Marans või Maran?

Mulle helistas härra Erkko Liiv ja ütles lause, mis mind mõtlema pani.
Jutt sellest maalehe artiklist, kus oli kirjas MARANS. Härra Erkko meelest pole see õige hääldus, viitas naaberriigi Läti peale.
Kuna olen Prantsuse foorumi liige, siis mulle, ISIKLIKULT nii, ei tundu. Seal elavad prantslased, kirjutavad ka MARANS.
Uurisin ja puurisin, nagu algaja linnukasvataja ikka, googeldades ja leides ka teistes riikides MARANS.
näit: http://www.rassegefluegelzucht-linnenkamp.de/rassen.html
Minuarust oleks hea, algajal tõulinnu kasvatajal, teada seda õiget tõu nimetust ja siis käänata ja väänata, kohalikku murdesse(mulgi, setu jne.). Pea-asi, et ostja teab, mida ostab.
Siit ka siis küsimus professionaalidele, pika staaziga tõukanade pidajatele.
Kuidas oleks korrektselt õige hääldus ja kirjapilt.
Kuna see asi pidi kõhutäie naeru pakkuma, siis ma ei tahaks ise tulevikus naerualuseks sattuda ja minu juures käivatele algajatele, tahaks õigeid õpetusi jagada.

Minu kõrvale on küll ka marans valus - mina ütlen maran/maranid. Aga ei hakka vaidlema,kuna pole ise sellesse väga süvenenud Samas olen ka ise naerualune oma "italienerite" pärast, mis tuntud pigem pruuni leghornina, kuid siiski teatud maades italieneri nime all. Eks kõik vaata asja oma mätta otsast ja huumori soon on samuti kõigil erinev

Britid ütlevad: marans. Sakslased ütlevad: marans. Rootslased: jälle marans. Filoloogina tuletaksin meelde, et eestikeelne sõna 'maran' tähendab taime Potentilla perekonnast. Mina ütlen samuti 'marans'. Kuna minu teada ei ole sellele kanatõule eesti keeles ametlikku nimetust antud, ütlen ka edaspidi 'marans'.
Ja kõhutäie naeru osas: jumalukene, naer on terviseks!! Mis saab minul selle vastu olla, et võin kaasa aidata kellegi tervisliku seisukorra parandamisele. Samas ei maksa muidugi unustada, et kes pärast naerab, naerab paremini

Aitähh vastamast, filoloogiga, ma küll vaidlema ei hakka
Kiti, sinu italieneri kohta, oskan juba vastata. See sõna on eestistatud ja kindltest allikatest kuulsin, et neid kutsutakse ITAALIA KUKKEDEKS.
Nii, et ära peenutse

ulaturo kirjutas:

Aitähh vastamast, filoloogiga, ma küll vaidlema ei hakka
Kiti, sinu italieneri kohta, oskan juba vastata. See sõna on eestistatud ja kindltest allikatest kuulsin, et neid kutsutakse ITAALIA KUKKEDEKS.
Nii, et ära peenutse

Eestistatud??? OK - ma enam ei peenutse (mul neid linde enam pole ka)
http://www.rgzvereine-kv-herford.de/zuechter_und_rassen/huehner%20+%20%20tauben/huehner/italiener.htm
http://www.schule-nuerensdorf.ch/archiv/sekundar/web/wquestb3_0405/p01/Huehner/

See tõug on aretatud Prantsuse linnas, mis kannab nime Marans, seega ei tähenda S nime lõpus mitte mitmust, vaid on üks täht konkreetses kohanimes. Eestis pole jah keegi ametlikult kokku leppinud, kuidas tõu ametlik nimi peaks kõlama. Ja härra Erkko võiks salaja foorumi lugemise asemel sisse logida ja oma nime all sõna võtta, mitte selja taga susida. Ootan huviga, millel tema väited põhinevad. Minu omadele on mul kirjalikud algallikad olemas.

Algajale vastavad ainult teised algajad,ma vaatan, ja PROFESSIONAALID peavad foorumi tundmatute külastajatena teemasid lugedes peent naeru?

Sama ka selle kohta kas,
tiukri või tiukre,
italianer või italiener,
cocchini või kotsini
brahma või braama
australorpi või australorbi
sussex eesti keeles tõunimetus hoopis sasseks,
ei ole mitte faverolled - vaid on faverollid,
Rood-ailend
plimutrokk
uaiendot
barnevelt
njuu-hämpsiri

Eks oleneb rohkem sellest, kas me võtame selle sõna mõnest keelest ja lihtsalt eestistame, või nimetame asja eesti keeles, mis on kinnitatud Eesti Linnukasvatajte Seltsi poolt tõunimetusena.

Tõunimede puhul on mindud seda teed, et ei kirjutata enam nt. kolli, vaid collie. Sama kehtib igasugu muude koeratõugude puhul, st. mitte keegi ei kirjuta sasseksi spanjel, vaid Sussexi spanjel. Hääldatakse muidugi rood-ailend, aga kirjapilt on ikkagi Rhode Island ja just kirjapildi üle teatud isikutel need kontrollimatud rõõmupuhangud tekkivadki. Soe soovitus - võtaks selle asemel, et kurta, kuidas aasta aega kanadega tegelenud inimesed ikka ei tohiks avalikult sõna võtta, viimase ÕSi ette ja viiks ennast kurssi sellega, mis viimasel ajal liigi-, koha- jms. nimede kirjutamisel muutunud on. Ja muutunud on ikka üsna palju - kas just kõik paremuse poole, on iseasi, aga päris kindlasti ei soovitata kanatõu nimeks KIRJUTADA 'uaiendot'. Seega - on kaks erinevat asja, kirjapilt ja hääldus.
PS. Kujutage nüüd ette, kui ma kirjutaksin oma imeilusa Eleonora kohta 'spläss maran' ... (tegemist on siis 'splash maransiga'). No anna abi!

Nimed kopeeritud eesti keelsetest linnuraamatutest, need juba paika pandud sellest ajast, kui Eestis kanade tõuaretusega tegelema hakati.
Siin olid nüüd näited nii häälduse kui ka kirjapildi kohta. Olenebki ju ka sellest, mis keeles me selle sõna aluseks võtame, kas inglise, saksa vm.

Sellest ajast, kui need eestikeelsed raamatud kirjutati, on päris palju vett merre voolanud ja mune munetud. See kole komme anda nimedele hääldusest tulenev ehk praktiline transkriptsioon oli mingil perioodil tõesti väga levinud, möödunud sajandi esimestel kümnenditel ja tuli taas vooluna tagasi möödunud sajandi kaheksakümnendatel. Kui mõtet jälgite, siis nn. eestistamise perioodidel. Praegu ollakse üldiselt seisukohal, et sellega ei maksa lolliks minna ja koha-, isiku-, tõu- jms. nimede transkriptsioonil aluseks võetakse lähtekeele, st. inglise, saksa või mõne muu keele kirjapilt. Siis saavad ikka kõik aru, millest jutt käib, kuna tegemist on rahvusvaheliste keelenditega.

Põllumajandusloomade tõunimed on ikkagi algses kujus, st. et kas aretaja või aretus-või päritolukoha nime järgi. Samas ka kuna elame globaalses maailmas, siis peaksid nii prantslased, sakslased, eestlased jm rahvus ikka saama tõunimetuse järgi aru, millise esindajaga on tegemist. Taimede sordinimedega on ju sama lugu, kellelegi ei tuleks pähe eestistada nt. kaljukadaka sorti ''Blue Arrow'' nimeks ''Sinine Kitsas'' ??? Sordi ja tõunimi on ikka ühesed nii Ameerikas kui Eestis. Nimede eestistamise all peetakse silmas vist ikkagi kirjapilti: njuu-hämpsiri - New-Hampshire.
Ma ei ole küll filoloog, aga keel kui selline on ju pidevas arengus. tulevad uued sõnad ja tähendused, 30 aastat tagasi ei olnud eesti tähestikus vist selliseid tähti nagu x,y-nüüd aga juba on ja ka kirjapildis ei kirjutata ju enam New-York'i asemel Njuu-Jork...
Aga see on minu isiklik arvamus

ekana kirjutas:

Põllumajandusloomade tõunimed on ikkagi algses kujus, st. et kas aretaja või aretus-või päritolukoha nime järgi. Samas ka kuna elame globaalses maailmas, siis peaksid nii prantslased, sakslased, eestlased jm rahvus ikka saama tõunimetuse järgi aru, millise esindajaga on tegemist. Taimede sordinimedega on ju sama lugu, kellelegi ei tuleks pähe eestistada nt. kaljukadaka sorti ''Blue Arrow'' nimeks ''Sinine Kitsas'' ??? Sordi ja tõunimi on ikka ühesed nii Ameerikas kui Eestis. Nimede eestistamise all peetakse silmas vist ikkagi kirjapilti: njuu-hämpsiri - New-Hampshire.
Ma ei ole küll filoloog, aga keel kui selline on ju pidevas arengus. tulevad uued sõnad ja tähendused, 30 aastat tagasi ei olnud eesti tähestikus vist selliseid tähti nagu x,y-nüüd aga juba on ja ka kirjapildis ei kirjutata ju enam New-York'i asemel Njuu-Jork...
Aga see on minu isiklik arvamus

!!

ekana kirjutas:

Põllumajandusloomade tõunimed on ikkagi algses kujus, st. et kas aretaja või aretus-või päritolukoha nime järgi. Samas ka kuna elame globaalses maailmas, siis peaksid nii prantslased, sakslased, eestlased jm rahvus ikka saama tõunimetuse järgi aru, millise esindajaga on tegemist. Taimede sordinimedega on ju sama lugu, kellelegi ei tuleks pähe eestistada nt. kaljukadaka sorti ''Blue Arrow'' nimeks ''Sinine Kitsas'' ??? Sordi ja tõunimi on ikka ühesed nii Ameerikas kui Eestis. Nimede eestistamise all peetakse silmas vist ikkagi kirjapilti: njuu-hämpsiri - New-Hampshire.
Ma ei ole küll filoloog, aga keel kui selline on ju pidevas arengus. tulevad uued sõnad ja tähendused, 30 aastat tagasi ei olnud eesti tähestikus vist selliseid tähti nagu x,y-nüüd aga juba on ja ka kirjapildis ei kirjutata ju enam New-York'i asemel Njuu-Jork...
Aga see on minu isiklik arvamus

Mina olen, sinu isikliku arvamusega, väga rahul
Muidugi igal ühel õigus valida oma "TÕDE", kuid ma ei leia, et seda peaks siis NII MEELEHEITLIKULT, teistele peale pressima ,(lausa paaniliselt)
Kiti ja kuna sul enam neid "ITAALIA KUKKESID",pole, siis võid julgesti Italiener,eid võtta.

ulaturo kirjutas:

ekana kirjutas:

Põllumajandusloomade tõunimed on ikkagi algses kujus, st. et kas aretaja või aretus-või päritolukoha nime järgi. Samas ka kuna elame globaalses maailmas, siis peaksid nii prantslased, sakslased, eestlased jm rahvus ikka saama tõunimetuse järgi aru, millise esindajaga on tegemist. Taimede sordinimedega on ju sama lugu, kellelegi ei tuleks pähe eestistada nt. kaljukadaka sorti ''Blue Arrow'' nimeks ''Sinine Kitsas'' ??? Sordi ja tõunimi on ikka ühesed nii Ameerikas kui Eestis. Nimede eestistamise all peetakse silmas vist ikkagi kirjapilti: njuu-hämpsiri - New-Hampshire.
Ma ei ole küll filoloog, aga keel kui selline on ju pidevas arengus. tulevad uued sõnad ja tähendused, 30 aastat tagasi ei olnud eesti tähestikus vist selliseid tähti nagu x,y-nüüd aga juba on ja ka kirjapildis ei kirjutata ju enam New-York'i asemel Njuu-Jork...
Aga see on minu isiklik arvamus

Mina olen, sinu isikliku arvamusega, väga rahul
Muidugi igal ühel õigus valida oma "TÕDE", kuid ma ei leia, et seda peaks siis NII MEELEHEITLIKULT, teistele peale pressima ,(lausa paaniliselt)
Kiti ja kuna sul enam neid "ITAALIA KUKKESID",pole, siis võid julgesti Italiener,eid võtta.

Veelkord !

aga miks siis sakslased ikka neid tõuge nats ümber nö tõlgivad või ei tõlgi?

tolplatalu kirjutas:

aga miks siis sakslased ikka neid tõuge nats ümber nö tõlgivad?

Kohe uuriks seda asja huviga. Kas oskad mõne näite saksa keelest tuua. Mina sakslaste käest ostes olen ikka neid va inglisekeelseid tõunimesid kasutanud.

Sakslased on suurrahvas ja nende jaoks ingliskeelsed nimed ei oma mingit tähtsust. Ma küll ei oska saksa keelt aga olen üritanud sakslastega vestelda inglise keeles, siis ei reageerita üldse. Venelastel on sama seis - kõik tõlgitakse vene keelde. Tean just taimesortide kohapealt - ei mingit ''Blue Arrow''d vaid ''Nizkaja golubaja''

Sa vist uurisid neid klassikalisi tõuge. vt kas nimed sulle miskit annavad nagu:
ma küll ei taipa, kellega tegu eestikeelsetel vastetel (no aga ma ka ju pole mingi tõuaretaja-mis polegi mu eesmärk).

sachsenhühner, ramelsloher, redcaps (miskipärast tõlkimata), barthühnerspitzhauben, breda, eulenbarthühner, brabanter, creve-coeur, la fleche (jäetud prantsuse nimi), vogtländer, bielefelder kennhühner jne.
Nt. Jokohama, Cochin, Brahma, Orloff üks ühele.

Värskendasin tänase seisuga oma raamatukogu ja siin on kirjas 1999 a, et LEGHORN on üks tõug (üleni valge) ja ITALIENER on teine tõug (pruunid kuldsed toonid)! Kuked erinevad harjade poolest, kanad sabade poolest ja kuked kerge sabahoiaku poolest, munad valged.

ITALIENERID
http://www.agraria.org/polli/italiana.htm

LEGHORN
http://www.agraria.org/polli/livornobianca.htm

INGLISE MARANS
http://www.agraria.org/polli/maransinglese.htm

MARANS
http://www.agraria.org/polli/marans.htm

tolplatalu kirjutas:

Sa vist uurisid neid klassikalisi tõuge. vt kas nimed sulle miskit annavad nagu:
ma küll ei taipa, kellega tegu eestikeelsetel vastetel (no aga ma ka ju pole mingi tõuaretaja-mis polegi mu eesmärk).

sachsenhühner, ramelsloher, redcaps (miskipärast tõlkimata), barthühnerspitzhauben, breda, eulenbarthühner, brabanter, creve-coeur, la fleche (jäetud prantsuse nimi), vogtländer, bielefelder kennhühner jne.
Nt. Jokohama, Cochin, Brahma, Orloff üks ühele.

Ma nüüd uurisin neid ülejäänud tõugusid kah ja tegelikult on ka Saksamaa pikkade linnukasvatustraditsioonidega maa ning neil on hulgaliselt enda aretatud tõuge. Seepärast pole ka tõunimed tõlgitud. Sinu kirja pandud olidki peamiselt vanad Saksa tõud.
Sachenhuhn on nn. Saksi kana, aretatud Saksamaal 1900-aastate paiku. Ramelsloher on Põhja-Saksamaa tõug 1800-1900 aastatest, Barthühner spitzhaubeni all mõeldakse ilmselt Shveitsi rahvuslindu Appenzeller Spitzhaubeni/Barthühneri tõugu kana (Shveits nimelt kah saksakeelne maa), Breda on vana Hollandi tõug, tuntud ka Kraienkoppe nime all), Eulenbarthühner on Hollandi habekana ehk siis Hollandi tõug, Brabanter on väga vana Hollandi tõug, Vogtländer taas Kesk-Saksa kana, Bielefeld(er)-kennhühne on tugev liha-munakana Saksamaalt. Nagu näed, ongi enamjaolt tegu Saksamaal või saksakeelsel maal aretatud tõugudega. OK, Hollandis räägitakse flaami keelt. Neid vanu saksa tõuge on veelgi - Lakenvelder (või Lakenfelder), Worwerk, Dresden, Hollandist Welsummer ja Barnevelder jne. Soovitan tegelikult kõigil veidi googeldada. See peaks kõigile kättesaadav olema, kes juba internetti pääsevad. Netiavarused on tarkust ja informatsiooni täis. Ja googli tõlk on vahetevahel abiks ikka. Selle info leidsin netis ~poole tunniga.

Mina jagan Ekana ja Pireti seisukohta, et tõunimi peaks olema võimalikult originaalilähedane, s.t. selline, nagu aretaja on algselt kirja pannud.