Emapart haudub

Emapart istub pesal haudumas. Mida teha isapardiga? Kas ta aitab edaspidi pardipoegi kasvatada nagu isahani või ainult segab? Kas ta tuleks hauduva emapardi juurest ära panna? Esimesel korral kuuest vastkoorunud pojast neli hukkusid: ühe leidsin jooginõust, ühe pesa kõrvalt ja kaks pesas ilmselt ära tallatult. Allesjäänud kaks võtsin ema juurest ära ja kasvatasin lambi all üles. Kuidas nüüd toimida, et tibudel tuleks õnnelik lapsepõlv oma ema kaitsva tiiva all?

Tere!Minu ruaani pardid kasvatasid koos pojad üles.Palju sest isast nüüd abi oli,rohkem vist moraalne tugi,aga koos nad toimetasid.Seda et isa nad ära tallaks ma ei usu,sest õige ema ei lase kedagi pesa ligi ja ise tallub siis kui teda ehmatatakse või ärritatakse.Sel juhul tegeleb ta segajaga ja ei vaata kuhu astub,muidu liigub väga ettevaatlikult.Jõudu !

Admin kirjutas:

Tere!Minu ruaani pardid kasvatasid koos pojad üles.Palju sest isast nüüd abi oli,rohkem vist moraalne tugi,aga koos nad toimetasid.Seda et isa nad ära tallaks ma ei usu,sest õige ema ei lase kedagi pesa ligi ja ise tallub siis kui teda ehmatatakse või ärritatakse.Sel juhul tegeleb ta segajaga ja ei vaata kuhu astub,muidu liigub väga ettevaatlikult.Jõudu !

Tänan nõuande eest. Pardiga samal päeval otsustas karvajalg-kana (tõu nimetust kahjuks ei tea) samuti uuesti hauduma jääda. Ta on nelja või viie aastane vanake. Ühe pesakonna kasvatas suure hoole ja armastusega üles, siis otsustas kõigile tiivulistele ihunuhtlust jagada, munes mõned munad ja jäi uuesti pesale hauduma. Panin talle seitse pardi muna alla, sest viljastatud kanamune polnud. Ta on suhteliselt suur, kohevate sulgede ja "pükstega" lind. Kas üldse ja mitut pardipoega ta oleks võimeline soojendama ja kasvatama? Pojad peaksid kooruma augusti viimastel päevadel. Esialgseks eluruumiks kasvuhoone. Või tuleks nad anda pardiema kasvatada. Pardipaar on vist kuningpardid, neil on sini-must-valged tiivad ja suur tutt peas.

Eks neid haudumisi ole igatpidi,aga proovima peab ikka.Rohkem kui 7 muna pole talle küll vaja ja kui võimalik siis ikka pojad pardi alla sokutada,endal ju palju lihtsam.Kuningpartide paarist oleksin huvitatud,kui ükskord müügiks läheb,andke teada.

Tere! Pühapäeva hommikul tervitas kana-mamma meid viie trullaka ja üsna näljase pardibeebiga. Aga oh üllatust - kana-mamma jutust ei saanud nad nad küll midagi aru. Kana suhtus asjasse huumoriga - peale asjatuid kana-keelseid katsetusi hakkas tegema imelikke häälitsusi ja kure moodi nokka plagistama. Kui söök sai söödud, jook joodud ja pojad tiiva alla aidatud, olid mõlemad osapooled väga rahul. Näib, et keeleprobleemist on tänaseks vist jagu saadud. Pardiemal nii hästi ei läinud. Tema kindel ja kõigutamatu otsus oli haududa kana-aias viinapuu all. Viimaste päevade padu-vihmahood muutsid aga pesaümbruse porijärveks ja täna õhtul tuli pesa sealt ära tuua. Ta on väga arg lind ja sai sellest korraliku vapustuse. Pardiemal oli pesas neli elujõulist poega, üks väga loid ja nõrk üks koorumisraskustega muna ja üks hukkunud poeg. Ülejäänud munad olid pesast kadunud. Neli poega jäid pardi-emale. Peale mõnetunnist inkubaatoris soojendamist ja süles poputamist tuli ka viiendal pojal elujõud tagasi . Panin ta kana tiiva alla, sest parti ma uuesti ärritama minna ei tihanud. Kui pardi-beebid õnnestub suureks kasvatada, oleks mul tõesti väga hea meel, kui nad leiaksid omale kodu ja hoolitseva pererahva. Suur tänu soovituste ja julgustuse eest.

Kui nad on kuningpardid ,siis olen huvitatud.

Tere. Siin meie foorumis avaldatud lindude tõugude kirjeldustes on nii inglise kui saksa keeles parditõuks tuttpart. Pardipaari ostsime Jäneda laadalt eelmisel aastal. Kana-ema tõug näib olevat Brahma. Tibud tõime viimaselt Põltsama linnulaadalt enne linnugripi paanikat. Kana-ema peaks olema kas üks neist tibudest või nende üks järgmise aasta järglastest.
Pardi-ema kasvatusmeetodid olid väga ekstreemsed. Teisel päeval üks laip neljandal päeval teine laip ja ülejäänud kaks pisikest räämas poripätakat andsime kana-ema õrna hoole alla. Nüüd on kana kõik kaheksa kasulast juba temaga peaaegu ühesuurused, tublid, sõnakuulelikud lapsed, aga pennile enda kõrvale ei ole ta oma suureks kurvastuseks suutnud neid õpetada, kuigi väga püüab. Ühe pardipoja pärast on mul mure. Kui ta kõnnib, siis on hakanud oma pead vasakule poole viltu hoidma ja näeb välja nagu "vindla vänt". Muidu paistab kaelaga kõik korras olevat, kui ta oma sulgi nakitseb või muidu toimetab. Ta on üks suurematest tibudest. Muid tervisehädasid ei ole tal praegu märgata. Milles võiks probleem olla?

Need tibud on mul kutud olnud pärast mõnda aega.... tekib selline viltune hoiak enne surma u päev, kui nad sul nii kergelt surid, äkki veresugulusega tegu, siis ka igasugu väärarendid võivad välja lüüa ja hiljem eufooriat tekitada:(
Partidel on ka komme igasugu asju suhu toppida, mõnikord võib miskit kurgus olla, tasub ka vaadata.

Need pardipojad part lihtsalt tallas ära. Mingeid märke haigusest ei olnud näha. Emapart on tubli hauduja, aga tibude üleskasvatamiseks ei oska ma ilmselt talle tingimusi luua. Lisaks püüdis isapart neid tülikaid piuksujaid üldse ära ajada, et oma kaasaga kahekesi olla. Kevadisest pesakonnast ellujäänud ja inkubaatoris hautatud pojad kasvasid lambi all kõik ilusti ilma probleemideta suureks. Tänan nõuannete eest.

ka suure hulga teatud siseparasiitide puhul hoiab lind pea viltu ja võib ka kuidagi keerutama hakata ennast enne surma.

kas sinna alla võib käia ka nt kõhulahtisus? sest nt enne mul seda juhtunud ei ole, küll aga nüüd viimaste nö külmal ajal koordunud tibudega.

Minu kõvera kaelaga pardipoja kael läks mõne päeva möödudes jälle uuesti sirgeks. Ravida ei osanud teda millegagi sest ta oli muidu igati tragi ja toimekas. Praeguseni on kõik korras olnud. Urrike.

tore siis ju, äkki oligi midagi kurgus.

urrike kirjutas:

Minu kõvera kaelaga pardipoja kael läks mõne päeva möödudes jälle uuesti sirgeks. Ravida ei osanud teda millegagi sest ta oli muidu igati tragi ja toimekas. Praeguseni on kõik korras olnud. Urrike.

MIS ON SINU PARDIKESTEST SAANUD?

tolplatalu kirjutas:

urrike kirjutas:

Minu kõvera kaelaga pardipoja kael läks mõne päeva möödudes jälle uuesti sirgeks. Ravida ei osanud teda millegagi sest ta oli muidu igati tragi ja toimekas. Praeguseni on kõik korras olnud. Urrike.

MIS ON SINU PARDIKESTEST SAANUD?

Kaks on minu juures

Minu pardikestest pardipapa, pardimamma ja üks noor emapart on praegu maal sugulaste juures. Selgus et juba ammu munevad. Pesa on peidetud põhu sisse ja pealt hoolikalt kaetud. Kaks parti leidsid kodu Admini juures. Ülejäänute osaks jäi pardipraad. Ise me neid süüa ei suuutnud, kinkisime sugulastele. Väga tore on neid kasvatada, korjata sulgimiste ajal nende maha poetatud sulgi, teha sulgedest käsitööid, aga lahkuda neist on nii kurb, et lihtsam on vist neid üldse mitte kasvatada.

sii pead ikka ise tegema nii, et nad jääksid! onjuaksju! et siis kõik maju ehitama oma lemmikutele.

urrike kirjutas:

Minu pardikestest pardipapa, pardimamma ja üks noor emapart on praegu maal sugulaste juures. Selgus et juba ammu munevad. Pesa on peidetud põhu sisse ja pealt hoolikalt kaetud. Kaks parti leidsid kodu Admini juures. Ülejäänute osaks jäi pardipraad. Ise me neid süüa ei suuutnud, kinkisime sugulastele. Väga tore on neid kasvatada, korjata sulgimiste ajal nende maha poetatud sulgi, teha sulgedest käsitööid, aga lahkuda neist on nii kurb, et lihtsam on vist neid üldse mitte kasvatada.

Fantastiliselt ilusad kaardid,mina sain ühe kingiks,selliseid poest ei leia !Kui võimalik,tee foto ja näita ka teistele millega tegeled.

Linnukasvatusega linnas on sama lugu kui kasside pidamisega. Kui peres on üks-kaks lemmikut on see väga tore. Kui kiisusid on paar-kolmkümmend on lugu hoopis midagi muud. Kui pardipaar oli kahekesi, olid nad väga arad, ärrituvad ja kartlikud. Niipea kui noored kuked sai partidega koos õue lasta, muutusid pardid otsekohe julgeteks, enesekindlateks ja väärikateks. Kukkedega sobisid nad suurepäraselt. Aga kana poolt üleskasvatatud noori pardipoegi kihutasid mööda aeda taga. Muru oli peagi aiast ära söödud, etteniidetud või hakitud rohust nad suurt süüa ei saanud, sest see närbus kiiresti. Jahusöödale lisaks tuli maja lähedal oleval linna haljasalal neid karjatamas käia. Tsirkus missugune. Aga miks neid nii palju sai? Partide pidamisega pole ma varem kunagi kokku puutunud ja polnud aimugi kui palju munadest poegi koorub. Kanade osas oli kahe eelmise aasta kogemus selline, et maal kukel olid oma lemmiknaised, ja teistega ta tegemist ei teinud. Eelmisel aastal koorus ainult üks kanatibu ja kaks jahifaasani tibu. Ülejäänud kanamunad olid viljastamata. Noori kanu oli maale vaja ja sellel aastal tõime selle kuke ja kaks vana brahma kana linna. Kuna polnud teada, kas sealt poegi üldase koorub, sai mune rohkem pandud kuid munadest peaaegu kõigist koorusid tibud. Inkubaatoriga samaaegselt jäi ka kana pesale hauduma ja nii see linnuuputus tekkis. Koos kanamunadega panin inkubaatorisse ka pardimunad ja ka need koorusid väga hästi. Kahekuuselt viisime nad maale, kuid kolmandal päeva hommikuks olid nad sealt kõik kummalisel kombel haihtunud. Ei vähimatki jälge ega sulge. Sellepärast kui kana ja part teist korda hauduma istusid, sai neile pardimunad pessa jäetud. Jahifaasani tibude suhteliselt edukast kodustamiskatsest võiksin edaspidi faasanite peatükis pajatada.

Kaartidega on selline lugu et iga kaart tuleb välja isemoodi ja ega fotolt õiget ülevaadet ei saa. Aga proovida ju võib. Püüan tulla kokkutulekule ja neid kaasa võtta. Põhjus, miks ma üritan linde linnas pidada ongi see, et vajan väheses koguses ilusa värvi ja fraktuuriga sulgi. Aga nägemata, milleks ma neid vajan ja kuidas kasutan, on raske ära arvata, mis mulle sobib ja nii ei olegi neid linnukasvatajatelt õnnestunud hankida. Senistest kõige kaunimad olid jahifaasani kuke seljasuled. Praegu, nagu siit foorumist näha on , kasvatatakse väga huvitavaid linde ja sulgedest, mida nad maha poetavad ja mis nii kaotsi lähevad, saaks ehk koostöö korral ka kasvatajale midagi meeldivat kokku panna. Sulgede kasvatamisele kuluva aja saaks siis sulgede kasutamisele rakendada.