Jaapani põldvutt

Mida endast kujutab jaapani põldvutt ja kas neid ka eestis saada on? Kas ta on suurem kui Eesti põldvutt ja kuidas munemisega lood?

Tänud Heiki,aga ega targemaks ei saanud nagu sa isegi

http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=200&art=87
Siin on mingi ülevaade,keda ja millal kasutati eesti vuti "loomisel".

Ma lähen augustis Venemaale messile. Kui õnnestub sebin sealt jaapani vuti mune kaasa.

Siis saad usinasti paljundama hakata

Kas jaapani põldvuti kehamass ja munatoodang on paremad kui aretatud eesti vutil või on ta rahulikuma iseloomuga?
Sibelle pandud lingilt lugedes selgub, et sissetoodud vaarao ja jaapani põldvuttide populatsioonid olid ebaühtlase kehamassi (110-170 g) ja madala munatoodanguga (200-230 muna). Selle alusel on eesti vuti kehamass suurem ja munatoodang kõrgem. Aretusel oli mingi eesmärk.

Ega igast linnust ei pea alati saama munakombain. Mõned linnud võiks ka silailuks olla ja muna oleks juba boonus

Ma just mõtlesin, et võiks seda olemasolevat eesti vutti segada jaapanlasega. Ehk läheb iseloom paremaks. Sest eesti vuti iseloom on ikka täitsa mööda. Lisaks see meeletu õgardamine. Minu jaoks on eesti vutt mitte tasuv projekt. Sööb rohkem kui mune annab ja kakleb nagu oleks kupli all kuradikesed.

Olen näinud videosid, kus jaapani vutt sööb peost ja haudub tibud ka välja. Igati nunnu tegelane. Eks katsetan ära

ma kahtlen,et see jaapani vutt teise iseloomuga on.Mul on nt samuti olnud väga pehme ja hea iseloomuga eesti vutte,kes käe peale hüppavad ja peost söövad,samas teised jällegi on põrgulised.Siiski....pean ütlema,et viimasel ajal nagu põrgulisi pole väga sekka sattunudki.
Küll on see õige,et vutte ei tasu kasvatada .Poest saaks need munad tõenäoliselt sama kallilt kätte,aga ära jääb oma töö ja vaev.

Aga ikka oma vuti muna maitseb ikka paremini ja sa tead kuidas ta kasvatatud on ning mida sisse söödetud.
Aga meil on ka Eesti vutid hästi rahulikud. Mis neil tõmmelda kui toidulaud on rikkalik

http://www.halingavald.ee/failid/alternatiivtegevusalade_lyhitutvustus.pdf eeltoodud lehel on põldvutikasvatuse tasuvuse arvestus 2000. aasta hindades ja Järveotsa vutifarmi andmetel.

2012. a seisuga näeks see välja umbes nii arvestatuna 100 linnu ja 10 munemiskuu ning 250 muna vutikana kohta.

200 haudemuna (kooruvus 70%, 80 kana ja 20 kukke) haudemuna 0,3€ 60€
söödakulu 12 kg vutt 10 kuud, kokku 1200 kg x 0,51€/kg (munakana sööt) 612€
Muud kulud (tööjõud, energia jne. arvestatud 100€ kuu 10 kuud- ligikaudne) 1000€
Kulud kokku 1672€

Munatoodang 20000 muna hinnaga 0,15€ (12 karp maksab 1,8€ poes) 3000€
Tulem 1328€

Minu jaoks on vutikasvatus kõige rentaablim, partidega ei anna võrreldagi.
Õgardid ei ole, söövad ca 40 g sööta päevas, suvel kui rohelist lisaks saab isegi vähem.
Kulud olenevad ka sellest, kas puurid on olemas, kui palju kulub energiale ja kas nad munevad aastaringselt
või ainult soojal ajal.
Oma tööjõukulu võib mitmeti hinnata, isegi söögitegemine ei tasu võib-olla ära.
Lisaboonuseks on sõnnik, mis on väga väärtuslik seda eriti aiapidajale.

Parandage, kui ma eksin.

No suvel pardid ikka suht vähe söövad seda kraami mida ette anname.Need parem panevaad rohelist ja tigusi

Meie pardid söövad küll kõvasti, aga nad noored veel ja kasvueas, rohelist saavad ka normaalselt,... suviviljapõld maja ees, kuhu sai hernest sekka visatud.Seal nad maiustavad.

Selles arvestuses ei ole vutitibude kasvatamise kulusid, nad söövad algul küll vähe, kuid mune kulub siiski päris arvestatavalt. Samas muneb vutt kauem kui 10 kuud. Mul üks sats muneb 19. kuud ja teine 13. kuud. Munevuse üle ei saa nuriseda. Mida kauem muneb, seda kasulikum.