Haljastame linnuaedikut

Sooviks lindude õueaedikut haljastada,et endal oleks kenam vaadata ja lindudel huvitavam.Algust olen teinud tikripõõsastega,neid istutasin aeda sisse(muidu oleks lihtsalt põõsad ära visanud,sest oli vaja nad oma tarbeaiast eest ära saada) ja väljapoole istutasin päevaliilia.Jagage kogemusi,milliseid taimi linnud ära ei sööks ja millised taimi saaks edukalt kasutada.Ehk keegi sooviks ka pilte näidata oma kanaaiast,mis juba haljastatud.Võtke teemast osa!

Olen saanud kätte kogemuse, kus üritasin lilli, marjapõõsaid ja linde koos pidada. Tulemus oli see, et haned noppisid kevadel lilleõite nuppe ja suvel sõid kõik tikripõõsad tühjaks. Kanad siblisid kõik lillepeenrad üles ja võtsid SPA teenuseid.
Nüüd, mil linnud on suurel maa-alal jalutamas olen isegi mõelnud haljastusele. Õigemini, olen seda juba jõudumööda ka teinud. Üritasin mõelda nagu "kana" ehk siis, kui ma oleks kana, siis kus mul oleks mõnus olemine. Kuna plaan oli nagunii rajada dendropark, siis istutasin erinevat liiki okaspuid ja lehtpõõsaid. Ikka sellised, mille all linnud leiaks mõnusa äraolemise palavatel suveilmadel ja kaitsva varju õhurünnakute korral. Hanede kaitseks tuleb noored puud võrguga kaitsta, sest muru puudumisel varakevadel ja hilissügisel (nagu eelmine aasta oli), kipuvad nad võrasid maitsma. Peale selliseid rünnakuid puud ellu ei jää.
Maiustamiseks olen istutasin 3 kibuvitsapõõsast. Eelmine sügis mina marju ei saanud. Kindlasti võiks istutada jahumarjapuu, pihlakat jm sellist vilja kandvat puud/põõsast, mida lindudel hea sügisel hääbuva päikese puhul nokka pista.

Üldiselt peaks olema mustsõstar selline, mida kanad ei armasta süüa.

Kana on dzunglilind, seega meeldib tal põõsastikus toimetada. Kui suur see haljastatav kanaaed on? 25-50 m2 pole sügavat mõtet haljastama asuda - kõik pannakse nahka ja imekiiresti. Haljastamiseks võiks kasutada juba suuremaid puid, mille lehti kanad kätte ei saa.
Aga üldiselt teevad nad väiksemast alast kibekiiresti täiesti musta maa. Soovitan neid hoopis edasitõstetava traktoriga peenarde ettevalmistajana kasutada. Või siis haljastada see aed väljastpoolt. Minul on nii tehtud. Sel aastal katsetan, kas 400m2 alal suudab mõni visam põõsas (paju, kontpuu) ellu jääda. Takjad vist tuleksid ka kõne alla või mõned ülikiire kasvuga suurelehelised taimed.

Nõgesepõõsad jätavad ka puutumata.

Minu omad sõid igatahes nõgeseid ka, neid esimesi kevadel. Nõgestele ei antud mingit võimalust. Siis katsetasin küüslauguga. Olid poolmetsikud puhmad kokku ~pool ruutmeetrit. See kadus kahe päevaga ja kanala haises nädala spetsiifiliselt. Vähemalt ussid said välja aetud

Meil kitsed söövad nõgeste latvu, päris kole vaadata, aga ju siis ei kõrveta.

Sellepärast ongi kitsepiim tervislik ja raviva toimega.

Minul on nii kanaaedikus kui ka tibuaedikus kibuvits. Põõsad olid muidugi juba ammu enne aedikute ehitamist kohapeal, ma ei tea kuidas uue taime istutamine välja kukuks. Aga vähemalt sügisel nulliaetud põõsas kasvab praegu küll kenasti tagasi.
Ja ehk on mu kitsed liiga hästi toidetud, aga ka kitsed ei ole kibuvitsa kallal käinud.

Magesõstrad on sellised pool metsikud mis metsast toodud on väga vatupidavad.Faasanite aedikusse maapinnale rohelise rajamisega olen küll hädas.Pole niipalju võimalust et annaks näiteks poolele puhkust aga külvata olen sinna proovinud mida iganes.

Faasanid söövad okastaimed ka maapinnani ära. Isegi jubedad invasiivsed kõrrelised on kõik läinud. Ma haljastan nende aeda nüüd rohkem väljastpoolt.

Mulle tundub ka,et haljastada tasub pigem väljast.Tikreid istutasin-alumised oksad on igaljuhul raagus.Vanast ajast kasvasid seal aias kreegid ja noorem õunapuu,aga need andsid ka sellel aastal otsad.Suplevad nende taimede juurestikul ja kuivasid lihtsalt ära.Nõgesed on tõesti veel alles ja need ka teisel pool aeda .Äkki okaspuudega,aga kaldun arvama,et siblivad juured paljaks ja siis kuivavad lihtsalt ära.

Kui ainult juurte kahjustamises asi siis võib midagi potiga panna.