Ostsin kolm nädalat tagasi hauduva kalkuni ja viis hanetibu, mida üritasin talle õhtul pimedas kõhu alla sokutada - tulutult. Kalkunile see ei meeldinud ja nii see rikkus meie lühidalt kestnud omavahelist suhet märgatavalt. Hanetibud viisin lambi alla ja kasvatan neid ise, nüüd juba pea kuu aega. Kalkunile viisin aga hunniku kanamune kõhu alla, las siis istub. Ja istuski. Kenasti. Sai nüüd paar päeva tagasi ka oma tibud kätte, 14-st munast koorus 7 tibu. Täna näitas ta neid siis esimest korda - kuus tükki tragid ja tublid, üks aga roomas kõhu peal konna moodi, jalad laiali, jalgu alla ei võtnud ja ema juurde minna ei jõudnud. Napsasin ta ruttu ära kui ema parasjagu ei vaadanud, sest meil suhted niigi kehvemapoolsed, ja tõin ta tuppa lambi alla, aga juba oli hilja. Jalgu ta enam ei liigutanud, need värisesid ainult, ise jäi ta lebama ning veid aega hiljem pani silmad kinni.
Käisin vahepeal ka kalkunile silma peale viskamas ja nägin kuidas üks tibu teisel jalast kinni võttis ja sikutas külje peale, nii et viimane päris kõva kisa tegi ja siis ruttu ema kõhu alla põgenes. Ei osanud esialgu midagi arvata, ikka lapsed kraaklevad veidi. Aga kui hiljem tagasi läksin, oli juba järgmine tibu samamoodi kõhu peal konna moodi roomamas. Karta on, et see üks tibu teistele liiga teeb, sest alguses olid kõik asjalikud ja jalutasid ilusti ringi. Mis siis edasi teha? Kuri emme vaevalt mulle ühtegi tibu raatsib loovutada, ei lase ligigi, aga niiviisi ka ei saa, lõpuks jääb ainult see kiusupunn talle järgi ju. Kiusaja on musta värvi tibu, ja musti on tal kokku kaks. Vahet neil omavahel ei tee. Või kas on ikka teine tibu süüdi, jõuab ta teist ikka nii kõvasti jalast tõmmata, et viimane kohe jalust maha jääb?