Part on seesama lestadega kana ja väga palju protsessid ei erinegi.
Vesi on see, mida rohkem kulub - et oleks ikka võimalus pea sisse pista. Toiduga nii kiire polegi, isu poolest sööks nad kindlasti juba munas olles, kuid mina olen üritanud neile enne tibutoidu andmist ikka jämedat liiva sööta. Poes müüdav lubjakivisõmerik on selleks otstarbeks liiga peen.
Ruum/puur peab veekindel olema, parditibudel paistab olema koorudes kaks eesmärki - kogu vesi jooginõust põrandale ja viie aasta toit poole aastaga sõnnikuks.
Kui just liivakarjääris ei ela, siis peale jalgade "alla saamist" on ajalehtedest allapanuga palju mugavam majandada.
Hingamisavasid tuleks jälgida, mõnikord kipuvad ummistuma.
Kui temperatuurid vähegi lubavad, siis loomulikult ikka õue jalutama. Kui ujutamise (pesemise?) soov võitu saab, siis peab tagama neile kiire kuivamise ja sooja saamise võimaluse. Mõistus ja mõõdukus olgu väljas käies muidugi kaasas.