkreetse isendi kohta võib öelda, et lojaalsus peremehele, ehk karja juhile oli piiritu. Lisaks kutsikatele teenis ta söögi välja jahiga ka (teenistuskoera kasutamine oli ja on jahiks keelatud), kährikupopulatsiooni hävitamisel oli tösine tegija ja kesiku mahamurdmine, või kinnihoidmine käis väga kähku, verejälge mööda järeleminek oli loomulik tegevus. Õnneks ja uhkuseks nagu väga põhjust pole, sest marutõve vaktsiini külvamine on looduse tasakaalust välja viinud (rebaste, kährikute arvu tõus, mis on viinud kiskjate söödabaasi alla, ja nad ronivad inimasumisse) ja kogu aeg püssiga valvata ei ole aega, saab küll maha lastud kõik mis ümbruskonnas liigub. Kui seda lindu on vaja enamusel suvisel ajal muuks, kui haudemunade saamine, siis võiks ta vahest ise ka hakkama saada, vähemalt mõne väiksema karvase või sulelise nuustikuga. Miskipärast kasvatatakse ja aretatakse neid Frankensteine, keda paela otsas peab hoidma igal pool maailmas. Maitse üle ei vaielda. Aga algne jututeema kadus kuhugi ära.

Mulle tundub ka ,et see jutt ei sobi enam mitte kanade rubriiki-võiks vist vaba teema alla tõsta kui just kanade peale juttu ei suunata

Minu jaoks oli teema väga hariv.Näiteks sain teade,etkui ristan Braamat Orpingtoniga
saan tulemuseks puhtatõulise kallihinnalise kana.

Kahju, et siin ei ole nagu Facebookis "meeldib" nuppu.
Igatahes viimane postitus oleks selle nupulevajutuse ära teeninud

Ühinen Kitiga
Aga mis puutub lugupeetud teemaalgatajasse, siis ega ma arvanudki, et inimene, kes närvihaige ehk, ütleme siis maakeeli välja, sandi iseloomuga koera paaritamist õigeks peab, suudab aru saada, et minusuguse mugavust hindava inimese jaoks on JUST SELLINE iseloom vastuvõetamatu. Mulle nimelt meeldib, kui minu koerad on ühiskonnakõlblikud.

Võtameselle pika teemavälise rea kokku ja läheme alguse juurde tagasi, millest keegi nagu siiani välja teinud ei ole.
Pika jutu kokkuvõtuks on karm tõde, et ükski minu metsas jahil töötav tegija koer pole koduaias "oma" karja looma ära rappinud ja ühtegi inimlooma veriseks tõmmanud. Pireti klassifikatsiooni järgi ninnu-nännu kutsake tõmbas mul kihvakesega lapsepõlves põse lõhki kõrvast suu nurgani (arstitädid tegid 12 pistet).
Aga läheme alguse juurde tagasi ja räägime asjast.

Vastupidi, minu klassifikatsioonile vastav koer ei tõmba kedagi ega midagi lõhki. Ääretult ebaviisakas on enda mõtteid teiste suhu panna.

Mina ei taha oma kirjaridadega kedagi solvata ega mõnitada,aga me kõik mäletame millest see teema alguse sai.Kui tõulindudest mitte väga kodus olev inimene tuleb foorumisse otsima teadmisi või linde ja me teda teadlikult petame on alatu.Alati võib öelda ,et alustagu lihtsamast,aga äsja juhiloa saanul on samuti õigus soetada uus auto.Puhtatõuliste
lindudega mässamine on põnevam kuigi kordades kallim.Soovitan algajatel julgelt küsimustega pöörduda foorumisse enne kui soetama hakkate.
Ise olen sunnitud istuma vist veel mõned päevad foorumis,sest tõbi ei anna järele.

Ellimineerija kirjutas:

Seda et hakkama ei saa eriti ei karda, mikse on tehtud küll ( koerte, küülikute ja mesilastega), siiani on hakkama saadud.
Tegelikult peaks värviliinide segamine sassi lööma kellegi selektsiooni tulemuse ja segu kannab edasi suvalisi värvilahendeid, suvalises kombinatsioonis (aga nii need uued tõud ja värviliinid sünnivadki, põhiliselt äpardustest). Säilivaks on tõu, kui sellise puhtus, aga kaovad ära standardiseeritud paaritamisel püsivad värvilahendid, mis tõulinnuga tegelejat vist huvitama peaks ja mis kahjuks on müüdavate järglaste hinna aluseks. Kuskil netis oli mingi tabel, mis andis info selle kohta mis juhtub, kui erinevaid tõuge mixida.
Puhtavereliste müügi puhul, võiks anda kaasa informatsiooni päritolu, värvi, kaalu jne kohta, võiks vanemate ja linnu enda pilt olla, kui see jookseb avaliku informatsioonina siis ei saa mingeid imelike äpardusi müüa.

Nagu aru saan, inimene räägib mutatsioonidest? Või on tegu hübriididega, nagu tarberistamisel või on eesmärgiks sisestav ristamine? Mitte mõhkugi ei saa aru. Mis minus kõhedust tekitab, siin lugedes, on lause - kuskil netis oli mingi tabel. Miks ma ei leia teemast lahendusi dominantsed versus retsessiivsed geenid? Või nii umbes, selles stiilis.
Linnud ikka on hoopis midagi muud kui koerad! Alustaks sellest!
Minu tagasihoidlikud teadmised lindudest ei küündi julguseni väidelda, kuid sooviksin teada inimese õpingutest ja taustast.

Tegemist ei ole mutatsiooniga, vaid erinevate "kanatõugude" selektiivse ristamise teel saadavate nn. uute "tõugudega". Sellega tegeldakse kogu aeg industriaalliinide-krosside saamiseks ja uute dekoratiivvormide saamiseks. Vaadates uute võitluskalade kääbusversioonide värvilahendusi, tekib küll väike kahtlus, et midagi on nii puhta värvilahendi saamiseks faasaniga kokku miksitud. Mingeid erit õõvastavaid asju "kanatõugude" omavahel ristamisest ei saa tekkida, sest põhimõtteliselt on kõik tõud välja aretatud enam-vähem ühe linnuliigi erinevatest alamliikidest (regionaalsete populatsioonide erinevus). Väljakujunenud "tõule" algliini vere lisamine tõstab "elujõudu" suguluspaaritamise mõjude vähendamine, kaasnevaks mõjuks on ilmselt munatootluse vähenemine, kasvukiiruse aeglustumine, eluea pikenemine, värvilahendite muutumine, kasvu- kaalu suhtes prognoosid on kas kasvu suurenemine (F1) või kasvu jäämine kasutatava materjali vahepealseks.
See tabel, millest juttu oli on praktikast tuletatud prognoos, mis juhtub, kui mingeid tõuge omavahel ristata, ehk sulestiku värvilahendi muutused, kaalu-munatoodangu muutused, munakoore värvuse muutumine,koorunud tibude soo eristamisvõimalus värvi järgi jne. See ei ole muidugi absoluutne tõde, aga annab oletatava prognoosi. Elusloodus on suhteliselt samadele seaduspärasustele allutatud liigi ja alamliigi ristandite saamisel. Looduses on siinmaal olnud kanaliste ristandeid metsise ja tedre vahel, saadavad tulemid sõltuvad paarituskombinatsioonist ja on siiani olnud sigimisvõimetud. Lindudega "mänge" tegi Eestis süstemaatiliselt Zelnin, teema oli Pekingi ja Pekingi broileri ristamised loodusliku sukelpardiga (sinikaeltega), teema ei ole midagi uut, aga kohapealne katse andis lootuse, et on võimalik kehamassi suurenemise saavutamine lennuvõimetutel liinidel ja kasvukiiruse tõus tänu toidu omastatavusvõime paranemisele. Paranes saadud Pekingi liini "talvekindlus", e. külmataluvus tänu sulestiku muutustele (praktilisest elust tehtav järeldus, Pekingi part saab"sooja" värisemisest -5 juures, sinikael ei värista ennast lume peal magades ka -30 juures), sellest ka kaalulanguse vähenemine talvitumisel. Vuttidega "mängiti" Kaarepere katsejaamas. Kalkunitega"mängit" Järlepas. Hanedega "mängiti" Põdrangul.

Mina tänan vastuse eest. Sain palju teada. Ma olen ainult huviline, õpin omal käel lindudest ja proovin olla kursis, mis mida tähendab, ilma praktilise sekkumiseta kodulindudega toimetustesse. Oma hobiga seoses olen huvitatud et populatsioon ei saaks ära solgitud isehakanud aretajate käes. Seetõttu hoian meele ärksa, kuidas ja miks midagi kavatsetatakse.
Iseenesest aus ja huvipakkuv fakt- omal ajal oli nõudlus ristandi idaeuroopa lambakoer+kaukaaslane järele täiesti olemas, enam mitte, on uued tuuled ja trendid, teadlikkus, aga see selleks.
Tõsi on, et äris on kaastöö ja huvi ikka kahepoolne. Põhiline mu arust, et inimesed oleksid rohkem teadlikud oma soovidest ja tulemustest.

Kuna teema natuke üles tõusis, siis natuke Braama, kui sellise kohta ka. Braama, kui tõu tekkeaeg annab mõtte, et selle tõu teke võis olla juhuslik "äpardus". Sellel ajal oli vist kukevõitlus täitsa tasuv äri ja võis olla, et keegi kasutas Kochinit elusinkubaatorina. Aps oli selles, et võitluskukk vägistas ära inkubaatori. Teised aretuslikud põhjused võisid olla, kas keegi proovis liha-munakana teha, sel juhul etttevõtmine äpardus (väike munatoodang, pikk kasvuaeg), või viskas kellelgi üle väikekiskjate terror ja üritati teha põhjakliimale sobiliku võitluskana (algselt võis isegi õnnestuda, ega kuked nii väga rahumeelsed ka ei ole, kui omavahele jäävad).