Kana tukub

Tere! Olen algaja kanapidaja oma viie noore sulelisega, kes munemiseni ei ole veel jõudnud. Alates juuli algusest olen kimpus kanade nohuga. Paar korda olen joogivette lisanud serinooli, see leevendas siidikana enesetunnet oluliselt. Samas turtsub ta siiani ja ka nokk on tatine. Nüüd paar nädalat on ka teine segavereline loid ja sorgus sabaga ning aevastab ja tatistab. Sain veterinaarilt antibiootikumi, aga kuus päeva rohtu ei ole tulemust andnud. Haige kana õrrele ei lähe ja enamuse ajast tukub. Sõbranna, kes kanadega rohkem kursis mainis, et kui kana tukub rohkem kui siblib siis paari nädala pärast on läinud :-( Nüüd ma ei oskagi miskit mõelda ega teha....Pärnus on raske teadjaid leida, kes aitaks. Jagage palun oma kogemusi nohuste kanadega!! Tänu ette!!

Nohu tundub olevat kroonilist laadi.Kui rahakott vähegi kannatab,lase tatisel linnul analüüs võtta ja otsida nt mükoplasmoosi (see on pika ja kroonilise kuluga haigus).Analüüsiks võetakse linnult verd .
Kui vanalt sa linnud tõid ja kas nad sinu juurde jõudes jäid kohe tatiseks või tuli tatitõbi jupp aega hiljem?
Mis antibiootikumi sa annad?Kindlasti peab antibiotsi doos vastama kana kaalule ja alaravida ei tohi,see tekitab ravimi suhtes resistentsuse.

Kanad sain umbes kolme kuu vanustena. Paar nädalat hiljem tõin väikse siidikana tibu juurde, tema oligi esimene tatine. Antibiootikum on Enrobioflox ja annan tõesti kaalu järgi, nagu õpetati. Siidikas on ise aktiivne ja siblib ringi, lihtsalt nokk ja tukk tatised. Teine lind on loid ja ka kaalus allavõtnud.

Anna rahus antibiotsi edasi,2 nädalat võiks lausa järjest anda,lühemast kuurist ei pruugi piisata.Kui peaksid analüüsi teha laskma,valgusta siis meidki,mis tulemus tuli.
P.S.Kui linnud saavad hetkel terveks,jäävad nad pisikut kandma ikkagi (KUI see on mükoplasmoos) ja mingis stressiolukorras haigestuvad taas.Kannavad edasi ka pisikuid.

Siit tekib küsimus,et kui tahad sellest jamast lahti saada ja ,et ei tekiks nõiaringi, tuleb hävitada kogu kari,teha deso ja proovida uuesti uued linnud võtta?

Põhimõtteliselt oleks asjade käik selline jah.
Aga....kuna Eestisse on seda jama nüüd karjakaupa sisse veetud,siis saad sa selle väga kergelt uuesti oma karja.Kusjuures sisse ei vea mitte ainult need Poolast ja mujalt toodavad tegelased,vaid selle jama saad sa ka väljamaalt mune tellides kaasa.Nimelt võivad ka munad olla nakatunud,st siis arenema hakkavad looted on juba haiged.
Iga uus lind,kelle siis tahad oma karja lisada,tuleks vetil lasta analüüsida,sest isegi kui lind hetkel ei tatista,võib ta olla pisikukandja ja seda saab kindlaks määrata vereanalüüsiga.Kusjuures juurde toodud linnud kipuvadki just eriti tatiseks jääma,kuna haigus,mis muidu nii vaikselt on organismis püsinud,vallandub transpordi ja kohavahetuse stressi toimel.Ja kui juba haigus vallandub,organism nõrgeneb,pääsevad muidu vaikselt sitsinud siseparasiidid samuti vohama.Ja nende kahe koostoimel siis sageli omale suure innuga soetatud ja kallist raha maksnud lind lähebki loojakarja:(Müüja väidab,et tema juures oli lind terve,ostja aga ei leia ka mingit põhjust,miks lind tema juures järsku haigestus.Ja s... mekk on asjal juures:( Ning bakter on oma karja lahti lastud.
Ja veel müko vältimisest :linnuaedikud tuleks teha ka metsllinnukindlad ja siis nii,et isegi varblasesuurused tegelased sisse ei pääse.Ühtegi võõrast ja tuttavat uudistajat oma lindude juurde ei vii ja vabalt mööda heinamaad nad konnata ei saa.Kui mu mälu mind ei peta,siis meetri kaugusele see bakter enam tatistades ei levinud,küll aga levib nakkus söögi ja jooginõude kaudu.
On ka variant vaktsineerida,aga ma pole hetkel veel selgeks saanud,kas seda seda vaktsiini Eestisse tuuakse ,kui suur selle kasutegur oleks jne.
Ega need suurfarmid asjata oma linde ei vaktsineeri ja pidevalt antibiotsiga ei töötle,oht mingi jama karja saada on väga suur.osad neist haigsutest tapavad kiiresti ja palju,osad kulgevad kroonilisena ja vähendavad lihakeha kasvu,munemist ja tibude koorumist(nende haiguste hulka kuulub siis ka nt mükoplasmoos).
Ka oleks võimalus mune ja tibusid osta karjast,millel on mükovaba karja tunnistus,aga ma ei kujuta ette,kas selliseid Eestis üleüldse olemas on :)Sestap olen juba jupp aega seda meelt,et ainsad terved kanad saab suurfarmidest:)

Päikest. Äkki annad teada ka, kes selle "tatitõbe" levitava tibu Sulle müüs ja kas oli kohe tatine, või sai transpordil alajahtumise ja siis lõi välja. Müksi ja koksi kannavad edasi sääsed, vaheperemeheks on metsjänesed (ise ära ei sure, erinevalt küülikust), siit moraal, küülikud ja kodulinnud tasuks tegelikult eraldi hoida.
Sibelle, sellega ma küll 100 % nõus pole, et suurfarmist terveid kanu saab. Meenutaks äkki sellesuvist broileritibu saagat, Mina sain tänu taruvaigule, õietolmule ja raviteedele neil seedimise korda, seni olid teistest ikka väga eraldi.

Kas saaks neist müksi-, koksi-, broileri jmi saagadest ka veidi täpsemalt rääkida? Juba mitmendas teemas on mingeid vihjeid, et sellega on sel suvel suuremaid pobleeme olnud, aga paraku levib info vaid mingis kitsamas ringis. Võiks sellest ju ka laiemalt rääkida, siis teaks ka teised ette vaadata ning eks see aita ju mingil määral ka levikut pidurdada.

Ellimineerija,need broilerid ei olnud nakkushaiguses,kohe kindlasti mitte.Ka ei olnud nad veel vaktsineeritud,nii et transpordil mõni haigus saada poleks ka võimatu olnud.
Mükoplasmoos ja müksomatoos on kaks erinevat haigust,seega küülikud ja linnud neid omavahel ei jaga.Koksidioosi võivad paljud erinevad liigid haigestuda,siiski on tekitajad erinevad kui mu mälu mind ei peta.

Jaanikese,vat selle avaliku rääkimisega on sellised lood,et kuna meil pole kellelgi paberit ette näidata,kus on kõik bakterid ja hädad kirjas (majanduslikult käib see vist enamusele üle jõu kõigi kahtlustatavate hädade suhtes uuringud teha) ja kuna müko olemus on selline,et ta on varjatult ja vaikselt keres,kuni tekib stressiolukord (kirjeldasin enne selle toimimist),siis võib müüja tõsimeeli väita,et linnud olid tema juures terved.Vanade linnupidajate puhul see küll usutav väga pole,et neil aimugi pole oma lindude hädadest, ka peab sissetoodud lindude häda olema nakatanud ka nende endi kodust karja, aga olgu...Ja kuna kummalgi poolel pole analüüsipabereid ette näidata (ostjal pole paberit,et ostetud linnud on selle ja selle bakteri kandjad ja müüjal pole tõendit,et tal on mükovabad müügilinnud ),siis on ka väga keeruline kirvest visata.
Niisama umbmäärast juttu on foorumites küllalt olnud,seega igaüks peaks enda jaoks terad välja nopitud saama.
Lisan küll,et igasugune mujalt riikidest ilma kontrollita lindude ja munade sissevedamine on väga oluliselt suurendanud tatitõve levikut ja praeguseks hetkeks on see enamusel meie linnupidajatel kodus vaikselt olemas. Kes oma linde vähem jälgib või kogemusi vähem on, see ei pruugi väikest tatistamist tähelegi panna, aga väikse karja puhul nagu teemaalgatajal,on see väga hästi märgatav ka juhul kui elus enne sellist asja kuulnud ega näinud pole.
Iseasi on,paljud meist seda avalikult julgevad tunnistada,et jah,minu karjas on aeg ajalt tatistamist kuulda olnud .

No mul täna üks noor braama istub oma ette ja isegi sööma ei lähe. Kardan,et hommikuks teda enam ei ole. Samas silmad on selged aga lind on nõrk ning väljaheide oli valge. Rohkem nagu muud midagi silma ei jäänud

Broila saaga. Äntu mõis müüs "päevaseid" broila tibusid. Osadel olid tiivasuled sinna nädalase tibu omad. Tagant ajasid mingit helepruuni vahutavat vedelat asja välja. Osa kärvas ära. Need kes üles putitatud sai on kobedad ja elurõõmsad. Kanad on praegu kaalukategoorias ca 3,5-4 kg (eluskaalus). Kuked sai ära koksatud ruumipuudusel õigel tähtajal, lihakeha oli üle 2 kg. Ega midagi väga öbiseda polegi peale selle, et oli alguses natuke tegemist kodukootud ravitsemisega ja tagumiku leotamisega (oleks tegemata jätnud oleks kõik maha kärvanud). Meil sai peale esmast putitamist kana alla kasvama pandud ka veel kõigele lisaks (ei olegi praegu maas vedelevad toitu sisse ajavad elukad), jooksevad ringi, lehvitavad tiibu ja siblivad nagu jube.
Igasugune "haiguste" sissetassimine juhtub tavaliselt siis kui tassitakse sisse täiskasvanud linde erinevatest kohtadest ja karantiinita, munadega on riskid väiksemad.
Küülikute ja lindude ühispidamine (ühes ruumis või kitsal territooriumil) ei ole kõige elutervem mõte (kui on tegemist suguloomadena müüdavate tõuküülikutega), mingi eraldatus tuleks tervisele kasuks. Sibelle, nagu Sa ise nägid, kalpsas meil küülik kanaaias vabalt ringi, ja seda lihtsal põhjusel, et tema oli seal enne, kui sinna kanad sai pandud. Paljundamiseks ja teiste küülikutega kokkulaskmise mõtet nagu väga pähe ei tule. Üks uitmõte veel teemal kokkupuuted vabas looduses elavate loomadega. Siil tore ja vahva loom, kannab edasi tuberkuloosi, entsefaliiti ja borrelioosi (mitte, et neid nüüd tapma peaks, aga tore on, kui nad oma toimetamisi kuskil kaugemal teevad) ning tasib puuke kohale.
Selle topiku teemaga seonduv küsimus Jannole. Kas see väljaaetud valge asi oli väga vedel ja vahutas. Braamat ära tuppa "soojenema" küll tassi, lõpeb kiirest ära. Loodame, et sõi mingit vale asja sisse ja läheb üle. Vahel mõni indiviid näeb närb välja, aga peale natuke konutamist laseb kiletüki ilusti tagaotsast välja ja tormab sööma. Noortel lindudel võib olla ka mingeid arengulisi "hälbeid", lihtsalt mingi asi sees ei arene korralikult (geenirike) ja läheb parematele "jahimaadele".

Need broilerid olid erinevatel päevadel koorunud ,see oli selge.Mingi takistus tekkis neil lindude müügiringi toimimisel ka,olid siis tibud piiril kinni või suri neid palju ja tehti väike ravi,oli koorumine jama ja suremus suur vmi.Aga nakkushaigus see olla ei saanud,sest suri paar tibu sinul, minul ja Ragnel ja kõik. Korraliku nakkushaiguse puhul oleks kadu ikka väga suur olnud, sest tibud teatavasti on eriti tundlikud nakkustele. Lisaks transporditi neid pakituna massidena kastidesse,kus nakkus eriti nobedasti levib. Pigem oli nende broilerite probleem äratallumises, ülekuumenemises jms.välised põhjused. Kõhud lähevad lahti söödavahetusest isegi nt, mina mingit lahtist väga kahtlast kõhtu ei mäleta, ka ei ravinud ma kedagi ega midagi. Kasvasid väheke aeglasemalt, olid jupp aega igerikud, aga ka minul jalutab praegu osa neist õue peal ringi, ilusad suured linnud.
Selle teema tatitõbi aga tuleb kaasa just ka munadega ja ühepäevane tibu võib samuti juba haigust kanda.
Mis erinevate liikide koospidamisse puutub, siis on haiguseid, mis levivad liikide vahel,aga on palju haiguseid, mis on küll ühised,aga tekitajad on liigispetsiifilised. Siiski on targem erinevate liikide eraldi pidamine, sest suurem probleem tekib söötadega.Mul on olude sunnil linnud ja kitsed koos, tänu sellele ei saa ma kanadele igatsugu imeputrusid teha,kuna kits kavaldab kõik söödanõud üle ja saab ikka selle kanapudru kätte Ja taimetoidulisele kitsele ei sobi mitte omnivoorist kana söök. Kui kõhtu ei riku, siis piima maitse läheb ikka jubedaks, nii et päris keeruline on see nende ühiselu.
Siilist - kannab entsefaliiti,borrelioosi, samuti kannab neid inimene kui puugilt nakkuse saab. Siililt endalt ei saa seda nakkust ei inimene ega loom.Küll võib siil kanda kõikide soojavareliste jaoks ohtlikku tõbe marutaudi, mida õnneks hetkel Eestis pole.
Kuna siil ei saa enda kehakattest puuke kuidagi välja raputada ega ennast püherdades puhastada, siis on ta sageli väga puuke täis ja neid tassib ta kohale küll, samas neid tassib sul kass ja koer ka metsast karjakaupa koju,seega ei midagi erilist. Tuleb rohkesti pärlkanu pidada,nemad pidid puukide peale väga maiad olema:)

Ellimineerija,see oli lihtsalt valge ja vedel. Muud nagu ei osanud tähele panna,süüa ei tahtnud,värske kala vastu huvi ei tundnud.Nüüd lähen käin talu juures ära ja eks siis paistab,kas eluvaim sees või mitte

Eks jah, see haigustest rääkimine on kahe otsaga asi, nagu kõik muugi siin ilmas, aga sel juhul tekib küsimus, et mis on selle foorumi mõte- puhas meelelahutus? Räägime lõbusaid lookesi oma partide veidrustest, tervitame uusi tulijaid ja plaksutame kõik koos käsi esimeste munade puhul? Sekka ka mõned soovitused/lingid kanamaja-sisustuse jms osas, aga kui mõni naiivne algaja julgeb välja tulla ming jamaga, siis pole keegi kuulnud, näinud ega kogenud.
Eks jah, ka sellest saab omad järeldused teha ja edasi on juba suur kogu Eesti linnukaubandus, sest karm tõde on see, et suur osa linde on vähem või rohkem nonde kuupealtkukkunutega seotud

Kas see ongi eesmärk?

Jaanikese,ega see anna enam midagi kui üks või teine lindude müüja ristile vedada.Kuna linde on müüdud hulgaliselt ja pikka aega juba, on kõik sisseveetud haigused ka mööda Eestimaad laiali veetud.
Ja enam ei aita see sugugi kui hoiatada,et ärge ostke linde,kes on hautud väljamaalt tellitud munadest,toodud sisse Poolast või kurat teab kust mujalt odavalt maalt.Enamus suuremate karjade omanikud ja linnufännid on omale siit-sealt hankinud huvitavamaid isendeid,võõrast verd jms.Ja kui on karja sisse tulnud ükski pisikukandja,on haigusekandjaks pea terve kari.
Samuti on paljud linnukasvatajad omavahel sõprussuhetes,mis ka takistab avalikus foorumis kisamist kui oled haiged linnud saanud.
keeruline probleem,lahendust ei oskagi pakkuda,samas haigustest mitterääkimine pole ka lahendus.
Ehk lihtsalt soovitada tähelepanelikumalt uurida ostetavaid linde,vähemagi tatistamise,aevastamise,kössis olemise või põskede paistetuse,kõhulahtisuse vm ilmingu puhul tehingust loobuda ja kui haigust ostes ei avastanud,aga lähipäevil siiski ilmneb mõni haigustunnus, siis....vot siit edasi läheb asi hoopis keeruliseks.Teemas jutuks tulnud müko on selline,et lööbki just siis välja kui lind on transpordist ja uuest ümbrusest stressis. Seega hakkab lind tatsitama mõne päeva pärast peale kolimist.Müüja väidab,et müüs terved linnud, samas ostja võis linnud ära külmetada.Ka võis ostjal enne juba pisik majapidamises sees olla ja uus,stressis lind selle külge saada (müko kui aeglaselt leviv ja kulgev haigus muidugi nii kiirelt ei nakka,peiteaeg oli vist päris mitu nädalat isegi).Nii et ma ei näe hetkel lahendust.
iseenesest toimiks asi korrektselt kui müüdavatel lindudel on mükoplasmoosi negatiivne vastus kaasas,kusjuures analüüs peaks olema tehtud väga vahetult enne müüki.Absurd,eksju?Meie veterinaarteenuste hindade juures (õigupoolest hindade ja sissetulekute suhte juures), samuti linnuvalmis veteriaaride olemasolu juures....müüdavate lindude hinnad tõuseks lakke jne. Samas tasub ju osta kallim,aga terve lind kui odavam haige lind,no mine võta kinni.
Foorumi mõte ongi rohkem siiani lindudega kauplemine ja algajate esialgsetele küsimustele vastamine olnud, sest ausalt keegi oma siseprobleemidest ei räägi,haiguste ja lindude nö kvaliteedi üle arutelu ei teki. Haigustega kokkupuuteid on paljudel,aga kui mitmed neist juttu on teinud???Algatati teema tehingute vastukaja osas,ühtegi negatiivset vastet ju ei tulnud ,ehkki kuulda on olnud(ka mina ei krijutanud sinna oma halbu kogemusi). Võiks ju püstitada teema kanade nohu, arvata võib,palju vasteid teemale tuleb. Keegi ei julge tunnistada,et tal võib nt müko või nohu või mõni muu häda karjas sees olla. Sest mingil hetkel tahaks ehk mune müüa, tibusid müüa, kanu müüa,kukkesid müüa.....ja kust siis omale uus lind saada kui oled mõne müüja kohta midagi kobisenud.Lisaks on sul hiljem hea tuttava või sõbra asemel vihavaenlane.

No see minu braama andis täna peale lõunat otsad. Lind oli nii nõrk ja nii kerge,nagu ei oleks juba nädal midagi söönud.Samas üleeile oli ta veel vägagi tegus. Väljaheide oli ikka vedel ja valge-roheline

Kahju,Janno:( Et lind kerge ja nõrk oli,pidi ta ikka juba jupp aega mitte sööma või mingit sellist häda põdema,mille puhul vaatamata söömisele kaal ikkagi kahaneb.SEega võõrkeha variant peaks välistatud olema.
Kas ta oli sul suhteliselt alles toodud või juba pikka aega sinu juures ?
Siin kusagil Joosu teemas oli kanakaka pildiseeria,et missugune normaalne ja missugused ebanormaalsed ja vist oli juures isegi,mis häda puhul missugune kaka.

Ei Sibelle, minu eesmärk ei olegi kedagi ristile vedada või hukka mõista. Mis teha- kes teeb, sel juhtub.

Aga see, et inimene teab, et tal on mingi jama karjas sees ja seda teadlikult levitab, on juba sigadus ja praeguses olukorras, st teada on, et on jama, aga mis või kus? St absoluutselt iga muna või linnu ostja peaks endalt küsima, kas sel on mõtet. Kas ma olen valmis riskima?Ma ei tea kuidas teised, aga vähemalt mina mõtlen küll edaspidi mitu korda järgi, enne kui foorumi kaudu mõne linnu või muna ostan ja praegu pole ma kindel, et üldse ostan ja ma tean, et ma pole ainuke. Seega ...

Kuna mükost oli juttu, siis üsimus ka koksidioosi kohta, kas see levib ka munadega- või on taas ainus võimalus infot saada, ise kaevata?

Toetan igati Jaanikese postitust! Pole vaja kedagi ristile tõmmata.
Haiguste levikut on raske kontrollida. Aga teadlikult levitamine ei ole ilus.
Ei ole enam tõesti vahet, kas tellida kodumaalt linde- mune või välismaalt. Kahjuks võib kõikjalt "kaasavara" kaasa saada.
Olen lugenud mõningaid välisfoorumeid. Ja seal arutletakse kenade teemade kõrval palju ka lindude tõbede üle. Seal hetkel teemaks koksidioos. Karm haigus. Kuidas Eestis sellega lood on? Kas on kellelgi kogemusi?

Kahju Janno. Kas lahti lõikasid (pole mingi lahkamisspets, aga kõik imelikul põhjusel või mahamurtud linnud olen lahti lõiganud, saab pildi maksa seisust, pugu sisu täitematerjalist ja igasugustest "hälvetest"). Suremiseks võib põhjuse anda ka mingi sööda hälve, selle saab maksa värvi ja suuruse järgi kindlaks teha (minul oli mingi "lõppemine" talvel, ostetud vilja saastumine roti väljaheidetest, sisaldasid rotimürgi jääke, lahkamisel oli näha turses maksa ja maks oli imeliku värvi ning pude, rott võib vilja ära saastada ka ilma mürgita-vilja sisse urneerimine ajab konkreetse koha läppama), aga siis oli suremine ikka väga kiire, ei mingit pikalt kössitamist. Sinu asja puhul suhtle Nakiga, ta oskab öelda, kas see on ka nakkav asi ja millega sellist asja ravida, tal on tark raamat. Mingid imelikud haigused levivad sipelgatega (Kana sööb sisse ja levitab edasi), mingid imelikud saasted haigusetekitajatest püsivad pinnases ja aastaid). See peaks andma piisava põhjuse mitte kõike endale kohe ja koju tassida ja karja hulka lahti lasta (eriti käib see metslindude kohta, kui kuskilt mingi "metsik" ,aga ilus tüüp konutab ja ära ei lenda). Mingi oma aia "karantiin" sissetoodud linnule on reeglina eluterve mõte, siis saab vahet teha, kas uusasukas vajadusel ravile või kirve alla (hullematel juhtudel põletusmatus koos puuri tulega desoga gaasipõletiga).
MY, välismaalt normaalse tegija-paljundaja käest ei saa reeglina intsestseid tõulinde, samuti on normaalsed inimesed seal üsna paranoilised ja hoolitsevad oma "kuldmune" munevate lemmikute eest. Põhjus on selles ka, et seal maksavad teatud ringkondades, teatud linnud tunduvalt rohkem. 100 eurine, on odav kukk.
Üldiselt on see hinna ja kvaliteedi teema mitte selle topiku jutt ja ühe Pireti varasema väljaütlemisega täiesti nõus, et 80% kanadest on teise munemistsükli "vabrikukanad" lisaks juurde omalt poolt mõtte, et nende tervise-ravimisega pole majanduslikult mõtekas tegelda (lõpetas munemise, jäi norutama-kohe dr. Kirves appi kutsuda).

Ellimineeija, hetkel pole küsimus selles, palju on meil noid väljapraagitud vabrikukanu või kas neid on mõtet ravida vaid haiguste TEADLIKUS levitamises ja üleüldises ringkaitses.
Huvitav on see, et siis kui teemaks on ristandid, on nii mõnelgi ütlemist vastutustunde ja eetika teemadel, aga nagu näha, siis nüüd mitte
See vabandus, et kuna linde on müüdud hulgaliselt ja pikka aega juba, on kõik sisseveetud haigused ka mööda Eestimaad laiali veetud- on lihtsalt...
Ma tahaks loota, et Eestimaa pinnal on veel mõni kari, kes on sellest jamast puutumata, minu oma sh- ja vähemalt hetkel pole mul põhjust selles kahelda.

Nende haigustega on nii nagu see on.
Kui müüja näeb, et edasimüügi eesmärgiks sissetoodud lindudel on miskit häda, siis neid müüa ei tohi. Kui seda siiski on tehtud ja ostja on saanud ebakvaliteetse kauba, siis on müüja kohustuseks kaup ümber vahetada või tagastada raha. Müüja peab suurfarmist lindude/tibude ostes olema ka mingi leping, et hiljem oma raha sisse nõuda. Kui selline leping puudub, siis on see äririsk. Lindude toojad peaksid sellega arvestama ja edaspidi kahtlaseid nurgataguseid lautasid vältima.
Kui ma ostan tootjalt kauba X, mis kohale jõudes on riknenud, purunenud jne, siis mind kui ostjat peaks ometi kaitsma mingisugune leping. Mul peab olema õigus see kaup tagastada või nõuda kahjusumma sisse. See on ärieetika. Kui sa tahad edaspidi ka midagi müüja, siis ole oma klientidega aus. Kõigil juhtub!

Jaanikese, selle suve ostude pärast tunnen ka mina sama segadust,et kust ma ostan ja kas üldse enam ostan.Ja kogu selle jama järel olen jõudnud selleni,et kõige targem oleks osta vabrikukanad.Just siis need munema hakkavad,ma pean silmas.Nad on vaktsineeritud,parasiidivabad ja peaaegu kindlalt ostuhetkel terved.
Kui aga huvitavamate tegelaste järele isu tekib,siis peab väljamaal ringi vaatama ja lootma mune saada mükovaba tõendiga farmidest nt .Ka teeme kevadel Nakiga proovi haudemunad enne õiget inkubeerimist kuumutada 46 kraadi juures 12-14 tundi, peale mida müko munas hävib (KUI see peaks seal olema).See pidi vähendama kooruvust 8-12%,aga tasub ennast hiljem kuhjaga ära.
Koktsidioos õnneks haudemunadesse ei sisene ja üldse on munade ja loodetega edasi liikuvaid haiguseid õnneks vähe.E.coli on minu teada samuti munasisene edasikanduja.
Palju koktsidioosi liikumas on Eestis ja kes seda tunnistab,Jaanikese,tee selle haiguse kohta eraldi teema.Siis ei lähe tatitõvega segamini need arutelud.
Mis metslindudesse puutub,siis suuremad mükolevitajad kipuvad olema pisilinnud,kes puurivõrgu vahelt sisse mahuvad (vindid,tihased,varblased jne) ja kodulindude toidu kallal käivad.Suuremaid metslinde keegi vaevalt koju tassib ja kui,siis ei pane neid oma lindude juurde juba ohu pärast,et metsaasukas kodulinnud maha lööb.
Mis väljamaa linnukasvatajatesse puutub,siis see on küll õige,et nad on palju teadlikumad ja haritumad ja uisa päisa kusagilt sisse toodud linde koju ei osta. Meenub, et soomlaste munanettis oli samuti sirpe pakkumine Poolast huvitavaid linde tuua.Ja sellele järgnes pikk ja ärev arutelu, kas sellisel viisil keegi mune ja linde üldse ostaks ja minu meelest olid nad mitte seisukohal, et ise ei osta kui kardan,vaid et keegi ei tohiks osta, kuna kui juba mõni ostja tassib riiki haiguse sisse, siis hakkavad haiged linnud ka edasi teistesse kodudesse liikuma.Ja nii tekib seis ,mis meil ongi tekkinud, et tatitõbi on väga paljudes karjades kanda kinnitanud. Ka ei tulnud neil pähegi linde salakaubana sisse sahkerdada, vaid üritati välja selgitada, mismoodi see seaduse järgi käima peaks.
Lisaks koktsidioosi teemale tahaks tegelikult püstitada ka omaette teema, kuidas ametlikult uusi linde väljamaalt sisse tuua ja kas neid siis ka reaalselt keegi kontrollima hakkab.Või kehtestatakse karantiin teatud ajaks,mil linde edasi müüa ei tohi, et varjatud haiguste levikut tõkestada vmi.Piret ja Fosse, te olete kõvad käed seaduste ja määruste leidmise vallas,ehk aitate seda teemat siis mõnede vajalike linkidega.Ja ehk on kellelgi ka selle ametliku kadalipu (mis on ebameeldiv ja kulukas,aga vajalik nagu välja tuleb) osas isiklik kogemus.

Jaanikese, vat see on äri Eesti moodi. Müün ja vastutab ainult ostja ise. Ja vaatamata paljudele ütlemistele,et ostetud linnud on haiged, müün edasi .
Eetika? Mis,kus,misasi see on?

Kahjuks olen kuulnud Eestis palju sellist suhtumist, mis minu hoovilt läinud, see pole enam minu mure. ( On õnneks veel ka vastupidist suhtumist)
Lindude ostmise kogemus välismaalt mul hetkel puudub, aga näiteks kui tõin lapsele Saksamaalt poni, siis tuli sõlmida üsna range leping, mis tagaks igati looma heaolu, (ka edasimüügi keeld) jne. Iga Saksamaalt ostetud hobuse kohta soovitakse regulaarselt pilte saada, et teada, et ikka kõik hästi on!
Mu tuttavad on müünud Soome hobuseid, seal on hobuse tagastamise õigus 2 aastat, kui ilmneb probleem, mida eelmine omanik on varjanud!
Vabandust, et viisin teema kanadelt kabjalistele - hetkel on mul nendega lihtsalt rohkem ostu- müügi kogemusi.
Kahju, et mõtlematu tegutsemise järel peaks muutuma suleliste turg karmimaks. Aga nii nagu Sibelle ütles - on see lõpuks vajalik. Või juba möödapääsmatu?
Aga, vabrikukanadega minul küll head kogemused. Esimesed munevad laitmatult juba 3 hooaega. Noortelt vabrikukanadelt võetud hademunade tibude saak on kiitmist väärt! Nii lihtsalt on.

Olen Sibellega nõus.Aga kui mina teema püstitasin tundusin päris mitmele veidrana
ja kui teema sai teoks kukuti üksteist tervitama nagu Skay plussis.
Jaanikese ,vaba rahvas vabal maal,igaüks hangib oma linnud sealt,kus tahab,
kuid see on ka liiga põhjapanev avaldus,et foorumis on ainult sitakeetjad.
See on väga ülekohtune näiteks Fosse,Pireti,Naki jt.suhtes,kas panustavad väga
palju aega,hoolt ja raha lindudesse.
Mis puutub väismaa linnukasvatajaid siis on seinast seina.Tihti on eriti kõvad
müüad ja kuulutajad parajad sita-aadud.Pildil on kõik ilus aga kohapeal ... .
Ainult ühe,kahe tõuga tegelejaid on tõeliselt vähe.
Minu loomaarstist sõber ütleb ikka ,kui aedas siis ka aia taga,ja nii ongi.Tuleb
anda endast parim,aga ikka midagi juhtub ja uskuge mind,kui kõik on olnud
pikka aega hästi tuleb pauk sealt kus oodata ei oskagi kull,rebane või mõni
muu tobe juhus.
Aga jõudu teile,sellegi poolest meeldiv hobi ja kui midagi ei juhtuks oleks ka
kuradi igav.Veterinaarid ja ravimifirmad tööta jne.jne. katastrof.

Aasa, ma ei vaidlegi vastu, et vaba rahvas vabal maal. Samuti pole ma mitte kordagi väitnud, et kõik on sitakeerajad, aga see, et nn vanad tegijad kramplikult suu kinni hoiavad, paneb mind küll küsima- miks?
Isegi teada-tuntud lingitajalt, pole ühtegi viidet

Kuigi asjade selgeks saamine peaks olema ju ka nende huvi- kas pole?
Millele loodetakse- et tegemist on tormiga veeklaasis ja homseks on kõik unustatud ning turg toimib endiselt?

http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=50404&fd=1&leht=1

Nagu välja tuleb, siis kõik linde puudutavad aktid viitavad vähem või rohkem loomatauditõrje seadusele, seega peaks kehtima samad nõuded, kuigi seal pole poole sõnagagi mainitud linde.

http://www.estlex.ee/tasuta/?id=7&aktid=31309&fd=1&leht=1

Olen linde väljamaalt toonud ainult korra ja selle 10 linnu oma tarbeks piiri ma ei ületanud. Ostsin need tegelased messilt ja lisaks ostudokumentidele lasin messi vetarstil välja kirjutada tõendi tõbede puudumise kohta. Kirja pandi nii kõigi müüjate andmed kui ka täpne aadress, kuhu linnud edasi reisivad. See tõend maksis lisaks miski 10€. Kas see ka reaalselt midagi garanteerib...? Messil oli neid sulelisi ikka tuhandetes kõik külg külje kõrval koos. Ilmselt oleksin vähemalt tagantjärele saand mingi kaebuse või pretensiooni esitada, kui miskit oleks valesti olnud.

Haudemune ma 46-kraadini kunagi kuumutanud pole. Küll olen nad ALATI desolahusega üle pesnud ja kogu pakkematerjali esimesel võimalusel põletanud. Eks peab seda kiirkuumutamist ka praktiseerima hakkama. Aga seaduste koha pealt on Piret vast kõvem käpp. Kõik algab ja lõppeb ikka selle va tauditõrjeseadusega.

Estfarmi kodulehel on juttu lindude haigustest, sealhulgas ka koksidioosist.
http://estfarm.ee/kasulikku-linnukasvatajale/lindude-haigused/koksidioos/

Panen selle mükoplasmoosi kirjelduse lingi siia ka:

https://kodulinnud.forum.co.ee/t3880-mis-on-mukoplasmoos