Viisime eelmisel sügisel tuttpardipaari ja nende tütre maale. Maal jäeti alles ka hanepaar koos nende tütrega. Pardimamma talvel suri. Pardipapa armus haneneiusse ja ei lase sellel kusagil rahus olla . Kihutab teda mööda õue ja põlde taga, aga hanepapa vaatab seda suhteliselt rahulikult pealt. Nüüd hanemamma ja pardineiu mõlemad hauduvad oma pesal. Part aga noort haneneiut pesa teha ei lase. Iga kord, kui haneneiu pesa üles kohendanb ja muneb, lõhub pardipapa pesa ära ja veeretab munad laiali. Eelmisel aastal, kui pardimamma haudus, seisis ta kannatlikult pesa kõrval ja ootas. Nüüd ei tee ta aga hauduvast tütrest üldse väljagi. Päevade viisi käib üks trall: haneneiu lendab suure hädakisaga ees, pardipapa uskumatu kiirusega vudib kannul. Kas see suur vastamata armastus ajajooksul raugeb või aitab ainult pardipraad?