Kana pidamine

Ma vast ei oska otsida siit veel vastuseid . Mitu kana tohib olla eraisikul ? Olen kuulnud mingi arv on lubatud ilma nende igasuguste registreerimiste ja litsentsidetta . Vabandust kui rumal küsimus .

Vaata ametlike teadete alt, seal on olemas lingina nii kanapidamise nõuded kui ka ehitise registreerimise kord.

Praeguse korra järgi tuleb igal juhul registreerida loomapidamiseks kasutatav hoone.

Ma olen seda asja uurinud, kusagil oli kirjas, et 50, aga nüüd leidsin RT-st, et alates 350-st linnust.Selle lingi ma panin siia üles ka, ...vaadata tuleb hetkel kehtivat redaktsiooni. Kui mune müüa soovitakse, siis tuleb salmonelloosi proovid ikka teha.

http://www.pria.ee/et/Registrid/Loomade_register/Ehitised/

PRIA annab vastavalt Euroopa Liidu direktiivile nr 2002/4/EC MUNAKANASID pidavatele ettevõtetele eraldusnumbrid ning seda automaatselt ettevõtetele, kelle ehitises on 350 või rohkem munakana (tulenevalt direktiivist nr 1999/74/EC). Munakanade pidaja, kelle kanade arv jääb alla 350, peab saama eraldusnumbri vaid juhul, kui tegeleb munade müügiga inimtoiduks. Eraldusnumber koosneb numbrist, mis viitab direktiivis kindlaksmääratud tootmisviisile, sellele järgneb Eesti kood EE ja ehitise registreerimise number. Eraldusnumber tuleb endale taotleda munakanasid pidavatel ettevõtetel, kes turustavad inimtoiduks ettenähtud mune.


Loomapidajaks tuleb registreerida, loomakasvatushoone tuleb registreerida igal juhul, aga kui mune inimtoiduks ei müü, siis võib pidada
350 kana arvele võtmata.
P.S. Samad nõuded kehtivad ka siis, kui oma tarbeks siga kasvatada.

Sööääre, see on ettevõtete, mitte eraisikute jaoks.
Ma ei tea, kas eraisikul on muudetud seda 50 linnu numbrit - vist mitte.

See kehtib kõikide loomapidajate kohta.
Ehitise peab PRIAs arvele võtma ehitist kasutav loomapidaja. Ehitist registreerival loomapidajal, kes alustab loomapidamist või pole ennast veel registris arvele võtnud, tuleb esitada taotlus loomapidaja andmete registrisse kandmiseks (33 KB), millele lisada isikut tõendava dokumendi koopia.
Isikuandmed saab registrisse kanda ka kliendiportaalis e-PRIA. Loomapidaja andmete muutumisest tuleb registrile
teatada 15 päeva jooksul andmete muutumisest arvates. Kui keegi on ehitise juba registreerinud, siis teist korda sama ehitist registreerida ei ole vaja. Loomapidaja märgib taotlusvormile vastavalt sündmusele (märgistamine, tapmine jne) ehitise numbri, kus tema loom viibib või viibis.
Praegu peavad mesilaspered ka KÕIK olema arvele võetud, sõltumata sellest, kas oled ettevõtja või eraisik.

Isver ma olen siis seadust rikkunud juba aastaid olemas 12 kana pluss kukk tahtsin nii 60 peale minna kuna ruumi on ainult õrred juurde teha

Ma ei pidanud silmas lauda registreerimist, vaid seda lindude arvu.
On sulgi ju sulaselgelt välja toodud - PRIA annab vastavalt Euroopa Liidu direktiivile nr 2002/4/EC MUNAKANASID pidavatele ettevõtetele eraldusnumbrid ning seda automaatselt ettevõtetele, kelle ehitises on 350 või rohkem munakana (tulenevalt direktiivist nr 1999/74/EC).

kanamama kirjutas:

Isver ma olen siis seadust rikkunud juba aastaid olemas 12 kana pluss kukk tahtsin nii 60 peale minna kuna ruumi on ainult õrred juurde teha

No siiani pole keegi neid lugemas käinud, aga praegu "kana ja muna maailmas" toimuvaga seoses, ei saa sellele loota ka. Igatahes 49 lindu on kindlapeale minek

Kiti! Ma siin mõni päev tagasi tuulasin
https://www.riigiteataja.ee/akt/686971?leiaKehtiv

selle läbi, seal on 2 redaktsiooni, eelmine ja hetkel kehtiv.
Hetkel kehtivas on kanade arvuks toodud 350.

Pole oluline, kas on tegemist ettevõtjaga, see kehtib LOOMAPIDAJA kohta, kõik loomad peavad
olema arvele võetud.
Seda saab ju PRIAst järgi küsida, aga ma ei usu, et sealt teisiti vastatakse.

Munakanade pidaja, kelle kanade arv jääb alla 350, peab saama eraldusnumbri vaid juhul, kui tegeleb munade müügiga inimtoiduks. Eraldusnumber koosneb numbrist, mis viitab direktiivis kindlaksmääratud tootmisviisile, sellele järgneb Eesti kood EE ja ehitise registreerimise number.

Siia on juristi vaja, kes oskab seaduse lahti seletada, aga siin on selgelt kirjas "MUNAKANADE PIDAJA".

Sellest oli eelmisel aastal juttu- minu mäletamist mööda sept ja vist saates Täna võib vms, igatahes oli seal mingi asjatundja ja tema sõnum oli ühene- KÕIK loomad tuleb arvele võtta. Lemmikloomad tuleb registreerida KOV ja põllumajandusloomad põllumajandusregistris- lindude kohta täpsustas, et nende puhul ei ole vaja iga isendit eraldi registreerida vaid piisab ainult lauda registreerimisest.

Mis lindude arvu puutub, siis seda 50 enam seadustes sees ei ole, on ainult see 350 ja mina loen sellest ka välja, et kuni selle arvuni võib eraisik linde pidada, aga edasi peaks end juba ettevõttena registreerima

Kanade puhul iga isendit eraldi pole muidugi vaja registreerida, viimaks hakka mesilasi ka eraldi kirja panema.IRW!

Praeguse seaduse järgi ei tohi looma omatarbeks kodus tappa,loom tuleb viia kombinaati.
No, kas ma pean oma ühe seaga Rakverre minema, siis uuesti liha järele.
Mida see maksma läheb ja looma saab suurema stressi kui kodus oma laudas asi vaikselt ära teha.

Piimamüügiga sama: pead ühte lehma, naabrimees tahab piima osta, aga, et müüa, peab litsents olema, piimaproovid , veeproovid tehtud iga kvartal.
Veeproovi tegu maksis 700 EEK, aga see oli 10 aastat tagasi, ei teagi palju praegu on.
Nüüd see jutt läks kanapidamise teemast kõrvale, aga arvan, et kasulik teave, kes seda enne ei teadnud.

Saan ma õigesti aru, et kui ma soovin oma tarbeks linde pidada, siis ma pean end igal juhul loomapidajana registreerima sh registreerima ka ehitise?

Praegu olen üldse vanas sahvris kanu pidanud, aga hetkel ehitamisel uus lindla. Kuna eraldame olemasolevas ehitises (reg kui elumaja) lihtsalt eraldi 30m2 ruumi, siis ei ole vaja uut ehitist kusagil registreerida õnneks. Eraldi hoone ehitamise puhul ma saan aru, et oleksin pidanud selle loomapidamishoonena registreerima ja seega peaks see olema nõuetele vastav.
Aga kas ma pean ka selles elumaja sisse ehitatavas ruumis kanapidamise registreerima ja sellega seoses ehitama selle ruumi ka täpselt nõuetele vastava?

Seda ma tean, et suurem loom tuleb realiseerimiseks viia tapamajja. Igaks juhuks küsin,et lindu ja küülikut ma oma tarbeks ju ikka tohin kodus tappa?

Kui tahad loomi-linde pidada, siis tuleb PRIAs registreerida ennast loomapidajana ja laut, kus neid peetakse. PRIAl on oma register ja see ei loe, et hoone on hooneteregistris kirjas.Kui on 2 lauta, siis tuleb need eraldi registreerida. Kui tahad looma ühest laudast teise viia, siis tuleb täita loomade liikumise leht ja PRIA Loomade registrisse saata. Kõiki neid toiminguid on kõige lihtsam teha e-prias.

Lindude-küülikute esmasest töötlemisest pole sõnagi, ju neid ikka võib kodus töödelda.

Selles 2 lauda registreerimise osas on võimalik teatud tingimustel registreerida see kokku ja sel juhul ei ole vaja iga looma liigutamist eraldi näidata.

Ilma eraldusnumbrita võib kuni 50 kana pidaja müüa mune otse tarbijale, jaekaubandusettevõttele või toitlustusasutusele juhul, kui müügikohas on info munade päritolu kohta, ja mune ei tohi sel juhul kaalukategooriatesse liigitada, selleks peaks juba olema nii eraldusnumber kui munapakendamiskeskus.
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2007:299:0001:01:ET:HTML

Siin on kodulindude ja küülikute kodus/farmis tapmise kohta:
https://www.riigiteataja.ee/akt/13314516

Küülikut ja kana võib kodus tappa ja kui liha on ainult oma tarbeks, siis ka põllumajanduslooma vist

§ 11. Põllumajandusloomade tapmise tingimused

(1) Põllumajanduslooma võib tappa üksnes selleks tunnustatud ettevõttes (edaspidi tapamaja). Mujal võib tappa:
1) karuslooma, küülikut, kala ja lindu;
2) põllumajanduslooma juhul, kui loomseid saadusi kasutatakse oma tarbeks;

https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011014#para3lg4p1

Keegi külamees oli tapnud kodus siga, naabrimees oli seakisa kuulnud ja kaevanud. 18000 EEK-d oli saanud trahvi.See külajutt!
Paistab, et seda korda on muudetud, ja õige ka.

Rakverest käib üks talunik Saaremaal oma sealiha müümas, peatub siin ka kui on enne tellitud. Ta viib sead kombinaati tapule.

Lähestikku asuvate lautade registreerimiseks ühe ehitisena (ühe registreerimisnumbriga) on Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) andnud teada mõningad põhimõtted, millest tuleks sel puhul lähtuda: kui ühtsel
territooriumil on mitu lähestikku paiknevat ehitist, milles olevaid loomi on võimalik käsitleda ühe karjana, siis võib seda registreerida kui ühte loomade pidamiseks piiritletud ala - ala saab ühe registreerimisnumbri ja sel juhul ei pea registreerima liikumisi erinevate ehitiste vahel. Samas peavad ehitised olema eraldi taotlustega arvele võetud. Ehitiste registreerimiseks loomade pidamiseks piiritletud alana peab loomapidajal olema VTA kirjalik nõusolek, mille vorm saadetakse loomapidajale alati ehitise registreerimisel. Loomapidaja peab arvestama, et kõik võimalikud piirangud laienevad kõigile piiratud alal olevatele, ehk ühe registreerimisnumbri alla kuuluvatele loomadele. Samas ei ole kohustust ehitiste alana registreerimiseks, kõik ehitised võib registreerida ka eraldi. Veiste, lammaste, kitsede ja sigade liikumine erinevate ehitiste või alade vahel tuleb põllumajandusloomade registris registreerida.

Kui registreeritud ehitist kasutava loomapidaja tegevusvaldkond muutub, loomade pidamine ehitises lõpetatakse või muud registrisse kantud andmed muutuvad, tuleb loomapidajal esitada sellekohased andmed 7 tööpäeva jooksul muudatusest arvates.


http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2007:299:0001:01:ET:HTML
See on nii vana, kehtivuse kaotanud.


No võta või jäta, uues seaduses selgelt kirjas.

Munakanade pidaja, kelle kanade arv jääb alla 350, peab saama eraldusnumbri vaid juhul, kui tegeleb munade müügiga,
tähendab, et oma tarbeks pole eraldusnumbrit vaja.

Tänud selle linnu-küüliku tapmisinfo kohta, sellest olin õigesti aru saanud.

Mida rohken neid õigusakte lugeda, seda rohkem juhe kokku jookseb.
Tutvusin: Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele (https://www.riigiteataja.ee/akt/686971)

Siit ma ei lugenud küll välja, et ma peaksin ennast registreerima kui oma tarbeks munakana kasvatan. Lisaks ajas see jutt kanapidamis ruumide kohta ainult segadusse.

Pinnad peavad olema puhastatavad, desinfitseeritavad. Põrand peab olema sobivast materjalist. Mis see siis tähendab.
Kui ma ehitan 30m2 puitseintega ruumi, kus vaheseinad, pesad jne kõik on puidust, siis kas see on desinfitseeritav. Põhk on lubatud, aga kas põhu all võib olla ka muldpõrand, kus on kuiv põhk peal?

Pääs jooksuaeda: 1) peab olema mitu vähemalt 35 cm kõrgust ja 40 cm laiust käiguava, mis paiknevad ruumi või ehitise kogu pikkuses ja võimaldavad pääseda otse jooksuaeda;
Kui mul on 10-20 kana, kas siis on ka tõesti mitut käiguava vaja?

Samuti ei leia ma PRIA nõuetest, et ma pean enda kanapidamisruumi registreerima kui omatarbeks kanu pean. http://www.pria.ee/et/Registrid/Loomade_register/Ehitised/ . Siin on kirjas, et registreerima pean ehitise ainult siis kui pean linde turustamise eesmärgil.

Sooääre kirjutas:

Keegi külamees oli tapnud kodus siga, naabrimees oli seakisa kuulnud ja kaevanud. 18000 EEK-d oli saanud trahvi.See külajutt!
Paistab, et seda korda on muudetud, ja õige ka.

Rakverest käib üks talunik Saaremaal oma sealiha müümas, peatub siin ka kui on enne tellitud. Ta viib sead kombinaati tapule.

seda konkreetset juhtumit ei oska kommenteerida, aga minu meelest võis ka varem enda tarbeks tappa, aga point on selles, et kui kaevatakse ja sa ise end kaitsta ei oska, siis ega need ametnikud kah sulle näpuga seda õiget kohta kätte näitama tule, väänataks üks ilus summa ära- kassat ju vaja ka täita.

Kui ütlen et iga inimesel võib olla üks küülik ja üks kana siis tapate kõik teised ära

Meie külas käib ikka tapmine koha peal. On kohe ekstra inimene, kes neid toimingud teeb. Kõik loomad puhastatakse ja tükeldatakse koha peal.
Siga puhastatakse euroaluse peal, mis linoleumiga kaetud. Lehm tõmmatakse tagajalgupidi kõrgema asjanduse otsa, et töödelda. Selliseid toiminguid on tehtud aastatuhandeid ilma euro tapamajasi kasutamata. Kõik on õnnelikud ja terved.
Enda linnud lähevad lihaks kiirelt ja stressivabalt. Põhisulg tuleb keldris maha. Ülejäänu puhastus ja rappimine köögis. Kunagi, kui saab küülikutega nii kaugele, et lihaks vaja teha, siis kasutan sama meetodit.

Selleks, et ametnikud saaksid asja kella külge panna - a la nii ei tohi, lihtsalt kaebusest ei piisa. Tõestagu, et see abatükk on just minu sealt või lehmalt pärit. Ja see, mida mina endale sisse söön pole ühegi ametniku asi. Ja müügifakt tuleb tõestada!

Ärge ajage endal pea paksu täis, elage, toituge sellest, mis emake maa teile annab!

sike kirjutas:

Samuti ei leia ma PRIA nõuetest, et ma pean enda kanapidamisruumi registreerima kui omatarbeks kanu pean. http://www.pria.ee/et/Registrid/Loomade_register/Ehitised/ . Siin on kirjas, et registreerima pean ehitise ainult siis kui pean linde turustamise eesmärgil.

3. lõik:
Loomakasvatushoonete ja - rajatiste ning loomade pidamiseks piiritletud aladena käsitletakse vastavalt Loomatauditõrjeseadusele kohti, kus loomade pidamise eesmärgid on järgmised:

loomsete saaduste saamine;

Pole ju mingit eraldi piiritlemist oma tarbeks ja müügil

Kui te nii väga tahate, et teid keegi kunagi kontrollima tuleb, no registreerige aga

Buntik kirjutas:

Kui te nii väga tahate, et teid keegi kunagi kontrollima tuleb, no registreerige aga

Seda kah, loomulikult, aga samas teades eestlaste kadedust (vmi see on), ei saa iial ka välistada "naabrimehe heategu" ja sel juhul sajab see kontroll juba tunduvalt karmimalt peale

Just, täpselt, Admin - nõus sinuga!
Konsulteerisin ka Piretiga, kes on, väga lähedalt seotud , ühe põllumajandus ministeeriumi ametnikuga ja ikkagi - kuni 50 lindu võid sa pidada registreerimata laudas, oma tarbeks! Kui on laut registreeritud, siis kuni 200 lindu - probleemideta.
Ja siis kirjutas ta mulle veel nii:
Mitte ükski täie aruga inimene ei lähtu oma tegevuses sellest, mida ’naised foorumis rääkisid’, vaid pöördub juhul, kui tahab asjaga tõsiselt tegeleda, asjaomaste ametkondade ehk siis PRIA ja/või Vetameti poole ja laseb endale asjad selgeks teha. Alustades sellest, et niipea, kui lindude arv on üle 50, registreerib oma loomapidamishoone PRIAs. Kodulindude pidamist reguleerivaid õigusakte on mitu ja erinevaid vastavalt sellele, MILLEGA konkreetselt tegeletakse, st. munakanade pidamine enda tarbeks, munade tootmine müügiks, haudemunade saamiseks jne. Loomade tapmine kodus oma tarbeks on täiesti lubatud; juhul, kui tegemist on registreeritava loomaga (siga, lammas, kits), tuleb PRIA kodukal täita vastav vorm, millega antakse teada sellest, et antud looma enam ei eksisteeri, ta läheb registrist maha. Müüa kodus tapetud loomade liha ei tohi.

Tore, kui on targad omast käest võtta Tänud, Piret!

Ja mida ta leiab, et mul on 22 kana ja 10 pereliiget ning pereema on hull küpsetiste järele Et linnud on nõuetele vastavates vabapidamise tingimustes?

Naabritel on endal kanad ja haned ja ka muud pudulojused. Need, kel ei ole neid, tarbivad naabrite toodangut. Eestlaste kadedusest olen kuulnud palju ja eks ta peab paika küll. Kuid antud hetkel, kui eestlane tahab süüa, siis oma leivaisa peale ikka vast ei läheks kaebama. See vaid minu subjektiivne arvamus.

Tahtsin veel lisada, et seadused seadusteks, kuid ka oma peaga tuleb mõelda. Liigne agarus on ogarus.

Agarusel ja "agarusel" on vahe sees. Üks asi on suur soov end igal võimalikul moel üles anda ja registreerida. Teine on endale nõuete selgekstegemine, et mingi hullu aia taha saabudes teaks, mille eest end kaitsta on vaja. Või, et vajadusel teada kuhu poole milliste lindude-loomadega jooksu on vaja pista.
Ka oma tarbeks kasvatades on hea teada, mida ja kui palju isegi naabrinaisele avaldada tohib.

Issand kui ilusti öeldud,naised foorumis rääkisid Varem oli nii et naised saunas rääkisid Kuna naistega sauna lubati ainult üla 50 + siis nooremad jäid vajalikust infost ilma.Foorumis õnneks seda muret pole
Humoorikat kevadet kõigile

Eks ma üritagi ju oma peaga ka mõelda, aga kust tulevad need arvud- 50 registreerimata ja 200 registreeritud laudas? Praegusel kujul liigitub see ju samuti "naised saunas rääkisid" jutu alla

Oma peaga tuleb mõelda muidugi, see on selge, aga kui küsitakse, milliseid seadusesätteid
tuleb loomapidamisel järgida, siis ei saa ju vastate, et pole mingeid nõudeid.
Ma ostsin mõned aastat tagasi endale kitse, kus terve kari oli arvele võtmata ja eks selliseid
on teisigi.Ei lähe ükski lehmapidaja litsentsi taotlema, kui mõne liitri piima müüb või
Kotrollid käivad küll, mõnda talunikku kontrollitakse iga aasta, mõnda pole veel kordagi kontrollitud selle aja sees,
mil toetusi makstakse.
Nii, et RAHU!

Just, Jaanikese! Ja nüüd ongi see, et igaüks hakkab uurima väiteid vastavalt sellele, mida tal konkreetselt vaja on ja vaatab, milline tõele vastab

Üks kõne Vet. ja Toiduametisse ja kõik on selge.PRIAst peaks ka teada saama
Need pole laest võetud väited nagu eelpool mainitakse, kõik on seaduses kirjas
.Aga kui palju ettekirjutusi ja nõudeid talunikele esimestel aastatel esitati!!!
Sellest pole mõtet üldse juttu tehagi, kui kanapidamise nõuded foorumlased pöördesse ajab,need küll lihtsad täita
Ma ei tea, kuidas mujal Eestis, aga siin on kõik loomapidajad oma loomade ja lautadega registris.Ilma registreerimata ei saa loomi müüagi.Veisepass läheb loomaga kaasa, müüja saadab PRIAsse vastava vormi.

Vanasti kolhoosis keedeti lõpnud loomad pajas ära, söödeti kanadele.
Praegu ei tule selline asi kõne allagi, kõik lõppenud loomad tuleb saata Väike-Maarjasse.
Miks ma peaksin seadust rikkuma, pidevalt elama vahelejäämise kartuses,kui saab teisiti, ELADA RAHUS!

Vastan Kitile! Inimene võib ju tark olla, aga ....200 -t ma ei loe kusagilt välja, on 350 ja kuni 350.
Kodus looma tapmise korral ei ole PRIAs mingeid probleeme nagu kirjas, jah tõepoolest, arvelt maha ja OK! Ainult lehmalt tuleb võtta ajuproov ja laboratooriumi saata.
Probleem on selles, et Vet.ja Toiduametil on hoopis teised nõuded selle kohta, aga neist ma juttu ei tee, keda huvitab, uurigu ise järgi.
P.S.Mul õepoeg EL-is tunnustatud tõpratohter, loomi Saksamaal tohterdanud, paljudes Euroopa riikides end täiendamas käinud.
Lisaks EPAle lõpetas eelmine aasta TRÜ ka veel.
Pidas PRIA õppepäevi talunikele, takkaotsa talunik ka veel, peab üle 250 lihaveise..

Tegelikult soovitan seadustega peamurdmise asemel vaadata Veterinaar- ja Toiduameti kodulehekülge, kus on üsna hästi seletatud tingimused munade turustamiseks.
www.vet.agri.ee
Oma tarbeks pidamise kohta pole seal midagi, aga olgem ausad, pole mõtet vaielda, kas võib või ei või nt 200 kana oma tarbeks pidada, seda vaevalt ükski ametnik usub, et kõik need munad ise ära süüakse.

Isver, Sooääre, mina ei tahtnud mingit taplusteemat jälle aretada. Tahtsin lihtsalt siia välja tuua erinevad vaatenurgad, mille järgi igaüks saab otsima hakata, mis tema majapidamises otstarbekam oleks - kõike ei saagi kandikul ette kanda. Mind näiteks ei huvita see tootmise osa ja kindlasti ei hakkaks ma otsima neid linke, kui mul endal seda vaja ei ole. Mul on alla 50 linnu, laut registreeritud ja minul ei ole hetkel rohkem vaja.
Aga targem on vist kirjutamisse jälle väike paus teha

Väikeses koguses
munade tootmine

Vastavalt põllumajandusministri 15.
juuni 2006. a määrusele nr 72 „Väikeses koguses esmatoodete
turustamise hügieeninõuded” peetakse väikeses koguses munade
esmatootjaks kuni 50 linnuga majapidamist või ettevõtet, kes
tegeleb esmatootmisega ja toodetud mune turustab.

Kui käitleja pakendab enda toodetud
mune (olenemata linnuliigist) ja/või liigitab kanamune kvaliteedi-
ning kaaluklassidesse siis selline tegevus kuulub tunnustamisele.

Väikeses koguses munade esmatootjad ei
pea Toiduseaduse alusel oma tegevusest Veterinaar- ja Toiduametit
teavitama ega olema tunnustatud. Loomatauditõrje seaduse §7 lõike
1 kohaselt peavad aga loomakasvatushooned ja -rajatised ning loomade
pidamiseks piiritletud alad olema seaduses ja selle alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud juhtudel registreeritud
põllumajandusloomade registris, mille vastutavaks töötlejaks on
Põllumajandusministeerium ning volitatud töötlejaks Põllumajanduse
Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).Seega peavad munafarmide omanikud kõik
oma linnufarmid PRIA-s registreerima, olenemata lindude arvust ning
tegevuse eesmärgist.


Nõuded
väikeses koguses munade esmatootjatele

Ka väikses koguses munade esmatootjad
vastutavad oma toodangu eest, mida nad turustavad. Tarbija jaoks ei
ole vahet, missuguses koguses mune on toodetud – tema soovib ohutut
ja kvaliteetset toitu. Sellest tulenevalt kuuluvad ka väikeses
koguses munade esmatootjad Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve
alla, mille käigus kontrollitakse turustatava toidu ja selle
tootmise vastavust nõuetele.


NB!
Igasugune toiduna turustatav toodang peab vastama üldnõuetele, mis
on Toiduseadusega kehtestatud!

1.
https://www.riigiteataja.ee/akt/119012011022


2.https://www.riigiteataja.ee/akt/1039970

3.https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011016

4.https://www.riigiteataja.ee/akt/104022011012

5.https://www.riigiteataja.ee/akt/102032011005

Ehitiste registreerimine

https://www.riigiteataja.ee/akt/13252617

Munakanade pidaja, kelle kanade arv
jääb alla 350, peab saama eraldusnumbri vaid juhul, kui tegeleb
munade müügiga inimtoiduks. Eraldusnumber koosneb numbrist, mis
viitab direktiivis kindlaksmääratud tootmisviisile, sellele järgneb
Eesti kood EE ja ehitise registreerimise number.

Tubli , Sooääre! Ma ka eile tuhnisin netis ja tõesti, seda 200 kana juttu pole olemas - jääb tasemele "naised saunas/foorumis rääkisid" .
Aga nüüd peaks küll kõik ammendav olema!

Ma arvan ka, edasi mõelgu oma peaga, kui naabrinaine tahab 5 muna osta, kas tormata kohe litsentsi taotlema.
Arusaamatuks jäi, miks ühes seaduses loetakse väiketootjaks kuni 50 kana pidajat, teises 350.
Päikest kõigile linnukasvatajatele!