Ussikuur lindudele.

Tere päikest. Adminn käskis ära kolida, annan siis siin teada mis välja sobrasin. Ladinakeelsed nimed tulid sisse selle pärast, et suur enamus neist on ristimata, ehk vist lihtinimene ei peagi teadma mis asi see on, millega tegu. Wikisse midagi riputada jääb minu poolt mõtteks, see on esimesel lähenemisel mingi korraliku, kujundatud asja tegemiseks rõvedalt kohmakas ja aeganõudev asi. Nüüd räägiks asjast:
1. Metsise söögiratsiooni kuulub Küüvits (Andromea polifolia), lehed ja võrsed.
toitainetest on seal: toorproteiini 10
fosforit 0,25
toorrasva 8,2
toorkiudu 18,5
üldsuhkur 9,9
asi on % kuivkaalust. Ained mida see taim sisaldab on põhiliselt lediin ja andromedotoksiin, need on loomadele ja inimesele mürgised. Piret, kui sa nüüd pahaks ei pane, siis sa pidid loomaarstidega suhtlema, äkki sul on võimalik mõne vanema arsti käest, kelle koolitamist pole ravimifirmad kinni maksnud, mis need on ja mida need organismi sattudes teha võiksid. Minu suhtlemise normaalse loomaarstiga lõpetas saatus kahjuks jäädavalt ära ja inimese ravitsejatelt küsimine selle teema juures ei aita.
Kui need ained on kahjustavalt mürgised, siis äkki neutraliseerib metsis kahjstust millegi muu söömisega, nagu pohlalehtedega ja tupp-villpea õisikutega, mis enam-vähem samaaegselt söödaratsioonis on. Kuna Küüvits on väga lähedane sookailule, siis äkki sisaldab sookail midagi, mis parasiitidele ei meeldi ja natuke suuremal ja karmimal hulgal.
Kuna igasuguste ussikeste teema on küll "põhjalikult" käsitletud, on see profikeskne, ehk lihtinimesele arusaadavat pilti, kui sellist asja mille järgi neid ära tunda ei leidnud.

Ausalt öeldes ei saa ma antud hetkel absoluutselt aru, kuhu see teema viima peaks ja milleks on vaja loomaarsti tülitada, kui kõik vastused on netis olemas. Seega eksperimenteerida soovijatele: http://en.wikipedia.org/wiki/Grayanotoxin.

See, et andromedotoksiin inimesele ja loomadele mürgine on, sai enne kirja pandud, aga miks teder je metsis seda pruugivad tahaks ikkagi teada ja miks nad ellu jäävad. Kui seda ainet nitreerida, siis saab staffi, mille kõrval on meta poisike, ega linnud seda ometi selleks ei pruugi,et "pilve" tõmmata. Küsimus oli selles, et nikotiin on C10H14 N, flubendazol on C16H12 FN3O3, fenbendazol on C15H13N3O2S, andromedotoksiin on C22H36O7. Kõik need asjad on tegelikult suhteliselt ühelaadsed, neist viimane peaks seedimisel kõige kergemini lagunema (tsüklis on OH rühmad nagu alkokolil. Lämmastik ,floor ja väävel olemasolevatel ravimikomponentidel tõstavad kahjuliku toimet), siis teoreetiliselt peaks nad kõik ussikesed "rahulikuks, narkouimas" tüübiks muutma. Vahe on selles, et ravimi eest peab raha maksma, loodusest korjatud "asi" ei maksa midagi, pelegi võib see olla profülaktiline vahend, mitte otseselt tagajärge likvideeriv. Kui lumi ära sulab, lähen korjan ja pakun maransi kukele, vaatab, kas sööb ja kas pärast kireb rohkem, või ei kire üldse. igatahes toiteväärtus on asjal hea. Aga neti vastus oli ikka puudulik, midagi targemat seal ei olnud.

Tuttav bioloog vastas sellele küsimusele nii:
'Proovida võib igasuguseid asju, keegi ei saa kätt ette panna, kui see on ikka inimese kindel soov ja tahtmine. ÜHELE pisukesele augule ’vandenõuteoorias’ (tegelikult on neid seal palju ja loetelu kujuneks leheküljepikkuseks) ei saa ma mitte viitamata jätta. Selleks, et asjal jumet oleks (ja eeldusel, et nimetet taim tõesti teatud METSlinnuliikide puhul antihelmintikumina toimib ja linnud seda just antud eesmärgil manustavad), tuleks kodulind kõigepealt metslinnuga samale ratsioonile (soovitavalt ka elutingimustesse) panna. Kuni seda tehtud ei ole, ei saa ka tõsiseltvõetavast katsest kahjuks rääkida.'
Tean-tean, 'vastus on ikka puudulik'. Aga tegelikult on kogu 'eksperimendi' püsitus samuti pehmelt öeldes puudulik, nagu ka sõber Paul mainis.
PS. See on muidugi tore, kui ka aeg ja kukk midagi ei maksa.

Päikest. söögiratsioon on juba "rikastatud" samalaadsete asjade lisamisega, mis vastavad ajaliselt metslinnu toitumisele, söödaliikide vaheldumine kuude lõikes (tegemist on "odav" söödalisanditega). Eksperimentidest nii palju, et kuni asi ei ole läinud "ekskremendiks" pole häda midagi. Inimühiskonna areng ongi katsetuste ja ebaõnnestumiste jada, vahel läheb ootamatult "lamp" põlema. "Teadusliku" eksperimendini ei viitsigi asja ajada, pigem on tegu lindudele "algse", loodusliku, "loomuliku" toidu pakkumisega, seni näevad kobedad välja.

Tere päikest, sai kuke peal küüvits ära proovitud, midagi tervisega esialgu ei juhtunud, aga "meheks" läks kätte, ründab enam-vähem kõike mis liigub. Minuga veel pole proovinud ülbitseda. See võib Maransi kui tõu eripära ka olla, ega inglased muidu "Gallia kuke" kohta nalja ei viska. Ülejäänud "jura", pohla kasvud, mustika võrsed tahavad natuke kuivamist enne jahvatamist, et saaks pudru sisse lisada.

Kunagi pubekana sai rumalast peast kukele viinas leotatud leiba söödetud. Läks ka jube kurjaks. Aga see veidi teemaväline jutt.

Nii. Leidsin oma ühe kana väljaheitest ussid. Teist päeva järjest. Algajana arvasin (või lootsin) eile, et ehk ikka mingi valge idu. Kuid tänases väljaheites oli juba mitmed, nii oma paari cm-sed, läbipaistvad, peened parasiidid, liikumatud.
Kahtlustan muidugi üht kindlat kana, kuid pole muidugi teada...
Lugesin kogu siinse teema läbi ja ikka paras paanika. : (((((
Kuna noored kanad (nii 3,5-e ja 2-e kuused), siis ei oska midagi arvata, et mis siis valesti läks.
Või tulid need elukad kanakestega eelmisest kohast kaasa....
Puhtuse eest kannan oma meelest piisavalt hoolt, joogivesi vahetub mitu korda päevas, mollid puhtad, kanad päeva otsa vabalt õues, õrsi ka puhastan jne.
Et parasiidid võivad ka mullast tulla, lugesin? Nii. Aga kuidas siis nakatumist edaspidi vältida? Aed äraasfalteerida? : (

Vette panin kohe kaaliumpermanganaati. Vaatan, kas saan kuidagi küüslauguga mingi pudru teha. Kasvõi nö. esimese profülaktikana esialgu.
Tööpäev ees, kuid ilmselt ees sõit Kiti juurde Verm-X-i tooma.
Lisaks käik meie loomaarsti juurde, et ka kassile ja koerale uus ussirohi tuua. Sest kõik loomad käivad ju õue peal osaliselt samu radu ja koer nuusib kanade väljaheiteid murus suht usinalt (kohati ka lakub neid. prrr!) Igat junni ju lindude tagant ka ei torma kühvlikesega korjama ometi!

Samas lindude olekus-käitumises midagi teisitist pole justkui - isu hea, on liikuvad ja ärksad.
Kuigi... üks kana ehk kükitab-puhkab justkui sagedamini kui teised... See, kellel kõht algusest peale sagedamini lahti.

Vot siis murekest. : ((

siseparasiidid on pea igal elukal,sellest ei maksa hullusti heituda (eriliselt vinged parasiitidega nakatajad on muide teod ja vihmaussid,just kanade jt lindude lemmikud) .Tee lihtsalt parasiiditõrje ja nii paar korda aastas(Nagu koertele ja kassidelegi soovitatakse,kuna taasnakatumine on ülikerge).
Parasiitide levimine liikide vahel enam jaolt ei toimu,sest neil on erinevad parasiidid.
Ka ei ole mingit põhjust mulda kartma hakata,see kõik on normaalne elu ja parasiidid kahjuks kuuluvad kogu selle krempli juurde.Lihtsalt enamus aega saab eluka organism ise parasiitidega hakkama ja need ei pääse vohama.Küll soodustavad parasiitide vohamist stress,koduvahetus,niru söök,haudumine jt.organismi nõrgestavad olukorrad.Sinu kanad ju üsna alles kolisid,seega ilmselt oli see parasiitide võimust võtmise põhjus.

No aitäh lohutamast, Sibelle!
Koos sõbranna Paanika-Jaanikaga nüüd Kiti juures ka käidud ja ähmiga võtsin muidki desovahendeid edaspidiseks ja igaks juhuks ka täitõrjepulbrit ja loomulikult Verm-X'i.
Enne minekut said mu kanaloomad lisaks päris kanget küüslauguputru saialillega. Läks loosi küll. (džiizass, kas nad tõesti söövad KÕIKE?!)
Tagatipuks kraapisin puhtaks põhilise põõsastealuse lebola, kus mu kanad armastavad peesitada, sinna raputasin igale poole lisaks tuhka.
Võimalik muidugi, et reageerin totaalselt üle (seda mulle meeldib küll teha! ) aga eks uus kogemus juures ja oleb tulevikus lihtsalt profülaktilisem.

Paanika tegelt tuli mul siinset teemat lugedes, et sellised siseelukad võivad ikka üksjagu kurja teha ja no mul linnud alles noorukesed-nõrgukesed ju veel. Lugesin, et on linde, kes lausa otsad andnud sel põhjusel. Kole värk.

Siit siis paar küsimust edaspidiseks:
Kas uute lindude toomisega peaks kohe uued tulijad äkitselt eraldi nö. karantiini panema, et vältida nende nakatumist, keda tead puhtad olevat? Kuigi eks hoidsin minagi uustulnukaid nii 5 päeva eraldi, kuid eesmärgil, et omavahel kohanetakse. Uute tulekust nüüd mingi 2 nädalat möödas ja need ussid avaldusid alles nüüd. (Tegelen siin oma loomade-lindude puhul selle kaka-vaatlusega muidu suht regulaarselt ikka.) Kui kaua see karantiin siis kestma peaks?
Kas oleks mõttekas teha uute tulekul igaks juhuks alati mingid ussikuurid või kirbutõrjed? Seda enam, et näiteks ka endine omanik ei pruugi ometi oma lindude parasiitidest teadlik olla, kui on suur farm ja palju loomi.

Sibelle kirjutas:

...Parasiitide levimine liikide vahel enam jaolt ei toimu,sest neil on erinevad parasiidid.

Kas see tähendab, et kanaussid kassidele-koertele ja ka inimestele ei levi??

Ja siis imestatakse,et eesti inimesed nii varakult surevad ei tasu ikka üle stressata ja asju tuleb rahulikult võtta.

teemasse ka. Sa võid neid põõsa aluseid puhastada nii palju kui tahad aga lind ikka leiab selle mida otsib!
Mina siiani olen müüjaid usaldanud ja olen saanud terved linnud ning kohe teistega kokku lasknud.

Parasiiditõrje kohta tasuks aru pärida müüjalt.Kui tema pole teinud viimasel ajal parasiiditõrjet,siis kindlasti tasuks see ise kodus uute lindude tulles ette võtta.Ja tasuks kasutada selliseid rohtusid,mis tapavad nii sise-kui välisparasiidid( toimeaineks siis näiteks ivermektiin)
Uued linnud tasuks nädalaks ehk eraldi paigutada ja rohud sisse anda.Alles siis võib teiste lindude juurde viia.See karantiin on hea ka muude haiguste levimise vältimiseks (olen sel aastal ise ostnud kahel korral päris korralikult tatised linnud).ehkki kellel meist on nii suured ja korralikud ruumid-aiad vmi,kuhu paigutada uustulnukad tõesti toimivasse karantiini:( Ja kui ka on nii palju ruumi,et saad linnud teistest hulga maad eemale elama panna esialgu,siis ise tassid ikka jalanõude ja riietega tõbesid laiali.
Müüja ei osanud kindlasti oma kanu kahtlustadagi,sest koduses olus said linnud parasiitidega ise toime ja need ei vohanud ja ei põhjustanud mingeid otseseid häireid. Nüüd ,peale kolimist,läks asi ehk käest (see kõik on vaid arutlus muidugi). Kui juba silmaga usse näed väljaheites,siis peab neid keres päris palju olema.Enamasti usse ei märka ja tuli hõõgub vaikselt tuha all.
Kui sa nüüd tõrje ära teed,siis edaspidi võid ju paari-kolme kuu tagant oma lindude väljaheiteproove vet.laborisse viia.Ööseks paned õrre alla paberi,kust siis hommikul igast hunnikust väikse törtsu topsi korjad ja ühe analüüsina laborisse viid.
Mis puutub "kanaussidesse", siis neid on väga palju erinevaid liike,seega ei oska seda küll nüüd väita,kas need konkreetsed on inimesele või koertele-kassidele ohtlikud.Selleks tuleks nad vet.laboris kindlaks määrata.

Et kui juba paistavad hulgakesi silma, siis on kuri karjas?
No ja Janno soovitab mitte muretseda..
Kellegi õnnestumine (et tervete kanadega vedanud) muidugi tore asi, kuid antud juhul mul sellest abi ei ole.. : ((

Lisaks, nagu lugesin, siis need laborikatsed maksavad 100 euri per kord. Iga 3-e kuu tagant?
Njah. Mul 7 noorkana. Odavam tuleks täiesti uued kanad võtta...........
: ((((((

Novat,sestap ongi lihtsam/odavam aeg ajalt parasiiditõrjet teha kui analüüse viia:(
Mina võtan parasiite kui elu osa küll jne,aga....kui ikka kord mujalt võetud kutsikas enne ussirohu andmist elusaid ja liikuvaid usse välja hakkas kakama ja nii haige oli,et kartsime ta elu pärast,siis oli küll süda paha ja jalad nõrgad.Nii et soovitus rahulikult võtta on õige ja tore,aga kahjuks mittetoimiv, vahet ju pole,kas tegu koera,kassi või kanadega:)

Jajah. Ma alles 2 kuud + natukene ka kanapidaja siin olnud....
Ja jalad on lollil moel nata nõrgad tõesti.....
Et selline esimene kanakogemus siiski pisut... segadusseajav korraga.

Lisaks loen nüüd murelikult seda parasiitide teemat igalt poolt mujalt netist ja raamatutest, et antud situatsioonis lohutust ning abi saada (lindude-loomade juurest otsaga inimesteni jõudnud!) , kuid kogu teema on selline, et minusugusel linnakal... sees ikka keerab täiega.

Sellel igaks juhuks andmisel on väike konks ka küljes-kui ühe toimeainega ravimit anda siis varsti need vaglad harjuvad sellega ära ja ootavad molud ammuli uut portsu.Niisiis minu juurest toodud linnud pole siiani ühtegi sellist preparaati saanud ja võite nad julgelt karantiini panna.Kõige ohutumad peaksid need aasta munenud vabrikukanad olema ainult peate neil pipeti ja pudeliga sabas jõlkuma.Immuunsussüsteem peaks neil väga nigla olema.Lammastel pole ma juba 3 aastat ühtegi tõrjet teinud-karjamaade vahetus pluss looduslikud apteegid need on muidugi ise küvatud.Ma arvan kui sügavuti Ellimineeria moodi asja uurida leidub ka lindudele taimi mida külvata-seda on vist siingi juba arutatud.

Nii. Hetkeseisuga antud teemal juhe suht koos (suurest ülelugemusest ilmselt näen vonklevaid parasiitusse või soolte-anakondasid täna ka unes!)....

prr, vastik valdkond siiski. ja üdini nõme värk.

aga ma ei löö käega.

ma ravin oma kanakesed terveks ja kogu lugu.

just.

Kas kõrvitsaseeme ei avita?

Kana pole küll nii pika elueaga,et parasiidivastaste rohtude suhtes resistentsus tekkida jõuaks ja vaevalt,et keegi ka päris mõne kuu takka seda rohtu tarvitab.
Aga...kes on nõrganärvilisem ja parasiite rohkem kardab,siis peab tõrjuma nagu koerte ja kassidegi puhul veterinaarid soovitavad, ikka mitu korda aastas.
Joosu,sulle soovitus,ära väga palju seda parasiiditeemat loe,see ajab närvi väga pingule.Too parasiidirohi,tõrju ja unusta.

Õige, Sibelle, üle mõelda ei tasu - hirmupsühhoosis võivad asjad sootuks võimenduda. Sellesse usun küll.

Samas jälgisin taas teraspilgul oma kanakesi ja pealtnäha on nad siiski kõik armsalt ärksad, uudishimulikud, heatujulised, söövad isuga, kõikide kakagi väliselt selline nunnu ja "vastavalt standardile" : ).
Linnu meeleolu, kehakeel-käitumine pidavat aga esimene näitaja olema?
Seega ma siiski loodan ikkagi parimat.
Ja eks ole seegi kogemus (kuigi vastik) siis ikka vajalik mu kanapidamise alguses. Mis teha...
Esiteks jah, sai selgeks profülaktika vajalikkus kasvõi edaspidiseks.
Teine teema: loodusapteek. No tõesti kasvõi needsamad saialill, küüslauk, kõrvitsaseemned on tegelikult tõesti niivõrd lihtsalt kasvatatavad või saadaval ometi. Jne.
Igatahes teemasid, mille üle mõelda, on küll ja küll.

kopraonu kirjutas:

Sellel igaks juhuks andmisel on väike konks ka küljes-kui ühe toimeainega ravimit anda siis varsti need vaglad harjuvad sellega ära ja ootavad molud ammuli uut portsu...

Toopärast soovitataksegi ussikuure läbi viia 2 korda aastas (enne talvekorterisse jäämist ja kevadel) erinevate ravimitega.

Ravimivirmasid on palju ja nimetusi sama palju jälgida tuleks toimeainet.Peamine on minu arust puhtad alad-karjamaad.Lastakse see vagel välja tagaotsast-siis on tal mingi aeg nukkumiseks või mida iganes-siis koorub uus tegelane kes otsib uut peremeest.Kui siis selles staadiumis ta uut peremeest ei leia siis peks neist mingi 90% hukkuma.Kõvemad tegijad elavad muidugi edasi.Eks tulebki selline rütm leida et nad peremeest ei leia uuesti.Lammaste puhul on see umbes kolm nädalat ja siis tuleb sellelt karjamaalt vehkat teha ja enne kuud enam sinna nägu mitte näidata.Salmonella ajal löödi antud hoone karantiini.Nii linnud said terveks ravitud ja mujale viidud.Tehti mulle selgeks et nüüd täis deso-mina muidugi lisaks veel lupjasin üle seest hoone ja enne mitte ühtegi lindu sinna-no loogiline.Siis hakkasin põhjust otsima kust see haigus tuli.Oli ta muidugi inimeste poolne tüvi.Pakkusin välja et suvistel karjamaadel talus võis see tekkida kuna seal on linnud aastakümneid olnud.Siis tehti mulle selgeks et võimatu-bakter hukkub kahe nädala jooksul kui seal linde ei ole.Siin sai küll loogika otsa et nagu poolakatel õuntega-2 korda pritsivad õunapuid vajaduse pärast ja 12 igaks juhuks.

No parasiitidega see asi nii lihtne ikka pole,et vahetad aga karjamaad ja pole hullu.Parasiidimunad vajavad arenemiseks vaheperemeest,vahel isegi mitut vaheperemeest erinevatel eluetappidel.Nendeks vaheperemeesteks on väga sageli teod,ka kiilid,konnad jms.Sa võid ju kanad teisele karjamaale viia,aga teod jm.parasiitide kandjad on siiski liikuva iseloomuga tegelased ja ei püsi kindlasti sinu vanal karjamaal paigal.
See siiski pole jamajutt kahjuks,et lind ilma parasiitideta on harv nähtus.

Komistasin ühe toreda kanablogi peale.
http://www.the-chicken-chick.com/2012/02/whats-scoop-on-chicken-poop-digestive.html
Seal nii asjalikku kui lõbusat lugemist küllaga, kuid antud lehekülg siis koos ülevaatliku pildimaterjaliga sobiks ehk ka teemasse "Üks teistmoodi kanakaka". Allpool siis foto ka sellest vaatepildist, mis mullegi avanes (tegu siis ühe ümarusside liigiga) ja juures üpriski lohutav tekst, et peale ravi said linnud juba 24-ja tunniga korda. Lisaks sama jutt, et jälgida kanade käitumist. Rahulolevad ja isukad kanad on sisuliselt terved kanad.

Mõtlen muidugi, et nojah... probleem muidugi olemas (vabapidamisel kanadega on probleem isegi suurem, mul tundub)... kuid samas... pole mõtet muidugi ka üleliia paranoiatseda, sest looduse-loomade-lindudega koos elades ei suuda me niiehknaa kõiki parasiite, patsille või mikroobe vältida. Noja eks ole loomakesed nemadki ja tahavad oma osa siin ilmaruumis saada (ma räägin nüüd ka juba nagu Sooääre! : )), kuid põhimõtteliselt püüan siin lihtsalt läbi mõelda meetodeid, et asi kontrolli alt ei väljuks ja ei muutuks tervistkahjustavaks eelkõige inimestele ja muudele kaaselukatele.

Kuigi mu kanapidamisvaimustus on muidugi põntsu saanud küll, ei salgagi... : (

No kui ikka hakata linde ja loomi pidama siis peab ennem juba mõtlema ka igasugu ohtude ja tagasi löökide peale. Kui inimene arvab,et iga tagasi löök on liiga karm tema jaoks ,siis tuleks pigem loobuda sellisest tegevusest.

Linnainimene nagu olen, mul kassid-koerad siiski eluaeg olnud. Pole nemadki probleemivabad. Ükski loom pole.

Hea küll, ei virise enam. : )

Veel küsimus teadjamatele:
Millal või kuidas võin kindel olla, et mu kanad lõpuks terved on (überkallite laborikatsete väliselt siiski ehk)?
Sest olid mu kanad rõõmsad ja kõbusad enne ja on samasugused ka praegu.
Poleks ma seda koledat kakat leidnud, poleks iial ka probleemi ometi kahtlustanud.
Kuidas siis ikka aru saada, et haigus taandunud?

Tere,lugesin läbi kogu selle foorumiteema ja mul tekkis küsimus Sibellele ,et mismoodi ta ivermektiini manustab,et kas mingi doos nokavahelt sisse?Hetkel süstisin lambaid ivermektiiniga ja rohtu veel ,et ka kanadele teha,samas kas võin ka paabulindudele seda anda sest ka nemad suvel olid kanadega koos?
Terv,Reelka

Oleme doosi välja arvestanud ja siis süstinud kintsu .
Lindudele on ka IverQuantel tilgad olemas.SEllega on kergem doseerida ja rohi läheb noka vahele.Ainuke miinus,et rohi on kallis.

Tänud vastamast,kas oskate doosi täpsustada?seda peaks maru vähe minema ja kas paabulindudele võib ka teha?
Ilusat pühade jätku,R

..või on kellegil teisel linnukasvatajal veel kogemusi selle ivermektiinipõhise rohuga ja mis see doos ikkagi oleks?kas paabudele võiks ka seda anda?ootaksin ka paabukasvatajate arvamusi:)ette tänades,R

Spetsiaalselt lindudele mõeldud ussirohuks - muide, ka ainsaks preparaadiks, mida on ametlikult lubatud lindudele manustada - on Flubenvet. Suur purk tuleb koos mõõtelusikaga. Ivermectini kasutatakse siiski eeskätt välisparasiitidega seotud probleemide puhul. Selle kasutamisega kaasneb ka keeluaeg nii munade kui liha osas, mida Flubenvetil pole.

iverquanteli infoleht siit : http://www.maxx.ee/upl/levet/iverquantel_drops.pdf
Selle rohu puhul on samuti ametlik luba lindudele anda ning kasutusvaldkonnaks ikka siseparasiidid.

Jah, aga MIS lindudele? Terraariumiloomad, puurilinnud, kirja- ja ilutuvid, mitte tööstuslikult peetavad närilised?!

Piret,kas sa oled ivermektiini munas salvestumise kohta mõnd uurimustööd lugenud?Mul pole keeltega sõprus kõikse parem,aga ühte uurimust lugesin kunagi,kus väideti ,et ivermektiin munas ei salvestu (lihaga on teine lugu) kui teda kasutatakse kehakaalule vastavas doosis ja ühekordselt.Sul keelega suhe super,nii teadmiste täpsustuseks ehk saad veidi seda teemat lugeda ja siis siin jagada?
Ivermektiin on küll mõneti toksiline (samas missugune ravim pole),aga tema toime on ikka ülikorralik.Ja suur pluss on see,et ta võtab nii sise- kui välisparasiidid ühe mürgitamisega maha. Samas on teada,et osadele elukatele on ta surmav ,infolehel on vintlaste ja kilpkonnade kohta märge olemas, koeratõugudest nt kollidele on see rohi ka äärmiselt ohtlik.

Ühesõnaga loen välja ,et ka paabudele tohiks teha kui puurilinnud,kirjatuvid...?Ivermektiini toimeainega rohi on hea tugeva toimega ja mõjub kindlasti nii sise kui välisparasiitidele:)

Jah, olen küll lugenud. Lisaks oli mingi aeg tagasi Practical Poultry's pikem lugu just erinevatest välis- ja siseparasiitide vastastest ravimitest.
Ivermektiini kasutamisel nii sees- kui välispidiselt on peamiseks probleemiks just see doosiga kobamine. Müügil olevad välisparasiitide tõrjeks mõeldud ivermektiini sisaldavad preparaadid (eeskätt Harcamectin, mingil määral ka Xeno 450) on mõeldud just igasugu väiksematele elukatele ja suuremate puhul - siis kanad, pardid jms. - puudub kindlus doosi osas. See, mis sobib ühele, ei pruugi sobida teistele ja liiga väikese doosi korral ei saavuta me soovitud efekti, samas kui liiga suure doosi korral on tulemuseks süsteemne mürgitamine. Veebipoodides on kõikide sedalaadi toodete puhul hoiatus juures, et need pole mõeldud tootmislindudele ja kasutamine toimub omal riisikol ehk only for the treatment of birds and pigeons which are not kept for food. Veterinaarid on seisukohal, et kodulindudel tuleks ivermektiini sisaldavaid ravimeid kasutada üksnes välisparasiitide raviks. Seespidiselt seda kasutada ei soovitata. Munadesse lihasse jõudmise osas ei ole samuti ühest vastust, samas ma olen lugenud ühte väga mastaapset uuringut erinevate ravimivormide soovitud toimekohta jõudmise ja ravimijääkide liikumise kohta kehas, kus näitena kasutati ka mune ja võeti asi kokku väitega, et KÕIK seespidiselt manustatav jõuab mingis koguses ka munadesse. Liha puhul on seisukoht ühene: olgu sees- või välispidine, lihasse see jõuab ja keeluaega soovitatakse isegi kuni kahe nädala pikkust.
Ma ise kasutan sügisel enne lauta jätmist flubenoli. Seespidiselt; hea lihtne kasutada. Annan söödas kolmel kuni viiel järjestikkusel päeval ja neljandal või kuuendal päeval jätan linnud sisse. Harcamectin seisis mul mõnda aega ravimikapis tagavaraks; endal vaja ei läinud, aga reeglina sai selle endale mõni lubijala probleemiga inimene; aitas. Küll panin profülaktikaks tilka karjast välja minevatele noorlindudele. Tilgutatakse otse tabandunud kohale või linnu turjale. Pärast viimase pudeli äraandmist ma seda enam Inglismaalt ei tellinud, kuna preparaati on pakendis vähe (kas 5 või 10 ml) ja kallis on see kuramus ka. PPs oli kunagi soovitus teha nt. sulgimise ajal - kui mune nagunii eriti ei ole ja lind igasugu parasiitide suhtes kõige tundlikum - profülaktiline välisparasiidikuur tervele karjale, aga kui arvestada, et kanale soovitati (selline ehku peale arvutatud doos) manustada olenevalt kaalust 3-5 tilka, siis ühe viiekümnepealise karja profülaktika läheks ikka kõvasti maksma.
Ivermektiinist ja seda sisaldavatest preparaatidest veel niipalju, et viimasel ajal on hakatud väitma, et vaatamata tõhusale parasiidivastasele toimele koormavad need näiteks ravitava looma või linnu maksa ja neerusid, seega soovitatakse seda kasutada üksnes äärmise vajaduse puhul. Enda kogemus, kui ivermektiinipõhine täpplahus kirjutati kärntõves koerale: koera nahk eritas ligemale nädala väga tugevat uriiniaroomi, mida ma teiste täpplahuste puhul täheldanud pole. Ma saan aru, et kui vaja, siis vaja, aga kuna ka teised koeraomanikud on sama nähtus märganud, siis mind isiklikult teeb see ettevaatlikuks - mida teeb ravim, mis juba toopilisel manustamisel nii tugeva efekti annab, suukaudse manustamise korral? Väga ei meelita kasutama.
Fluben(idas)ol (http://www.kliinik.ee/ravim/flubenol-5%25/id-26103, müüakse ka nimetusega Flubenvet) ei olnud kallis ja purk on suur. Kui mitme peale osta, siis mina näiteks ostsin kaks aastat tagasi purgi, jagasime nelja peale ja mina olen oma osast veel päris mitmele helde käega jaganud ja otsa ei ole see purk veel siiani saanud. Veterinaarid on seda vist valmis lahti ka kaaluma. Eelsegu on mõeldud spetsiaalselt kodulindudele ja sigadele, seega doseerimisel probleeme ei teki.
Eks igaüks ise vaatab ja otsustab, mida ta kasutab. Ma ise ei kipu ühtegi asja enne tarvitama, kui olen endale pildi võimalikult selgeks teinud ja enda loetu põhjal ütlen keerutamata, suukaudselt mina kodulinnule ivermektiinipõhiseid ravimeid ei annaks. Välispidiselt, kui vajadus peaks tekkima - küll. Mida laiem on toimespekter, seda toksilisem on toode ja seda suuremad on võimalikud kõrvaltoimed. OK, ütleme, et ära ei tapa, aga organism peab sellest ju lõpuks lahti saama ja mida tugevam preparaat, seda rohkem vaeva organism sellega näeb ja ennast ka nõrgestab. Nõrgestatud organism omakorda avab tee igasugu muudele probleemidele. Karjana pidamisega kaasnev stressifaktor lisaks ja tulemuseks võib olla paras jama.
Eks minu eelarvamus ole muidugi tingitud ka sellest, et ma puutun töös kokku paljude ravimiuuringute ja patentidega ja praegu keskendub ravimitööstus just niisuguste ravimite väljatöötamisele, mis toimivad konkreetses kohas ja konkreetsele probleemile, ei ole laia spektriga ning omavad võimalikult vähe kõrvalmõjusid. Pole raske aru saada, miks see nii on (mida rohkem toimeid, seda rohkem võimalikke (ka kahjulikke) kõrvaltoimeid ja nendega kaasnevaid kahjunõudeid ja mainekahjut). Lihtsam (ja mainele parem) on kasutada raha ravimiuuringuteks kui kahjutasude maksmiseks. Näiteks koerte raviks kasutatakse sedasama ivermektiini järjest vähem, see asendub vähem ohtlike toodetega. Praegu tundubki, et see ravim on juba tõrjutud nö. äärealadele ehk teisisõnu, seda kasutatakse peaasjalikult dekoratiivlindude ja -loomade ravis. No lammaste puhul ka, aga kui vaadata võõrkeelset erialakirjandust, siis samuti järjest vähem.

Meie oleme ivermektiini kasutanud ,aga me süstime.Bimectini koguse saab suht kenasti linnu kehakaalu järgi ära doseerida ,selleks kasutame neid imepeenikesi süstlaid,millel on väga väikesed mõõdud peal.Lind kaalule,rohi süstlasse ja süst reide.Siiani kellelgi mingeid tagasilööke tekkinud õnneks pole.Minu meelest on see ivermektiini pluss,et ta teeb korraga ära nii sise- kui välispidise tõrje.
Kui on kindel tugev tabandumine,oleks tegelikult vajalik alustada samal hetkel ka antibiootikumi ravi minu teada,seda eriti siis kui tegu nn kopsuussidega.
Eks igal rohul ole omad plussid ja miinused,aga siiani ma ivermektiini kasutamist pole kahetsenud.