Kanad-kuked ja külm

Hea koguenum kanapidaja,

Mis temperatuuri tavalised kanakesed ( äntukad ja teised? Ja kuis ära tunda harjalt-lotilt-jalgadelt?, et tõesti külm on näpistanud? jube mure on hetkel kanakesed esimest aastat talvel laudas, kus kunagi notsu elas...Aitähid suured ette kogemuste eest!

Väga head on punased soojalambid.

Mul on linnumajas öösiti -8. Päeval temperatuur tõused -4 peale. Tundub, et lindudel külm ei ole, ses munevad enam vähem normaalselt. Mul on muidugi sellised külmakindlad tõud, kellel lotid ja harjad puuduvad. Annan natuke rohkem süüa, et katta soojendamiseks kuluv energiavajadus. Hommikuti ja õhtuti soe vesi joogiks.
Ega mul ka puudub laudas pidamise kogemus. Ega ei teagi, kas teen õigesti.

Kust neid punaseid soojalampe osta saaks?

Farm Planti poest nt. , umbes 12 eur tk on pirn, aga kaitsevõrega lamp ise samapalju.
Meil on lambad need lauda "radiaatorid", plussis ikka temperatuur ja mune tuleb normaalselt.

Minu laudas eelmisel karmil talvel oli kuni -7. Äntu kanad vähemalt elasid selle ilusti üle ja munemises ka vahet ei teinud. Joogivesi on pandud nii, et ka muskused ulatuvad jooma. Need mulistavad seal pidevalt ja hoiavad vee külmumise ära. Laudas põleb väike säästupirn hommikul 6-st õhtul 6-ni ja lisaks kanadele/muskustele on ka kolm kitse. Õhtul kallan jooginu tähjaks ja hommikul täidan uuesti.
Mul olid linnud sellel aasta üldse kuni lumeni (jaanuarini) õueaedikus- niiet karastunud . Sööta kulub külmaga küll märgatavalt rohkem...
Ma loodan, et ka tänavused karmid miinused saavad üle elatud.

Tere päikest.
Sulisjalgsed, harja ja lokutita kannatasid eelmine talv laudas -25 ära ja munemine käis täitsa rahulikult. Äntukas ja tema laadsed on "tehtud töötama" kuni +5-ni. Taluvus ilma tervisekahjustuseta peaks jääma -5ni, alla seda hakkab külm mõningaid asju ära näpistama (sulestik on tuunitud suhteliselt õhukeseks, et tootmises ülekuumenemist ei tekiks). Üks kana annab sooja sama palju kui 10w pirn, 4 parti annavad sooja sama palju kui lammas. Meie kodanikud käisid õues, kuni väga rõvedaks läks, pardid käisid jääaugus ujumas.

Olen enda kanakarja ka soetanud suhteliselt külma taluvad tõud, kuna pole tahtnud lauta kütma hakata
Laudas mul, nüüd suure külmaga, nii -10 kuni -12`ja munevus oluliselt langenud küll ei ole.

See pole ehk õige teema- aga no minu noor braama on segi läinud- tahab praegu keset talve hauduma hakata.Istub 3ndat päeva kangekaelselt pesal, puhevil jne. Laudas soe ja valgus on ka ööpäev läbi, see vist eksitab, aga no ikka...

Oh, armsad, suured-suured tänud kirjade ja nõuannete eest !...Kuidagi nii huumoririkkaid kirjutajaid on siin foorumis, et vahel mõnda teemat lugedes saab lausa naeruteraapia. Ikka energiat kõikidele armsatele, tublidele kana-foorumlastele ja veelkord tänud:)!

Hm, teil kanad ööpäevaringselt miinuskraadidega laudas? Ise paigaldasin külmade eel pisikese elektriradika ja hoian +10 kraadi. 9 kana teevad 7-9 muna päevas, aga eks nad kalliks lähe võrreldes "kanakarastajatega". Nüüd on vist hilja radikat välja lülitada, linnud juba sellise soojarezhiimiga harjunud...?

Minul pole kanad-pardid-paabud miinuskraadides, paar päeva tagasi sai punane lamp pandud. Vaatasin, et hakkab alla +10ne pressima. Nüüd on +13 ja +15 vahel, munevad kõik, kes ei istu haudumas. Kuus haudujat kana reisivad pesast pesasse, seal kus munad munetud. Rõõmu tunnen õhutus süsteemist, mis sai sel aastal juurde tehtud,päris vajalik asi.

No mina olen vist ka oma linnud ära hellitanud!enam tagasiteed ei ole meil väikses laudas on temperatuur `+5 kuni +9 ja mune tuleb 10 äntuka ja 6 araucuana koha 10-14 päevas!pidage see külm vapralt vastu!

Hommikul oli õue peal -35, linnumajas 30cm põrandast -13. Kui õue kraadid ära nägin, mõtlesin, et linnud on mul seal siniseks tõmbunud Aga ei olnud ühti. Virgemad olid juba põrandal siblimas hilisõhtuseid toidujääke. Puhvpepud istus veel õrrel ja tiksusid. Haned olid vastu hommikut poetanud 3 muna, millest üks oli küll üsna külm. Teised olid täitsa norm.
Nii, et pole hullu ühti. Jootsin sooja vett ja söötsin sisse mitu kilo putru. Mollid lakuti tühjaks Loodan, et selle talve kõige külmem päev on möödas ja edasi võib vaid kevadet oodata.

"Kanakarastajad" on armas sõna, kuigi paljud nimetaksid mind mõttes pigem linnupiinajaks Aga olen algusest peale pidanud kanu põhimõttega, et kulud liiga suureks ei läheks (sööda pealt küll kokku ei hoia) ja elektriga põhimõtteliselt lauta kütma ei hakka. Hunnik heinu on soojaks jalgade alla pandud.
Tegelikult hoidsin ise ka hinge kinni, et mis hommikul lauta minnes toimub, aga polnud hullu midagi - kanad on tegusad ja harjad ilusad. Hommikuks oli siis laudas -20 Said samuti ette sooja vee, viisin usinasti maisi ja teisi teri ning nüüd said veel täiendsöödaga sooja herne-kartuli pudru ette. Munevad samuti korralikult, kuigi munevus nüüdseks natuke ikka langenud on, kuna kõik neist tõugudest head talvemunejad ei ole!
Igatahes ootan ka kevadet

Soojustamine tasus ennast ,kõige külmem oli -5 kraadi laudas.Kui nüüd veel ära soojustada soojustamatta jäänud kohad ,siis on järgmine aasta veel parem tulemus.Põhimõte ka ,et ei kasuta lisa kütet.

Tere päikest. "Karastamine", kui eksperiment ei kuulu eriti arukate tegevuste hulka. Pigem on tegemist ekstreemsusi taluvate tõugude kasvatamisega. Külma taluvate tõugude sulestik erineb "masstootmislindude" omast väga suuresti. Enamus kanatõuge on aretatud sooja kliima jaoks ja sulestiku "disainile" pole eriti aega ja vaeva kulutatud, pigem on lahendamist vajavaks ülekuumenemise vältimine. Paneme käe südamele ja ütleme, kes on erinevate tõugude sulgi omavahel võrrelnud (alussulestiku osas eriti). Kanade "külmataluvuse" hindamisel võib sulestiku katsumisega kindlaks teha ligikaudse taluvuspiiri. Silita lindu, sulestik on kas kuiv, niiske või "härmas". Kuiva tulemuse annavad Kotschin-Braama tüüpsed linnud ja osa nende mixe. Üllatavaks on võib-olla ka osadele inimestele, et erinevatel lindudel on ka erinev naha ehitus (naha erinevate kihtide paksuse ja rasvasisalduse erinevus). Muna tootmiseks tööstuslikult nad kahjuks ei sobi (suguküpsus saabub väga hilja, munatootlus jääb keskpäraseks, suvel väga tugev ülekuumenemisoht, tugev haudeinstinkt), kui sööta on piisavalt käes, siis aeglasekasvulise lihamassi saab (esimese ristamise mix on tapaküps ca 6-8 kuuselt). Kattesulestiku üks eripära sai endalegi partide juures selgeks, kui linnud -5 juures ujumas käisid. Sinikaela-Pekingi tüüpsete sulgedega lindude pea- ja kaelasuled "hülgasid" vett paremini ja moodustasid "sileda" kuiva katte.Pekingi- Cajuuga esimese põlvkonna miksil olid kaela ja pea kattesuled eraldi nähtavad ja jäätusid. Cajuuga miksidel oli laudas külmaga sabapoolne osa härmas (annab tunnistust, et kattesulestik ei pea sooja kinni). Õues ekstreemsuste talumiseks on vist oluline ka kattesulestiku värvus, melanoomset värvitüüpi (musta sisaldusega) kattesulestik "püüab" paremini päikeseenergiat, linnud on aktiivsemad, ei kössita, ei värise, võimalusel lähevad õue (isegi siis kui tegemist ei ole ühtlaselt musta värvi linnuga) kuivas, lumeta kohas "rullivad" enast päevitama. Mingil määral määrab külmataluvuse ka linnu suurus, suuremal linnul on massi-kehapinna koefitsent natuke parem, kui bantam tüüpsetel ja kiirkasutuse (nn. pruunid rasvad) rasvavaru üldkogusena ka natuke suurem.
Kogu jutu kokkuvõtteks toon paralleeli koertega, mis teeb asja natuke arusaadavamaks. Korraliku karvastikuga kaukaaslane vedeleb -20 lumehanges ja lõõtsutab, dobermann, teeb -10 juures sooja värisemisega.

No minu dobermann kannatab vestita õues olemist veel -15-ga. Üle selle paneme vesti selga, kuid käppade padjad jätan veel kaitseta. Alates -20 kuni -25 on vest seljas ja hanerasv käppade ja kõhu alla (nisade kaitseks) määritud. -25 kannatab minu mann veel 5km (1,20h) jalutuskäiku. Aga jah see on individuaalne.

Mis kanadesse puutub, siis meie karmides talveoludes eelistan mina ikkagi selliseid tõuge, kellelt ehk ei saagi nii palju mune, kuid see eest on nad külmakindlad ning annavad liha. Sellist lauta, milles ka talvel vähemalt +5C oleks, on suhteliselt raske ehitada. Ning selline laut tasub end vaid kaugemas perspektiivis.
Selle talve kõige madalam t linnumajas oli -13. 24m2, pea 40 lindu ja 2 küülikut, kohe kindlasti ei suuda seda ruumi + kraadini kütta. Kits või lammas sinna ei mahu ja lisaküte radika või pullerjaani näol tooks ainult kulu.
Mõnes mõttes olen ma maksimalist, sest tahan saada kõike korraga. Et lind oleks ilus, muneks, annaks liha, kannataks külma. Seega, et miinimum kuludega saada maksimumi. Külm laut on pigem endale rohkem meelehärmi tekitav. Sest iga hommik ja õhtu veeplännergute sulatamine ja taas sooja veega täitmine on lisategevus, mis soojas laudas jääks ära. Teades, et lindudel ei ole külm, on ikkagi väike okas hinges - mina olen soojas aga nemad peavad seal miinustega hakkama saama. Aga see rohkem selline psühholoogiline värk.

Buntik kirjutas:

Sest iga hommik ja õhtu veeplännergute sulatamine ja taas sooja veega täitmine on lisategevus, mis soojas laudas jääks ära.

Mina plännerguid ei sulata, peksan kaikaga jää välja ja panen leige vee 2x/öp. Plännerguid on muist metallist ja muist plastikust 5l "tünnid". Tuleviku suhtes -- olen mitmes kohas näinud, et kanala hoitakse küll miinustes, aga vesi on isoleeritud & soojendatud elektri abil. Eks annaks ka muid soojaallikaid kasutada.

http://avianaquamiser.com/posts/How_to_make_a_homemade__44___heated_chicken_waterer/
http://avianaquamiser.com/posts/Best_heated_chicken_waterer/

Lingil toodud kohas on nähtaval veel yhtesid huvitavaid asju -- madalsurve jooginipleid. Kas neid ka keegi Eestis pakub?

Ellimineerija kirjutas:

Tere päikest. "Karastamine", kui eksperiment ei kuulu eriti arukate tegevuste hulka. Pigem on tegemist ekstreemsusi taluvate tõugude kasvatamisega. Külma taluvate tõugude sulestik erineb "masstootmislindude" omast väga suuresti.

Kanade puhul raske öelda, aga eelpoolmainitud koerte ja yldse igasugu imetajate loomade puhul toimib kutsikast peast karastamine küll. Noorelt külmas elanud loomad ei karda hiljem enam jahedat ega viletsat ilma. Taluvusomadus kipub ka teataval viisil päranduma järglastele, niivõrd kuivõrd seda Darwinistlikku kohastumist sedasi võib nimetada.

Kanadest -- loetleks äkisti need külmataluvad tõud veel korra yles? Brahma ja Kotšin said juba nimetatud, viimane eriti produktiivsuselt silma ei paista tõukirjelduse andmetest lähtudes. Faverolle?

Ellimineerija kirjutas:

sulestik on kas kuiv, niiske või "härmas". Kuiva tulemuse annavad Kotschin-Braama tüüpsed linnud ja osa nende mixe.

Millised ristandid hea tulemuse andsid?

Mul on Brama + faverolle ristandid kanad. Täiesti taluvad külma. Kuidas puhtatõulistega lood on, ma ei tea. Minu omadel on jalad sulis ja habe kõrvuni. Seega külm ei pääse kuskilt ligi.

Kasvatage talu tõugu kanu, väga tugevad ja vastupidavad. Hetkel on 14 kana oktoobris hakkasid munele ja munevad hästi täna sain 11 muna, olud on suht ekstreemsed arvan, et ligilähedased Kiti omadele. Võtmeks pean süvaallapanu, korralik sööt ja lisa valgust, kõige külmemate ilmadega on 25 W pirn ööpäev läbi sees. 2 X päevas panen vett kuid see külmub paari tunniga, lisaks on kaks karpi lumega.

Minu parimad munejad külmaga on Australorp.Teisel kohal pruun Leghorn.Kuigi kõige külmem oli -5 kraadi ,nüüd juba tunduvalt soojemad kraadid.Söök ja lisavalgus .Ainsad pirtsutajad on 3 äntukat ,kes said sügisel armu.

Tere päikest. Praeguse hetke parim tulemus on Braama+ Pl roc, Ainukesed sulestiku erinevused Braamast on jalgade sulisuses (suline on ainult sääreosa) ja sulgedest "rinnakkilp", Braamal on eest kinnine, mixil on näha keskosa "liitmiku". Munemisproduktiivsus on normaalne, muna koor tume, kergelt kreemjasroosa varjundiga, kuna alles alustasid munemist, siis suurus on veel väike. Linnu suurus on Braama suurune, või suurem (on veel kasvuaega, 4 kuuste kukkede lihakeha kaal oli üle 1,5 kg, kints pikk ja massivne). Sulestiku värvus-viirik (viirik ei ole nii selgepiirilise kontrastsusega, kui PL-il), sulestiku "vihmaveehülgavus" on parem, kui Braamal. Hari ja lokutid praktiliselt puuduvad. Vaatame mis selle aasta mixidest välja tuleb.
"Külmakindluse" üheks olulisemaks osaks on vist "jahutuselementide"-hari, lokutid, väiksem maht (aretuslikult on kujundatud dekoratiivsetel eesmärkidel ja on "katmata" hea verevarustusega osad). Kuna enamus "kanaaretust" on tehtud seal, kus külmaküsimusi ei ole, tööstusseeriad on farmis intensiivpidamise jaoks (optimiseeritud pidamistingimustega, ka töötaja peab farmis olema + temperatuuril ja veteeskirjad sätestavad tööstuslike pidamistingimuste kõige ekstreemsema varjandi), siis eriti midagi nagu polegi valida. Siit ka põhjus, miks üldse vaeva näha miximisega, linnul võiks ka talvel hea olla ja kulud võiksid olla minimaalsed (linnu söödakulu enese kütmiseks väiksem, lisakütte ärajätmine laudas, haudeinstinkti "ülesajamine"-et poleks vaja inkude tibudega väga eraldi soterdada, tõuaretusega kaasnevate terviseprobleemide vähendamine). Kui mix näeb silmale vaatamiseks normaalsete proportsioonidega välja ja seda ei turustata tõulinnuna (kui levitatakse, siis öeldakse millest on kokku segatud ja kust materjal pärit on), siis pole midagi väga halvasti tehtud ka. Mixi tegemiseks võiks natuke ette mõelda, mida tahetakse saada, päris umbes kokkutagumine ei ole majanduslikult eriti arukas tegevus (äkki tuleb "hea" välja, äkki tuleb püksi).
Temperatuurist nii palju, et meie laudas oli praktiliselt välistemperatuur, ainult tuul ei käinud peale, munemises vahet sisse ei tulnud ja linnud toimetasid rõõmsalt ringi, söödakulu ei ole suurenenud, "pesid ennast" tuha, mulla segus.

Meil tuhablokist nõuka-aegne laut ning kippus ikka külmaks minema. Naabrimees aga kinkis nutika saepuru-ahju. Tehtud siis vanast õlitünnist. Selle panen ääreni saepuru täis ning tuli alla, siiber kinni. Sedasi see saepuru seal hõõgub ja hoiab ruumi +kraadi juures. Mugav ja lihtne ning saepuru ikka saada on. Soodne ka. Kanad muneva ka täitsa OK, aga eks nad ikka kevadet oota- nagu päike aknast paistab, siis sätivad kõik ennast päikse kätte ritta peesitama. Hoopis suurem mure oli mul faasanitega- nemad elavad õues ning on soojustatud kuudik põhuga kuhu saavad sisse minna. Päeval nad on küll kuudikus aga ööseks ikka vups! õue õrrele. Mõtlesin et -30 kukuvad sealt lihtsalt kõlks ja kõlks alla ning lõpuks sulgesin kuudiku ukse, et nad öösel välja ei saaks. Nüüd -20 aga nad ikka öösel õrrel reas, ju siis meeldib Söövad aga kõik poole rohkem, kui soojal ajal-arusaadav ka!

Meil pole laudas temperatuur alla 0 langenud, kanad samas laudas, kus veised, kitsed ja sead on, aga külmade ilmadega munevus langes mõnevõrra, nüüdseks on juba taastunud.Punased soojenduslambid olemas küll, aga suurt lauta nendega ei küta ja neid kasutan tibude soojendamiseks.
Praegu on neid lampe saadaval Pärnus Põllumeeste Kaubamajas ja päris soodsa hinnaga

http://www.pmkaubamaja.ee/index.php?option=com_virtuemart&category_id=762&page=shop.browse&Itemid=20&limit=20&limitstart=0&lang=et

Panen ka lühendatud lingi, äkki pikk ei avane

http://tiny.cc/0pof6