Mõtlemapanev teema.

Ei teagi kas see teema siia sobib, kuid kuna seda foorumit külastavad lindudest hoolivad inimesed siis ikkagi. Link kohalikust väljaandest:http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?v=gallery&gID=1086&oID=29038&start=0&start2=0&cID=6#up ,tibidest kes end võõraste sulgedega ehivad.
Vaadates neid pilte mis esmapilgul lausa kenad, siis lähenedes linnuhuvilise vaatevinklist, ajavad lausa iiveldama.
Kostüümide tarbeks, kus on kasutatud sulgi on tapetud kümneid tuhandeid linde. Sulgimise käigus selliste koguste korjamine on võimatu. Asjast st. faasanitest pisut teades, tegin kindlaks, et enamuses on kasutatud ohustatud liikide CITES ja IUCN programmidega kaitstavate lindude sulgi.
Järjekordne näide,et "ilu" on vaataja silmades.

Minu arust sinu mured on tühjad. Usun, et nii suurel hulgal linnud on lihtsam üleskasvatada, kui metsast püüda.
Ja selega nad kaasaitavad ohustatud liigide säilitamisele!
Selles, et linnud üleskasvatakse sulgi pärast ei näe midagi paha. Mis vahet, kas sulge või liha parast.

Avan sulle üks saladus. MIlljoneid broilereid tapetakse iga aasta Talleggis!
Pane prismas letti ees plakat "Ärge tapke need süütuid"

Täitsa tühi tegevus käib tallinnas karusnahka poodide ees. Nendest karusnahast 99% on puuris kasvatatud loomadest! Mis siis vahe sellise rebase ja lihavese elus? Mõlemad on kogu elu laudas või ketti peal. Aga puuvillast riided kandmas me varastame hiigelsuured pindalasid metsloomade elukeskkonnast!

kui tahad elus mida paremaks muuta, pakku oma variandid. Pane käima karusnaha farm, kus rebased elaksid rohkem vabaduses, näita ja õppita teisi kuidas see asi saaks ilma piinata teha. Sellest oleks rohkem kasu, kui teha provokatiivsied postitused foorumis.

No mina selles teemas küll midagi provokatiivset ei leidnud. Foodum ongi selleks,et igaüks saab oma nägemust asjast väljendada. Arvan, et meie kodulindude foorum on ka selliste teemade ja arutelude jaoks sobiv koht. Isiklikult leian, et Jaaniraoutu on küll piisavalt teinud nii lindude, kui ka loomade heaks eluoluks

Igaühel on õigus oma arvamusele ja minu arvates on õigus mõlemal.Kuigi hinge läheb rohkem looduses tehtav hävitustöö,kui tootmiseks kasvatatud linnud -loomad.Sellel teemal võib lõputult arutleda,olen oma elus tapnud ja söönud palju kodulinde-loomi,samas jahile ma ei läheks,kuigi mul ei ole jahimeeste vastu midagi halba,paljud teevad väga vajalikku tööd.Oma parti ma aga süüa ei suutnud,nii et see on väga keeruline asi.H.

Sorry, jaaniraotu, kuid ma ei leia et looma ja linnu mis-iganes saadused on looma mida iganes. Olen 2 a. tegelnud soomes rebaste nülgimisena ja võrreldes nende idiootidega , kes piketeerivad nahakaupluste ees, leian,et see on loodusele 2000000 korda kahjutum kui nende loomafriikide nailonjopet ja plasttossud. Kusjuures nad on veel ka TAIMETOITLASED ja ei söö isegi kanamuna. UUTE UURINGUTE JÄRGI ON MEIE KLIIMAS ELAVATEL INIMESTEL KOLESTEROOLI VAEGUS SAMA MIS KÕRBES VEEPUUDUS.Armastan ise korralikku seapekki ja tõsist liha. Pikkus on 1,78m ja kaal on 68kg. Söön tõsiselt palju praeliha, just rasvast ja EI NÄE PROBLEEMI. Panin teemast nüüd mööda. Hanenahk on hinnatud, eriti väikelaste jaoks . Hindan VÄGAkõrgelt igasugu nahk-ja looduslikke tooteid. Mihu hingel on u 10 000n rebast, u 1500 kährikut ja u2500 siga . Muudest lojustest rääkimatta. MA OLEN LIHASÖÖJA. liHA , ON MEIE KLIIMAS ELULISELT VAJALIK.

Enamus vastanuist ei jaga matsu lahti ja ajavad teema "karusnahajobude" tasandile. Iva ongi selles, et paljud faasani liigid on salaküttide poolt tehtud "lageraiele" tagajärjel hävitatud või juba määratud väljasuremisele. Ei kasvatata seal kilidemaal neid kuskil farmis. Samal teemal on ilmunud väga palju artikleid, väga hästi oma ala tundvatelt inimestelt.
Hetkel ei leia infot, kuna minu raamatukogu läks jaanuaritormiga merre,

Kui asi puutud lindudesse, kes ei paljune puuris, siis olen teiega nõus, samas eelistan nahka plastikule ja nailonile.

Tänan sõber "Sirpe" toetava ja mõistva postituse eest.
Kui keegi arvab, et ma Tallegi kana ja faasani vahel vahet ei tee siis "tänan komplimendi eest". Samuti avalikustan saladuse, et inkubaaor ei ole teps mitte imemasin. Nii enda kui ka teiste kasvatajate kogemuste põhjal julgen väita, et paljude faasaniliikide munade inkubeerimine on probleemne kui mitte võimatu.(Pigem see viimane.) Samuti tunnen ja suhtlen inimesega, kelle otsene töö on lindude ja kahepaiksete inkubeerimine ning kelle käest küsivad sellekohast nõu nii mõnedki Euroopa ja Venemaa loomaaiad. Kui tegu oleks vaid jahifaasanite sulgedega, siis selles ma probleemi ei näeks.
Olen isiklikult külastanud jahifaasanite farmi, kus hooajal kasvatatakse jahi, liha ja sulgede saamise eesmärgil 40 000 - 50 000 lindu. Samuti pole ma vastu jaanalindude sulgede kasutamises moetööstuses, kuna jaanalind on viimastel aastakümmnetel muutunud maailmas üsna populaarseks nn. farmiulukiks. Naljaga pooleks võis Eestis paar aastat tagasi öelda, et jaanalinde on meil rohkem kui kanu.
Karusloomakasvatamises olen lausa "kõva käsi". Kui mäletate, siis aasa tagasi lõpetas tegevuse Audru karusloomafarm, mille "moskott" oli hülgepoiss. Üritasin oma sidemetega hülgepoisile uut kodu leida, mille tulemusena sai endale sealt hõberebased ostetud. Talve elasid rebased (nendele) harjumuspärastes puurides, kevadel aga said nad enestele metsa alla 40 m ümbermõõduga aediku. Huvitav oli jälgida, kuidas põlvkondade kaupa, ainult puurides elanud loomad, naturaalse maa peal uuesti kõndimist pidid õppima, mille nad ka kiiresti selgeks said. Sügisel pääses isasloom kahjuks aedikust välja ja paari öö jooksul, mil ta iseseisvalt inventeeris meie linnukollektsiooni, jäime ilma u. 30-st meie jaoks armsast ja haruldasest isendist. Kuna muu enam ei aidanud, siis tuli Atsi (rebase) suhtes vastu võtta kasvataja vaatevinklist äärmiselt ebapopulaarne otsus. Emaslooma viisime Alaveski loomaparki. Sellega meie karusloomakasvatus siis lõppeski.
Igatahes toitumisahela olemus sai tänu sellele kogemusele tunduvalt selgemaks.
Loomakaitsjatest, kes teatud poodide uste taga kiunumas käivad on mul oma arusaam. Nimelt kaheksakümmnendatel aastatel olin üsna tihe külaline Eesti Loomakaitse Seltsi asutamiskoosolekutel ja mäletan kui raske oli vaielda memmedega kelle arusaam loomakaitsest piirdus vaid kõigi kodutute lemmikloomade surnukssöötmisega st. pidamist ja toitmist kuni loomuliku surmani. Niipalju siis karusloomakasvatusest ja loomakaitsest. Nüüd tagasi faasanite juurde.
Paljud meie faasanitest olen toonud Saksamaalt, Erfurdist kus asub väidetavalt maailma suurima kollektsiooniga faasanikasvandus. Aastast 2005 on see asutus tavakülastajatele suletud, kuna liitus ohustattud liikide loodusesse taasasustamise programmiga. Hr.Möllerist (Erfurdi fasanaariumi omanik) olen aru saanud, et reaalselt on tegu väga probleemse üritusega. Arvestades Aasiamaade ( kust on pärit enamus faasanite liike) elatustaset, rahvaarvu , traditsioone ja palju muud on ohustatud liikide kaitse ning taasaasustamine suht mõttetu. Kuna neid jätkuvalt kütitakse, süüakse ja müüakse. Jääb mulje, et vaid näputäis inimkonnast üritab päästa ja säilitada ohustatud liike, ülejäänutel on sellest aga täiesti poogen, mida tõestavad ka need pildid minu eelnevas postituses.

Toetan igati Jaaniraotu mõtteavaldust ja toetan igati ohustatud liikide kaitset. On suur vahe, kas korjata sulgi farmiloomadelt, või tappa selle jaoks looduses ohustatud liike. Elan ise Kämbla looduskaitseala ääres. Ühtegi lendoravat pole mu silma ette kahjuks veel jäänud. Käpalisi kasvab küll igalpool, kaasaarvatud minu tagaaias.

Valeriga nõus Looduses olevaid haruldusi on vaja kaitsta, kuid ma eriti ei usu, et moetööstuses nüüd just loodusest pärit asja nii palju kasutatakse, aga mine tea. Meil ju metsas ka haruldusi niiet maa must. Kahju Atsist. Selle tõu nimi on Golden Islander ja nahk kallis. Üks minu lemmik. Ju siis pean ka selle tõu eraldi tooma. Plaanis igatahes on.

Kahjuks suurem osa inimkonnast mõtleb (kui üleüldse midagi mõtleb),et pärast mind tulgu või veeuputus ja hävitab loodust ja elusolendite liike armutult.
Inimene ON kahjuks see kõikse lollim loom

Kahjuks jah. Looduse tasakaal on paigast ära ammu juba ja inimene peab paratamatult sekkuma. Hetkel näiteks on metskitse arvukus üle mõistuse. sama kehtib ka paljude teiste lindude loomade kohta, kellede arvukust varem reguleeriti . Nt. rebane, kährik, kajakad, vareslased, jne. jne. Kena näha aga ,et paljud liigid on arvukamaks muutunud. loodan, et meie inimestel on see uus-kapitalismi hullus üle läinud ja hakatakse ka enda ümbrust uuesti loomulikuna nägema, aga mitte ei loeta kroonideks või ei nähta eurodena.

Ega ju tänapäeval keegi elu loomasilmade ei näe, ainult raha. Samuti on ju moetööstustega, nendel ju ei ole vahet mitu süütut linnukest tapetakse, vaid ainult ilusad ja värvilised suled mis komplektiga sobivad.
Oeh, maailm on hukas.

Eks see kõik ringiga tagasi meile inimestele tuleb...