Minul ka nii talukanu kui nö vabrikukanu,aga vabrikukanad on minu meelest palju julgemad ja käivad inimestel sabas ja askeldavad jalgade ümber kogu aeg.Algul veidi kartsid nii vabrikukanad kui ka talukanad ja peksa said veidi mõlemad.Kui ära harjusid,siis vabriku omad on veidi kõvemad kaklejad,uustulnukaid kipuvad just nemad rohkem kloppima.
Vabrikukanad munesid esimesel paaril päeval kenasti,siis oli väike paus ja siis hakkasid taas kord kenasti munema.Munevad aga väga ilusaid ja väga suuri mune,nii et midagi ette heita ei ole.
Siblida oskasid ka peaaegu kohe.Naudivad oma vabadust täiega,esimesena õue ja viimasena peaaegu pimedas alles tuppa.
Magada tahavad rohkem millegi peal või kusagil nurgas,õrrele lähevad harva.
Nii et mina väga suurt vahet ei näe ja kindlasti võtan neid edaspidigi enda kanalasse askeldama.Küll pole minu juures mitte Äntukad,vaid Kehtna Mõisa OÜ kanad.
Pealeht 
(enam ei võta). Täna tõin enda lauta uued elanikud teisest talust ja võin väita, et vabriku kanadega nagu öö ja päev 
Need on nii vahvad ja julged ja läksid kohe õue asjatama ja ei lase ennast väga kiusata ka vanade olijate poolt. Natuke sõdimist on ikka, aga see käib asja juurde ja nad on väga vilkad lihsalt eest ära minema. Esimesed munad sain juba ka kohe. Igatahes suur, suur äitähh nende kanade kasvatajale Nakile!!!
