Ujumisminutid jões

Täna siis eraldasin enda muskused pekingitest ja ruaanidest ning kolisin nad kanade juurde. Lasin nemad siis õue, aga pardivett ei olnud kaussi veel toonud. Hetkega olid pardid lännu, Kuna mul jõgi kohe paista, siis ehk nad sinna juba kuid unistanud minna olid.
Ma jooksuga kummikud jalga hommikumantli väel kiiresti fotoga järgi ning jõe äärde! Kuigi mul on pardid jõe pealt alati tagasi tulnud, kartsin, et need ju esimest korda pea laiali looduses, äkki lähevad minema......Aga ennäe, kuniks ma jõe äärde jõudsin, siis kaks emast juba teel tagasi. see kõik kekstis vaid 5 min. Nüüd siis treenin neid paar päeva, et ka teised 16 pardioiust lahti lasta jõe peale
kivi langes südamelt.

Muskust ei maksa usaldada. Neil tugevad metslinnu geenid! Olen ise oma muskusi jõel jahtinud, et saaks või lihagi oma vaeva eest.

Aga mis peaks neid kodust eemale viima, kui nad juba praegu tagasi aeda tulid, tiivad neil kärbitud. Kas nad võiksid siis ka kogu karja kaasa meelitada?

Vabalt, eriti rände ajal

Praegu sisserände aeg, peaks koju jääma.

Usu ullu undijuttu

Tean muskuseid kes olid kodust üle kilomeetri kaugusel ja oma mõistusega nad koju küll ei läinud

seda nimetatakse kasvuraskuseks vist.

No ma kahtlen selles rändeinstinktis. Nii kaua, kui meil on muskused olnud, pole ma neid veel kärpinud ja põhikarja jätan ainult need, kes on tugevad lendajad. Elavad meil kõik aastaringi vabalt. Suvel sulistavad tiigis koos metsikute sinikaeltega ja pole veel keegi lõunasse lennanud. Vahel käivad ikka kodust päris kaugel, aga söögiajaks on viimane kui üks kodus

Mul kadus eelmisel kevadel küll üks muskus ära. Käis pidevalt tiigi peal, kus olid ka metsikud pardid ja ühel päeval oli kadunud. Sulgi kuskil ka ei näinud, vaevalt et keegi ta nii puhtalt ära murda oskas, et sulgi maha ei jää.