Tumekollased rebud talvel

Et ilusat värvi rebusi ka talvel saada kas tasuks lisada söödale parika või tšilli pulbrit? Kui jah, siis kui palju? Rohujahu saavad, aga nad ei taha seda kuigi hästi. Mõju on ka väike. Võib-olla on teisi häid nippe?

Tere. Meie anname kanadele riivitud porgandit ja peeti. Söövad suure isuga. Peedid oleme pannud lihtsalt poolekslõigatult. Munarebud on tumekollased. Paarikraadise külmaga laseme nad ka välja, kus neil on kanaaias varjualune. Seal nad siblivad ja söövad. Munatoodang talvel langenud pole. Pigem tõusnud, sest noored kanad on ka järjest hakkavad munele. 13-nelt munejalt saame praegu 10-11 muna päevas. Saavad iga päev lisaks teradele söödajahu ja joogivee sisse oleme praegu ka vitamini pannud. Õhtuks keedan neile sooja putru.
Siseruumis on neil soe ja valgust on ka 14-15 tundi ööpäevas.

Porgand mõjub munakollase värvusele hästi. Chilli tundub halb mõte, usun, et liiga terva kana seedesüsteemile.

Ja jällegi pean ütlema, et minu omad saavad talvel pidevalt maisi (rohujahu ka lisaks) ja kollane on ilus

Sellest oli möödunud talvel pikk teema. Mais, rohujahu (eriti head on lutsern ja merevetikas). Ja mis tähendab - ei söö rohujahu?! Segad muu sööda sisse ja läheb ludinal. Mul on praegu võrdlusmoment täiesti olemas - rebu värv lutserniga ja ilma, nagu öö ja päev.

Miks ta peab olema tumekollane ?

Et oleks ahvatlevam

Heiki, kui ma tahan värvitu rebuga muna, siis ma ostan poest Ma omal ajal kanad sellepärast võtsingi, et iga kord, kui nägin umbmäärast värvi omletti või biskviiti, haaras mind must masendus. Ja munapuder tekitas tahtmise pann vastu seina visata!

Ma ei tea,pingutada muna värvi pärast..?Ilma värvita on tõesti jubedad aga täiesti tavalised kodumunad sobivad mulle küll.

No ütleme siis niipidi: rohujahu on kana söödaratsiooni oluline osa. Lisaboonusena annab ta munade rebule ilusa sügavkollase värvi, olemata kanale seejuures kahjulik. Seega ma pingutan nii kana kui enda pärast. Kas sai parem?

Jahh, kui muna on ilus, siis ka kana saanud kõike vajalikku. Poes on olnud ka liiga hullu värvi rebuga mune (oranžid). Need tekitavad küll tunde, et kanadelt tahetakse viimast võtta ja söödetakse sisse kes-teab-mida.

Sai küll parem ,rohujahu poolt olen kahe käega .

kanade söödas segatakse ka juurde värvaineid mis muudavad munakollase värvi ja üledoseerimisel tulebki kuulus punane

Rohujahu on tõepoolest hea mõte, lisaks munakollase värvusele annab kanadele ka muud kasulikku. Need oranži rebuga munad on pigem eemaletõukavad kui sööma kutsuvad.

Kas see http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hluts.htm on harilik lutsern, mida võib kanadele talvel anda? Küsin, sest meil kasvab sellist põldudel palju ja mõtlesin korjata ning talveks kuivatada? Kes on korjanud ja millal oleks selleks õige aeg?

Väga hea, et see teema taas üles võeti, sest algaja kanapidajana huvitab mindki lisaks näiteks see, et kas ise muru niites saab ka ise rohujahu teha. No ikka selleks, et talvel seda munakollase ainest kanadel võtta oleks.
Seni olengi siis oma muruniite ära kuivatanud ja kottidesse toppinud. Aga mis edasi? Oleks see hea äkki kohe veelgi peenemaks hakkida kuidagi? Samas... kuidas? Kääridega vist jääbki nüsima... Või on ka niiduki selline suurem hake ok?
Ja siis: kas talvel siis annan seda pudi niisama või segan pudru sisse? (Tegelikult ma isegi ei tea, mis pudrust te räägite, sest enda tibudel seni põhiliselt ikka see va tibude valmissööt ees) Või peaks seda hakat siis koguni keetma?
Ja kas tavalise ristikuseguse koduaiamuru hake ikka väärib üldse kuivatamist? Või on see vaid allapanuks hea?

Pardon, ikka täitsa linnakas olen.

Kui selles koduaiahakkes tulikat ja muid mürgitami sees ei ole, siis kõlbab väga hästi. Ma ise olen nõgeseid kuivatanud ja siis talvel pudru sisse pudistanud.

Kui see toode kuivatades kottides ,siis kindlasti oht et võib hallitama ninna ja see on juba paha.Rohujahu valmistamiseks on teine tehnoloogia.

Lutserni saab osta graanulina, müüvad nii Kiti Kanala kui Fram Planti poed. Sellele törts vett peale ja talvel sööda sisse.
Nõgeseid peab kindlasti säilitama hästi õhurikkas ja kuivas kohas; tihedalt tehtud vihad kipuvad käest ära minema. Ise kuivatan suurte restide peal ja siis pakin väiksemad nõgesed õhukindlatesse anumatesse; vihtasid hoian laka peal.

Vanasti oli selline asi, nagu heina hakkija (põgimõtteliselt käsigiljotiin), sellega saab heina kanadele söödavaks. meil lähevad talvel heinapebred allapanuks (see mis pakkide lahtivõtmisel välja pudeneb), nendest süüakse enamus ära. Rohujahu kodustes tingimustes ei õnnestu teha, selle tootmiseks oli aparaat, mis kuivatas massi ära väga kõrgel temperatuuril (nii kiiresti, et asi jäi roheliseks) ja pressis graanuliks.

Selge. Katsun sisi seda muru pigem allapanuks kuivatada, kuna mul pole ka neid heinapepresid siin linnas kuskilt nii naljalt võtta.
Nõgeseid ühe laari aga juba kuivatasin ja no läksidki käest ära...
Edaspidi olen targem.

Aga tasub veel mingeid taimi varuda? Kuskilt lugesin, et sügisel hea pihlakaid samal eesmärgil kuivatada. Kevadel oleks võinud nurmenukkusid korjata...
Aga näiteks teelehte? Vesiheina? Veel midagi, mis kuskil justkui ülearu ja "vedelemas" aga kanadele väga hää?

Nõgesevihtadel peab jah hästi palju õhku ja ruumi vahel olema, et hallitama ei läheks. Selline vana küünilakk pennidega oleks ideaalne, aga kust selliseid võtta - heal juhul saaks pööningul fermide peal kuivatada ja hoida.

Mul kuivavad nõgesed kanamajas. Kui krõbisevaks muutuvad, siis pakendan banaani kastidesse. Hoiustan talvel elumaja teisel korrusel asuvas panipaigas. Seal langeb temperatuur talvel ikka suhteliselt madalaks, samas mingil määral saabub ka läbi tuulekastilaudade õhku. Hallitama midagi ei ole läinud. Õige pisut olid niiskust siiski kogunud, kuid hangusid koheselt kui järjekordse portsu kööki pliidi kohale rippuma panin.
See aasta sai natuke vähevõitu neid vihtasid tehtud. Plaanin osta heina. Seega sobib ka hein tükeldatuna pudru sisse.

Nagu ma aru saan, siis on nõgesevihtadeks juba hilja... õnneks midagi sai tehtud Aga lutsern? Kas keegi on korjanud/kuivatanud ja millal oleks õige aeg! Praegu õitsevad ilusti..

Mina kusjuures viljelen nüüd seda, et kanade tulekuga loobusin olemast liiga tubli aednik. Näiteks nõgeseid enam aiaäärsetest ja vaarikate vahelt ma välja ei rohi ja ühe pirnipuu alla istutasin lausa lisaks. Seega, kui nõges lihtsalt pealt ära lõigata, siis saab samast kohast suve jooksul ikka oma 3-4 korda koguni võtta.
Aia tülikas tegelane vesihein ka nüüd kanade tõttu au sees. Pidavat ikka hirmus kasulik olema.
http://www.aialeht.ee/news/aialeht/varia/article.php?id=31911159

Teelehte kogun ka. See siinmail nagu issanda nuhtlus aga sisuliselt on ju ravimtaim ja äkki talvel kanadele maitseb?

Lutsernist aga siin juttu.
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hluts.htm

Kui palju kana üldse sööb või peab süüa saama ööpäevas?
Ostsin neile talveks täissööta ja Kiti ütles, et 100g kana kohta päevas.
Seda siin lugedes tundub, et olen millestki valesti aru saanud.

Taimi olen küll korjanud ja kuivatanud, kuid seda ikka talvel tee jaoks. Pole kohta, et kanadele rohtu kuivatada.

Piisab 100 g täissöödast.
Ega natuke teri ka paha ei tee, kanal hea meel kui tera leiab. Juurikaid peaks ka andma:kapsas, peet , porgand, kõrvits....

Oleneb kanast-kukest kui suur on sööda tarbimine. Õigemini oleneb tõust ja tüübist. Liha ja lihamuna liinidel on söödatarbimine naca suurem, Braamal ka. Ehk suurem lind tarbib liikumiseks rohkem energiat. 100gr tasakaalustatud sööta on munakana sööginorm ideaaltingimustes (so. tehnoloogilistes tootmistingimustes), talvel on kas söödatarve või söödava toidu energiasisalduse suurus teine. Heina ikka on, kui see peeneks teha, siis saavad sealt ka midagi. Tumekollase värvi munakollasele annab paprika, kui on vajadust "värvida". Kui lindudele anda teri, siis peab arvestama, et ca 1/3 toidus olevast energiast läheb selle asja seedimisele (sõltub ka seedekivide fraktsioonist). Talvel on head liha, maks, rasv (tapajäätmed), poolsuhkrupeet, suhkrupeet ja maapirn hakituna. Meie omad on "piprad", kõrvitsat ei söö (kui siis kuidagi keedetult pudru sisse), peet läheb peale ainult keedetult, porgandit võid ise süüa. Üks pisike tähelepanek mis on erinevatest kohtadest silma jäänud, lindudele antakse ette mitte puder vaid tapeediliimi meenutav rokk (mõnes kohas on kausis-künas olnud lausa vesine löga). See asi läheb roiskuma, sest seda ei sööda lõpuni ära ja seda on roppraske kasida. Tunduvalt kasulikum, nii linnule, kui enda rahakotile on kui puder on peaaegu kuiv sõmer asi. Nõukaaja nostalgijast on meeles, et jõusöödas oli osakese suurus tunduvalt suurem püülist ja tolmust. Pakuks välja, et tera purustustase oli suurusjärgus 6-10 (tera purustamisel sai nii palju tükke).