India jooksupart (Indian Runner)

tüüp: kerge parditõug; kaal: isaslinnul 1,6-2,3kg ja emaslinnul 1,4-2,0kg; värv: palju erinevaid värve

Sellel hämmastaval parditõul on olnud väga suur mõju paljudele teistele tõugudele ning enne väga heade munatõugude (näiteks khaki campell) välja aretamist, arvati see olevat väljapaistev muneja. Selle pardi kehaehitus on kerge ja liikuv, et ta saaks pidevalt oma toitu otsida ning tema hea liikuvus võimaldab tal toiduotsingul läbida suuri alasid. Omades pikka pead ja kaela ning sama teravaid silmi nagu kullilistel, eelistabki see tõug rohkem kihutada mööda aeda ringi kui lihtsalt mulistada tiigi ääres.

Välimus - seda tõugu on kuju poolest võrreldud veinipudeliga ja Suurbritannia Indian Runner Club on välja öelnud, et: “ üht parti, kes ei suuda hoida vähemalt 40° hoiakut horisontalltasapinnast, ei saa pidada puhtaks jooksupardiks.” Briti veelindude standardi järgi (1999) peab linnu keha rahulikus olekus või liikudes olema 50° - 80° kraadise kalde all horisontalltasapinnast. Ehmunud lind muutub peaagu täiesti püstiseks. India jooksuparti esineb paljudes värvides ja paljud värvid on ka standardiseeritud, kuid aretajad jätkavad pidevat tööd, et saada uusi värvikombinatsioone.

Iseloom - see parditõug mitte ei lenda, vaid jookseb mööda suurt maa-ala. Ta ei vaja ujumisvett, vajab lihtsalt niipalju, et kasta vette pea ja kael. Nad kogunevad kergesti, mis teeb kergeks nende ühest kohast teise ajamise – india jooksuparte kasutatakse tihti lambakoerte demonstratsioonesinemistel lammaste asemel.

Kasutamine - seda tõugu parti on kasulik pidada munade saamiseks, lihtsalt ilu pärast ja ka toiduks. Vanades raamatutes väidetakse, et nad munevad 300 muna aastas. Tänapäeval on keskmine tulemus 150-200 muna aastas. India Jooksukas on nii hea kahjurite hävitaja ja kerge kaaluga, et ta on tõeline aedniku sõber.

Üldist - üldiselt see tõug ei ole hea hauduja, seega on parem, kui munad inkubeeritakse. Saledad ja õrnad emased võivad isaste pideva tähelepanu tõttu kergesti viga saada, seega on tähtis, et isaseid poleks emastega võrreldes liiga palju ning kui tekib probleeme tuleks isane ja emane kiiresti lahutada. Isased on siiski iseenesest kasulikud pidada lihalindudena, kuna nad kaklevad omavahel harva.

Kasutatud kirjandus:

Liz Wright 2008. Choosing and keeping ducks and geese. TFH Publications, Inc. One TFH Plaza Third and Union Avenues Neptune City, NJ 07753, 128-131.

Huvitavaid linke:

http://www.runnerduck.net/photo_album.htm
http://www.feathersite.com/Poultry/Ducks/Runners/BRKRunners.html
http://www.ashtonwaterfowl.net/indian_runner_book.htm
http://www.laufis.de/story/history.html
http://www.wolfram-zucker.de/garten/tiere/laufenten/galerie/bilder.htm
[b]