Tibudel verdimevad kärbsed

Tahtsin jagada oma muret ja nõu küsida. Kuu vanused tibud on järk-järgult päevaks õue kolinud ja 3-4 päeva terve päeva õues olnud. Aeg-ajalt siis kontrollin vett ja sööki. Eile õppisin ise eksamiks ja võimalik, et olin hooletum. Igatahes ilmusid eile kärbse moodi satikad, kes päikese käes ka valusalt hammustasid, tibud olid ka rahutumad aga ma ei osanud midagi tõsist karta. Õhtul kui tibusid sisse tooma läksime, avastasime, et need vereimejad olid pealmiste sulgede alt tibud päris veriseks närinud ja kõige suurem ja uhkem tibu- must kukk ei võtnud jalgu alla. Toas siis puhastasime satikatest ja tõstsin musta eraldi. Andsin talle süstlaga füsioloogilist lahust aga hommikuks oli tibu surnud.

1.Murran nüüd pead, kas mustal võis eilse päikesega tekkida kuumarabandus (teistel kirjudel, hallil, valgel oli kõik ok?). Muretsesin kogu aeg, et nad tuult ei saaks ega liiga jahedas ei oleks.
2. Kas need minu jaoks tundmatud vereimejad võisid tibu nii ära kurnata?
3. Kas 5 nädalased tibud võisid veel musta ära tallata? Ma ei näinud, et nad oleksid teda nokkinud.

Selline kurb lugu ja eks ma ühte ja kindlat põhjust aravatavasti ei leiagi aga siis küsiks nõu, mis temp võib tibudele ohtlikuks muutuda ja kas kasutate mingeid tõrjevahendeid taoliste verdimevate kärbeste jm putukate vastu.
Hoian nüüd tibusid sees niikaua kui neil haavad paranevad.

Kuidagi kahtlane tundub see sitikate närimise lugu. Tibud on juba väiksena üsna asjalikud igasugu lendavaid ja roomavaid elukaid endale sisse ajama. Siin on tegemist 5 nädalastega.
Mul on endal sama vanad sulelised ja vaadates nende toimetamist 25m2 jääb arusaamatuks, kuidas võivad mingid sitikad linnu sedavõrd ära süüa?!Need pidid siis miskit liiki parasiidid olema, kui kohe sedasi ära söödi.

Tibudel peaks olema võimalus tibutraktoris kuhugi varjuda päikese eest. Selleks võiks olla näiteks papp karp. Ühtlasi võib see karp ka tuule eest kaitsta.

Kui suured need sitikad on ja kas meenutavad veidi põdrakärbest?

Kihulased? Üleeile ründasid need sunnikud mind ennast lausa parves ja puresid mis hirmus. Eile hommikuks oli juustealune paistes ja praegugi on kätel-jalgadel eel koledasti sügelevad kublad...

Tean,millest te räägite.Olen ise(ja ka naabrinaine)igal kevadel, nende mürgiste ja verdimevate kärbestega hädas.Nii kui ilmad soojaks lähevad on nad väljas,kui nüüd tuleb tugev vihmasadu või külm,siis kaovad nad ära.Meil siin lähevad nende loomade peale,kes laudast tulevad,järelikult on nendel tugevam sõnnikulõhn ja ka nahk õrnem.Nendele loomadele,kes on talveringi õues nad peale punaste täppide midagi ei tee.Laudast tulnud loomadel .võtavad kärbsed ette sellised õrnemad kohad nagu,nina,silma ümbrused,lõua alune,kotid,udarad jne.Näritub kohad lähevad paiste ja loom võib hukkuda. Loomal tekib hingamis raskus ja mürk teevad oma töö.Olen aastaid tagasi sellepärast suure looma kaotanud ja mitmel korral arsti abi vajanud.Elu õpetab.Meie arvame,et põhuseks miks need kärbsed meid igal kevadel ründavad on ,jõgi ja jõe äärsed märjad alad.1,5km küla poole ei teata sellistest kärbestest midagi.
Kui see kärbes ennast hammustab,siis on mitmeks nadalaks punane kõrgem laik.mis tahab hirmsasti kraapimist.

LiiK kirjutas:

Nendele loomadele,kes on talveringi õues nad peale punaste täppide midagi ei tee.Laudast tulnud loomadel võtavad kärbsed ette sellised õrnemad kohad nagu,nina,silma ümbrused,lõua alune,kotid,udarad jne.Näritub kohad lähevad paiste ja loom võib hukkuda. Loomal tekib hingamis raskus ja mürk teevad oma töö.

Ma vaatan ise kah et ei tasu justkui ära see loomade lautas pidamine meie kliimatilistes oludes (kärbsed sisalduvad ju õhus, järelikult atmosfääri osa). Huvitav muidugi, kuidas mõnel nii räigelt ära tasub selliste loomade pidamine, millised üldse külmakraade ei kannata. Noh, eks igaüks oma rikutuse ja ebakompetentsuse astmelt vaatab seda asja.

Huvitav,mis elukad need siis on sellised,kes nii vihaselt närivad.Metslindudel olen näinud sulgedes liikumas selliseid põdrakärbse moodi vereimejaid (mingit liiki kõvakärbes),arvasin,et ehk on need tibudelegi kallale tunginud.

Päikest. hakkas ka huvitama, mis satikas see on, pole sellist enne kohanud

Novot, ma ei ole ise ka enne selliseid näinud. Kohalikud kutsuvad neid mudalasteks ja "hallideks lõugadeks", pididki ilmuma varasuvel, vahel isegi enne tavalisi sääski ja peagi (loodetavasti) ära kaduma. Pisikesed, umbes äädikakärbse suurused mustad tegelased. Usun, et see oleneb paikkonnast ja igalpool neid ei olegi. Päris täpselt määratleda oskab vist vaid mõni putukateadlane, kuna kihulasi, habesääski ja teisi verdimevaid putukaid on sadu.
Pole kindel, et see mu mustale tibule saatuslikuks sai aga kirjudel tibudel ei paistnud see veri välja ka ja alles pealmiste sulgede alla vaadates sain aru kui vaevatud nad olid.
Teised õnneks tegusad ja pole üksteisele kallale läinud

Eelmisel aastal,enne jaanipäeva,tulid meile magamistuppa kirjeldusele vastavad putukad.Pole selliseid varem näinud.Hammustasid väga valusasti ja neid oli aknapealne hommikulgi veel kõik täis.Aknal on putukavõrgud ees,aga see neid ei peatanud(suured nad igaljuhul pole).Algul mõtlesime,et sääsed purevad,aga pininat kuulda polnud,siis kui tule põlema panime oli üllatus suur.Rohkem pole neid kohanud,ehk ei kohta ka.