Palun aidake tuvastada kurjategijat

Mul oli 7 munakana ja 1 noor kukk (eelmisel suvel sündinud). Elasid kõik sõbralikult, kukk pole kuri ega raskekaaluline, kires ja tallas kanu. On ka 2 pardiperet - jooksupardid - 1 isa ja 3 ema ning muskused: 1 isa ja 2 ema. Ühel heal päeval oli isasjooksupardile koledasti tuupi tehtud, pea väga verine ja esmapilgul tundus, et silmgi väljas - aga paranes ilusti ja silma pealt tuli kärn ära ning see oli korras. Süüdistada ei osanud kedagi, arvasin et äkki mõni suurem loom on peale astunud ja siis veriseks saades on juba nt kanad nokkima hakanud. Üsna varsti oli isamuskuse olukord sant - nagu keegi oleks ära tallanud, käis tiivad ripakil ja vaevaliselt. Siiski kosus ja paranes. Aga ühe hommikul avanes lauta minnes väga kole pilt - 1 kana surnud, veel kaks nii ära pekstud-tallatud, et hing vaevalt sees - jalust ära, kaelad kahekorra, silmad pahupidi ning nokad lahti hingeldasid surmaagoonias. Lõpetasime nende piinad. Kõigepealt kahtlustasin oma sikku, kellega kanad samas ruumis olid ja kokku puutusid - ehkki siiani polnud mingit probleemi. Sai sikk kinni pandud. Sama päeva õhtupoolikul jälle kaks kana jalust ära - üks pisut paremas olukorras - pea veel püsti, teine väga lääbakil ja nokast voolas mingit vedelikku. Esimese jätsime kosuma, teise lõpetasime õhtul ära. Kuna sikk oli kinni olnud, sai järgmiseks kahtlusasluseks oma kukk, kes lääbakil kanadele kohe selga kargas, kui aga sai. Panime kanad puuri kinni ja kukk jäi üksi lahti. Viga saanud kana on mõne päevaga kosunud ja käib ringi, sööb-joob. Kas on võimalik, et kukk ühe päevaga 4 kana niiviisi poolsurnuks tallab? Või peaksin siiski sikku kahtlustama? Ma ei julge linde puurist välja lasta ega kukke nendega kokku panna ka. Sellist kukke saab vist ainult kirvega "ravida"?

Ma kahtlustaks pigem isaparte. Pesitsushooajal on nad ikka päris pöörased. Et pardiemasid säästa, siis aeg-ajalt eraldan isapardid ja saadan isekeskis vaid meeste seltskonnas "asumisele". Just eile käisin ühte õnnetut pardinoorikut üliaktiivse kosilase käest päästmas. Oli teine õhtuks nii märjaks ja mudaseks trambitud, et äratundmisega oli raskusi.

Aga ega Sa enne teada ei saa, kui ise peale satud.

Mina kahtlustaks ka parte. Olen ise näinud, kuidas nad kanadega käituvad, kuid õnneks sain õigel ajal jaole.

Mina eraldasin kõik nö üleliigsed isased üksindusse. Kevad murdis äkitselt täiega uksest sisse ja läks kismaks. Kuna ma enda liikumise hõlbustamiseks pean ühe isamuskuse vabadusse laskma, see tähendab, et kanade alasse, siis eile sai see tegelane kohe kuke (jajaa Ülle-sinu kuke:) käest nii, et tolmas. Talvel oli kõik rahulik ja seesama isane muskus sikutas ajaviiteks vaid mõnd kana pepusulgedest.

Selle isase panin juba talvel tegelikult eraldi, sest oli liiga innukas isane ja mul oli mammapartidest lihtsalt kahju.

Minul läks eile üks hea muneja hädatapule,kuna juhuslikult ledsin õueaedikust läbi klobitud kana.Süüdlaseks pean hanesid,sest täna jäid kaks tükki vahele järgmise kana piinamisega,kellel seekord vedas.

Endal käis ka peast läbi, et raskuse poolest võiks isapart kurjategijaks sobida. Asi aga selles, et mõlemad isapardid olid sel ajal kinni pandud, kosusid ise taplusest. Nii et kanadega kokku puutumine oli tol hetkel võimatu.
Täna lasin linnud valve all kokku ja õue. Kukk ja isamuskus kukkusid kohe kaklema, kanad läksid vahele Ei saa aru, mis toimub. Hetkel erladasin siiski teiste lindude hulgast kuke, sest paistab et mehed omavahel võitlevad. Eks jälgin täna, mis toimuma hakkab.

Paistab, et kevad on neil lihtsalt pähe löönud. On lootust, et see mööda läheb, kui ma neid isaseid kõiki eraldi hoian mõnda aega?

Eks jah kui päike jälle madalamalt käima hakkab ja päevad lühenevad, siis kaob neil ka sugukihu. Aga seni -jaanipäevani ju veel uhkesti aega. Ega nad enne järele jäta, kui suve teises pooles.

meil sai isapart sügisel isahane käest tuupi, nii et pea alasti jäi. ei jäänd üle kui eraldada. hanedel esineb ka sügist kevadet . isased linnud jah on need, kes hulluks kipuvad sugukihu paisudes. isapardid omavahel ka taplesid suvel hirmsasti. kui vigast või surnud lindu ei taha, tasub vist ikka komplekteerida sobivad grupid.

Tugevamad jäävad ellu.