Mure paabulinnuga

Eile lõuna ajal käis meie ilus isane paabulind lumepeal jalutamas ja lendas majakatusele ning sealt edasi kõrge kuuse otsa. Õhtuks ta sealt alla ei tulnud ja sätts end sinna ka ööseks magama. Lootsime, et hommikul kui valgeks läheb ja tal kõht tühi on siis tuleb ehk ise alla aga tundub, et ta ei kavatsegi seda teha. Oleme tema pärast juba päris mures, sest ta on nii kõrgel, et järgi minna ka ei saa.
Proovisime ka emase paabulinna kuuse alla viia aga tema ju häält teha ei taha ja siis ei reageeri isane ka.
Äkki on kellelgi kogemusi või mõtteid, kuidas paabu sealt alla saada või on ikkagi lootust, et tuleb ise kui ära tüdineb.
Oleme iga mõttetera eest tänulikud.

Kogemus olemas,paabulind lendas kõrge maja katuseharjale.Kui ööpäeva sealt alla teda olime oodanud ja juba teine öö tulema hakkas,ajas poiss 9 meetrise redeli maja najale ja proovis nii ligemale saada.Kaasa võttis plastämbri väikeste kivikestega.Nendega siis loopis lindu nii kaua,kuni see tõsiselt häiritud sai ja alla lendas.Ise ta sealt poleks ka teiseks ööks alla tulnud.Kaalusime ka päästeametit juba appi paluda,aga kuidagi piinlik oli nagu helistada,et andke andeks,tulge aidake mu lind katuselt alla.
Kas puud kõigutada ei anna kuidagi?Mingi redeliga nöör ümber puu võimalikult kõrgelt ja siis kambakesi proovida nööri tirida,ehk puu veidikene annaks õõtsutada.
Kui redel üles ajada ,siis samuti ehk väikeste kivikestega loopida,see häirib tema mõnusat äraolemist puu otsas ja ehk tuleb siis ikka alla.
Söögikausiga paabulindu ka vist eriti meelitada ei anna,need nii pipsud,et söögi kui sellise peale ei liiguta kulmu ka,eriti isased.
Igatahes edu,tean mida te tunnete.

Aitäh vastuse eest!
Paraku jah on kuusk ikka nii suur, et kõigutada seda polnud võimalik.
Meil nüüd asi nii, et muud võimalust enam ei näinud kui helistasime ka ikkagi päästeametisse ja nad olid lahkelt nõus kohe appi tulema. Päästeamet käis kohal aga paraku abi sellest ei olnud ja oleme oma ilusast linnust nüüd ilma. Läksid küll redeliga järgi aga paabu lendas ühe kuuse otsast teise ja nii 4 korda järjest ja siis lõpuks maandus meie väikeste kuuskede vahele ja vigastas ennast nii et saba jäi maha ja kadus kuhugile metsa. Siiani otsisime aga tulemusi pole. Ja lind on kindlalt nüüd nii ära hirmutatud ja ega ta tagasi enam tule. Kui ta kuhugile puu otsa ei taipa lennata siis kas külmub ta maas ära või siis saab rebane ta kätte. Nii et kole lugu ja meie linnust ilma. Pisaraid kui palju! Ei oskagi nüüd seisukohta võtta kust uue linnu saaks ja mis edasi saab. 3 aastat oleme ju seda ilusat saba oodanud ja nüüd kui see olemas oli ei ole enam lindugi. Kahju! Aga eks me kõik õpi sellest jälle.

Oh kurjavaim küll:(
Nüüd õhtul ei leia teda kindlasti,aga kui öösel metsloomad teda kätte ei saa,siis on lootust hommikul taas teda otsima minnes ikkagi lind üles leida.Lootus sureb viimasena.
See küll ei lohuta eriti,aga meie jäime on isalinnust samuti 3,5 aastasena ilma,just siis kui paabulinnu ilu hakkas korralikult välja arenema.See võttis paariks aastaks isu ära kuidagi, alles nüüd on paabulinnu pidamise tahtmine tagasi tulnud.
Aga loodetavasti leiate oma linnu homme üles,igatahes hoian kõvasti pöidlaid.

Oi, mis lugu (: Loodame et ehk ikka homme leiate oma paabu üles! Hoiame pöialt!

Kurb lugu.Aga eks ta ole õpetuseks teistele paabu pidajatele.Loodame,et siiski läheb õnneks.Olen omad vitsad paabudega saanud ja selleks korraks tõstsin käed ülesse.Esimese paabu pappaga läks ka nii.Jõudsin ilusti selle lehviksaba ära oodata.Linnud magasid õues õrrel.Ühel ööl ronis noor rebase hakatis nende juuurde,tõusin kisa peale ülesse ja nägin seda reinu.algselt ei saanud arugi,aga 3 päeva pärast andis paabu otsad.ta oli teda tagumikust naksanud ja haav läks pahaks.Tõin uue isase,kõik nagu kenasti.Paabude aed on pealt ja ühest küljest piiratud suuresilmalise kalavõrguga.Nägin ühel päeval,et kukkega midagi neil jagada seal läbi võrgu,aga ei pööranud sellele tähelepanu(emane paabu koguaeg muidu õelutses kukega läbi aiia)Õhtul koju tulles avastasin,et paabu oli suutnud ennast võrku üles puua.Võrk oli küllaltki pingul.Paabu kättesaamiseks pidin ikka pusima.Ei kujuta ette kuidas ta suutis ennast sinna keerata?Peale seda leidis emane paabu endale uue kodu.Väga valusad on need laksud mida saame oma hoolealuste kaotamisel,vahel võtab kohe igasuguse isu ära,aga see (haigus )on ikka nii kõva,et loobuda ei suuda.

Kuidas asi lõppes ?

Meie paabuga on asi nii, et siiani me teda leidnud ei ole ja mida aeg edasi seda lootusetum näib, et ta ka ise tagasi tulla oskaks. Vahepeal on ju olnud ka suured külmad ja lumesajud.
Aga kõigile suured tänud kes meie mures meiega olid ja igati aidata proovisid.
Igaks juhuks panime üles ka kuulutuse omale uue isalinnu leidmiseks noore isase vahetamisega.