Kas broilerid on valmis?

Minu 7 mail ostetud 25 tibust on veel püsti 10 ja need ka omast laiskusest,sest
tegelikult teevad nad ainult kahjumit.Söögikünas on koguaeg kaos,kuna elu käib
ainult ümber küna siis õnneks on reostatud pinda väga vähe koristada.

Mina ei kannatanud kauem pidada ja vähehaaval on nüüd juba kõik sügavkülma saanud. Nüüdseks olen pea paar nädalat "broilerivaba".
Vähemalt katsetatud, aga mingit poolehoidu nad minult ei võitnud. Rääkimata sellest, et maitseerinevuseid poe omadega ma ei tuvastanud ning kasvatamine läheb ikka tunduvalt kallimaks, kui poest ostes.
Seega, rohkem ma neid ei võta Kukeusku jään edasi ja kasvatan parem neid - linnud ise on palju viisakama välimusega ja ka maitse on broilerist hoopis erinev.

Minu omad veel kosuvad,nad mul kuu aega olnud.Nuumtoidul ei ole.Aga õgardid on küll

Igal aastal oma tarbeks ja müügiks kasvatatud ja ei või väita ,et ei tasu ära.Esiteks on maitse poe omast kordades parem ja tunduvalt odavamalt lihakilo kätte tulnud.Ostjagi maksab (ja naeratab) kõrgemat hinda kui väljamaa koiva eest.
19.mail koorunutest on juba suitsuahust ja grillist mitmeid-mitmeid läbi käinud.10. juuni omad oleksid ka parajad aga tavaliselt me nii noori jalalt maha ei võta.
Söödame vabrikujõusööta nii vähe kui võimalik...tibud saavad jah soomlast.Oma jahvatatud odra-nisu segu+mineraalid+vitamiinid.Keedame tapajäätmeid ja kohupiima saavad linnud isegi praegu.Loomulikult saavad nad palju rohelist,päikesepaistet ja värsket õhku ( kui veab leiavad ussikesegi)....seda luksust vabrikukana ei näe.

Mina enda omad olen ka juba külmikusse ära teinud, huvi pärast kaalusin ära olid 2,5 ja 3 kg. Need olid ka 7.mai tibud ja nuumikute toidul olid ka. Ei kannatagi neid kaua hoida.

Minu omad ei tea rohelisest midagi, kuigi on õues, ainult jõusööt. Nüüd söövad oludesunnil
ka teri.kaks nädalat tagasi sai pooled ära lõpetatud siis kaalusid ka 2,5-3 kg.Praegu tunduvad
4kg lähedale kiskuma.Kunagi,kui sai peetud kaalus viimane kukk 7kg.Sellest sai kohe
mitu erinevat söömaaega.
Seoses sellega tuleb meelde mulle üks sõber,kes püüdis nugise ja minu küsimuse peale
mis ta taga tegi vastas "Naisele mütsi ja krae, omale saaniteki servad.

Jahule vesi peale ja muruniidulist heksel ka sisse.Kui on siis lihakeedu leent juurde+ muud mis eelnevas postituses kirjas...ah jaa..kindlasti ka selenopol.Nii harjuvad rohelist sööma ja õueski nokivad rohtu meelsasti."Pudrutame" ainult kaks korda ööpäevas.Keedetud tapajäätmed ( maod,põrnad,rasvad,seapead jne)eraldi künas ja kord päevas ... nokivad "kuni kaupa jätkub".

Pole sellesuviseid veel kaalunud aga varesest on nad suuremad ja jaanalinnust väiksemad

Tere päikest. Tore, et keegi jõudis samale arusaamale, mis endal kätte tuli aastal 86. Kitiga täitsa nõus, et krossi pidamine kodustes tingimustes on ebarentaabel (seda oli ka nõukaajal), rentaabliks muutus kui teha tsükliga vähemalt 2000 lindu. Majanduslikult on mõtekas, kui saab aasta ringi teha ja väga väikese liikumisruumiga (et ei kulutaks liigset energiat liikumisele). Kui lihaollusele "tasuta" juurdepääs on, siis on rentaablus parem. Kui keegi arvab teisiti, siis on tal selleks täielik õigus, aga oma tööaja ja elektrikulu võiks omahinda sisse arvutada, siis saab selgema pildi tasuvusest. Liha-muna liini linnud olid siis tasuvamad ja on vist nüüdki, maitsvamad olid ka. New Hampshire kuke lihakeha kaaluks jäi keskmiselt 4 kg. Siis oli vähemalt üks komponent kasvatamisel tunduvalt odavam, elekter ei maksnud sisuliselt midagi. Äkki saab rahvale mõistetavaks omatarbeliste liha-muna krosside meisterdamine, millega saab aega raisatud (subjektiivne arvamus on, et sulestiku "kohevamaks" ja jalgade suliseks muutmine koos linnu massi tõstmisega vähendab talvist küttekulu laudas). Ärgu Piret pahaks pangu, aga need Jumalaema kiriku kellamehed, kes see suvi sai valmis meisterdatud küll kööbakad ja inetud välja ei näe (kasvukiirus on ülihea, keha on proportsioonis, sulestiku värvus omapärane, aga silmale rahulik vaadata, tarbetu "jahutuselement" harja näol väiksemaks tehtud). Muna massi ja koore värvi kohta oskan mõne kuu pärast midagi öelda, kas läks nii nagu tahtsin, või jäi esimeses liinis kahvatuks. Pardid kukkusid ka päris lahedad välja. Aga ilu on vaataja silmis ja praktiline pool on tähtsam.

Minu pärast meisterda keda tahad ja ära rebi, palun, minu lauseid kontekstist välja. 'Kööbakateks' nimetasin ma talv otsa masinatest tulevaid ja/või sugulaspaarituse käigus valmis treitud linde. Minul on antud asjast oma arvamus, mis ei ole teps mitte õhust võetud ja selle muutmiseks on tunduvalt enamat vaja, kui paarikümmet 'Jumalaema kiriku kellameest'. Ja mis puutub muna massi, siis see loksub lõplikult paika alles teisel munemisperioodil.
Aga seda valemit, millega enda kasvatatud lind odavam kätte tuleb kui poe oma, tahaksin ma lausa näha. Ja otse loomulikult oleks tore, kui antud valem sisaldaks ka oma tööd, elektrikulu, tibude soetusmaksumust jms. Ka kohupiimal ja tapajäätmetel on hind. Muide, minu teada ei tohi tapamajad tapajäätmeid üldse välja müüa. Broilerilihal - olgu ta kodus kasvanud või poest ostetud lind - on täpselt see maitse, mille me talle maitseainetega anname ja ei midagi muud. Ses suhtes olen 100% Kiti ja Ellimineerija parteis - rentaabel selline 'liha kasvatamine' ei ole. Eeliseks on see, et enda kasvatatud broilerid ei ole mingit sodi täis topitud.
Samas inkubeerimisel 'üle jäävate' kukkede puhul on kindlasti kordades mõistlikum noored linnud mõnekuuselt lihaks teha, kui neid paari euroga eluslinnuna müüa pakkuda.

Tegin minagi kana all Jõuluööl koorunud kuked ära. Kaasaarvatud ka väikese tigediku, Direktor-karjajuhi. Esimeste vanuseks oli 6 kuud, viimase 1,3 kuud.
Esimesed istusid enamuse oma elu aedikus ja said normist kõrgemat toitu. Teine jooksis suurel territooriumil kanade järele.
Lihakerede võrdlusmoment oli märgatav. Noorte kukkede isaks oli faverolle+brama ristandkukk ja mammaks tavamuneja ja brama kana. Suured olid nad küll, aga massi polnud eriti ollagi. 5 kuke lihakered kaalusid kokku 10 kg. Seega, keskmiselt 2kg lind. Karjajuhi lihakere oli tõsiselt ilus. See nägi välja nagu anatoomia õpiku pilt. Rinnalihas ilus valge, jalad tumepunased. Lihast/muskleid joonistus igast küljest välja. Oli väiksemat sorti kukk, kuid tõsine Rambo Sama ei saanud aga noorte kohta ütelda.
Arvan, et liikumiseks on vaja ka noortel kukkedel ruumi, sest muidu jäävad nad kiitsakakas.
Ühe ma säästsin tapatalgutest, lasen tal veel 2 kuud joosta ja massi koguda. Eks siis näha ole kuidas ta välja nägema hakkab.

Mugav on muidugi ainult jõusöödal nuumamine ja süüa kõlbab tulemus ka....aga mis see kõik maksma läheb?Olen kuulnud,et kallist tibutoitu kasutatakse ka suurte lindude toiduks...eks igaüks hindab ise oma kukru paksust.Meie oleme läinud seda teed,et kasutame odavamaid(loe:loodudelähedasemaid) söötasid.Soovitame ka teistele sest liha maitesel ja liha maitsel on ikka suur vahe.Muidugi....oskamatu kokk oskab maitseainetega ka parima tooraine ära rikkuda.....

Kasutades tibude 25 % täiendsööta, noorkanade 18,5 % täiendsööta, segades õiges koguses nisu,odra,kaera ja lubjakiviga ei tule sööda hind sugugi kõrge.Segan ise kana kui vuti sööda niimodi ja vuti muna on ühtlasem(muna suurus ei kõigu enam niipalju kui täissööta ostes).
Muidugi sõltub sellest millise hinnaga keegi jahu ostab.

iivika63 kirjutas:

Mugav on muidugi ainult jõusöödal nuumamine ja süüa kõlbab tulemus ka....aga mis see kõik maksma läheb?Olen kuulnud,et kallist tibutoitu kasutatakse ka suurte lindude toiduks...eks igaüks hindab ise oma kukru paksust.Meie oleme läinud seda teed,et kasutame odavamaid(loe:loodudelähedasemaid) söötasid.Soovitame ka teistele sest liha maitesel ja liha maitsel on ikka suur vahe.Muidugi....oskamatu kokk oskab maitseainetega ka parima tooraine ära rikkuda.....

Kas keegi annab tõesti lindudele ainult jõusööta või käivad jõusööda nimetuse alla lihtsalt kõik poesöödad?
Mina, muide, segan kodus söödad ise. Ja kui rääkida looduslähedusest, siis tuleks ilmselt osta mahevilja, aga see on ikka kõvasti kallim tavaviljelusmeetodilt kasvatatust.
Huvitav, miks jõutakse igasugu hinnaarutelude käigus alati teiste kukru sisu lugemiseni, eriti siis, kui viidata, et tööl ka hind on?

Nagu igal inimesel on oma käekiri nii on ka lindude toitmisega välja kujunenud omad
võtted ja kindlasti on need ainuõiged.Ise olen kodulinde kasvatanud alates 80 ndast.
Olen proovinud kõike kasvatada ja kõike sööta.Kõige mugavam on ikkagi jõusööt ja
terad.
Aegajalt keedan ka kartuleid ja liha,aga see on üks kuradi läkerdamine.Lisaks
süüakse pehmetsööki ka poole rohkem.
Mis puutub kulusse siis elamine on üldse üks kallis ettevõtmine ja eks väljaminekud
jäävad igaühe enda otsustada.
Broilereid pean ma kauem selleks,et liha muutuks tugevamaks ja kõige värskem liha
on ikka ringi jooksev liha.Tegelikult on see broiler ikkagi üks kiirtoit, aga kuidagi on
vaja see seitse miljardit ära toita,sest süüa on vaja iga päev.

Braavo, Raivo 10 punkti
80ndatest ja broileritest mäletan tänaseni seda, kuidas maal vanaema juures käis alati hirmus jagelemine, kelle kord on broileritele sööt ette anda. Sigu söötmas käidi oluliselt meelsamini ja näiteks oldi valmis ühte broilerite söötmise korda vahetama kolme nõudepesukorraga - tuletan meelde, et tollal soojendati kaevust toodud vett pliidil ja nõudepesu käis käsitsi - aga selles, kuidas need linnud su alati sõimeuksel peaaegu jalust maha jooksid ja suutsid mulje jätta, et on valmis ka su enda ära õgima, oli midagi nii ebameeldivat, et kogu lastekari oli valmis tegema mida iganes, et sellest ülesandest pääseda.
Mina annaks suurima rõõmuga valmissööta, aga mind häirib see pagana GMO soja selle koostises. Kiiks on selline, mis teha. Sestap olengi seda teed läinud, et nädalavahetusel veedan paar tunnikest järgmise nädala söötasid kaaludes ja segades. Aga kuna ka mulle meeldib see kõige värskem liha ja kiirtoidule eelistan 'slow foodi', siis mulle sobivad kuked väga hästi!

Kanabroilereid aretaval firmal on oma broileriliinide või krosside üleskasvatamiseks omad soovitused ja nõuded nii söötmise kui valgustuse kohta.Nii soovitatakse 4-20 nädalastele lindudele 10-12 tunnist valguspäeva, et vähendada söödakulu ja rasvumist.
Mina isiklikult broilereid ei kasvata, olen proovinud.

Nii naljakas, kui see ka ei tundu tekib aegamööda ebameeldivate mälestuste järele ka
nostalgia.Nüüd küll lubasin endale,et enam ei võta,aga võib-olla 25 aasta pärast jälle
siis küll juba dementsusest.

Tere, päikest. Piret, jumala tõsi, mis puudutab valmissöödas kasutatavasse. Selle sööda kokkusegaja ei tea ise ka mis keemiat ja kui palju selle vilja kasvatamiseks kasutatud on, mille nad võimalikult odavalt ostnud on ja millega mõnda asja geeni tasadil "ristatud" on. Ühele asjale kuidagi pihta ei saa, miks see kasvatatav lind peab kross olema, kui teda üle tehnilise küpsusaja pidada. Kui arvestada sööda kogus välja, siis nii mõnigi lihatõu lind annab parema kilotootlikuse, pidamisaeg jääb sel juhul samaks ja liha faktuur on kukel kindlasti parem. Kui maitseomaduste kallale ronida, siis krossi meisterdamisel kasutatakse nii imelik, kui see ka pole ühes vaheastmes mingit bantamit (teeb liha "õrnemaks", linnu "kompaktsemaks", suurendab põrandapinna kasutuskoefitsenti). Kiti, kui mälu ei peta, siis mingis aasta alguse suhtluses väljendasid soovi saada Pl.roci kukega tehtud aretist, kui huvi on vahetame millegi vastu (aretise tegemisel läks esmane autoseksing vastupidisesse pöördesse, selgepiiriline kuklalaik on kukel ja hajus kanal). Kui suled selga tulevad, teen talveks allesjäävate valiku, mõni kukk ja kana jääb üle (värvilahend kisub vist mingiks kanakulli meenutavaks). Äkki Sul on midagi suurekasvulist üle, mida saab miximiseks kasutada (ei teeks klassikalist broilerit, pigem mingit suurt kiirekasvulisemat). Aasa, aga prooviks "nostalgia" peletamiseks mälu värskendamist hinna suhtearvudega. Mee puhul kehtib, mesi maksab ja on maksnud 7x suhkru hinna. Prooviks kuidagi leida mingi suhtearvude rea, mis muna-liha puhul toimib, saaks selgemaks selle teema all välja tulnud mõiste-rentaablus. Vana aja hinnad olid vist mingis sellises suurusjärgus (jõusööda kg hind 0,18, elekter 0,02, tibu hind 0,5, muna hind 0,08, liha hind 4,0, keskmine kuupalk 140), äkki mäletab keegi midagi paremini, siis võiks parandada. Uue aja hinnad võiks keegi ka kirja panna. siis mängiks natuke "tõehetke" väljaselgitamiseks numbritega.

Esiteks.Ma olen õppinud mesinik mitte matemaatik.
Teiseks.Vaba mees vabal maal, kui tahan võin oma krossid surnuks ka sööta,sest teen
seda omast ajast ja oma raha eest.Muuseas ega nad pärast 40 päeva seisma ei jää
kasvavad ikka jõudsalt edasi ju mul on suurusehullus.

Kolmandaks, ega keegi midagi paha pärast ei öbise ja Sinu suunas polnud üldse mingit piuksumist. Lihtsalt proffesionaalsest kretinismist tingitud huvi, "kui odavaks" see pidamine läinud on. Ja kui rahaliselt reha peale astumine on siis on vabal maal seaduslik õigus seda teha igaühel, aga jagaks oma kurbi kogemusi. Suurusehullus on mul ka, tahaks näha kui suureks selle vaese kodulinnu üldse teha saab.

Eks linnupidamisega on nagu kõige muuga.Igal ühel see vastavalt võimalustele ja eesmäkidele erinev.Üks asi kui soovitaks kasu ka saada.Teine kui hobi korras.Minu kogemus nende lindudega hobikorras.Eelmine aasta kasvas 10 tükki koos tavaliste kanadega.Ei saanud eraldi nuumamist.Potti rändasid ka hilissügisel kui vanust juba 5 kuud.Jõululaua oma kaalus pea 6 kilo ,enne ahjupistmist.Kaalusin naljaviluks üle.Liha oli aga hea ,polnud üldse rasvane .Võrreldes mõne poeomaga.Nii et kokkuvõttes olin rahul.Eesmärk oli täidetud .

Tänan pakkumast Ellimineerija, aga pean niigi vaatama, keda jätta ja kellest loobuda, seega ei hakka hetkel linde juurde võtma.

Tere päikest.Kiti, seda liini rohkem ei tule ka. Talveks jääb liinist 2-3 kana. Rokkar tegi ka oma töö ära ja läks "kõigi kukkede teed". Järgmine aasta lisaks munakoorele tumedat värvi, ajaks munatootlikust üles ja jalgu sulisemaks, värvilahendid lähevad ka teiseks.