Sinikaelaga hädas

Olen linnupidamises täitsa algaja aga juhuse tõttu sattus minu juurde elama murtud tiivaga sinikael part. Tegemist on linnas pargis elanud linnuga ja esimese hooga on tekkinud mitmeid küsimusi.
Kas oskate soovitada kuidas ma ta normaalselt sööma saaksin? Hetkel sööb ta vaid vette visatud saia ja siis ilmselt ka veest igasugu mutukaid, kes seal elavad. Sööki, mis on pandud nõu sisse ja kuivale maale, ta ei puutu.
Lisaks on küsimus veel ka selles, et kui palju vajavad pardid kaaslast? Olen mõelnud, et peaks talle ehk hankima mõne sarnase välimusega kodupardi juurde. Ehk õpetaks ta ka sööma. Aga kui tõenäoline see on, et haavatud metslind lepib kodulinnuga?
Ja siis veel huvitaks see, milliseid tingimusi part vajab talvel? Kas on vajalik köeta ruum ja kui külma nad üldse kannatavad?

Tere !Kõigepealt tore,et hoolite ja hoolitsete.Sellise linnu kohta oskab Sibelle midagi julgustavat öelda ja kindlasti ka Jaaniraotu oskab teie küsimustele vastata.Neil on kodulehed ja te leiate kontakti,kui kiire on,kui ei siis saate ehk foorumi kaudu oma küsimustele vastused.Köetavat ruumi pole kindlasti vaja ja kaaslast tahaks vast igaüks.Kõige sobivam oleks vast ruaani part.Jõudu !

Sibellega olen juba korduvalt asja arutanud aga tal ju pole parti olnud.
olen juba üsna veendunud et part või mõni rohkem tuleb talle kindlasti lisaks aga tahaks huvitaks ikkagi väga see, mis tingimusi nad talvel vajavad. Hetkel elab part mul õues, kus tal on basseini ümber võrgust aed ehitatud ja kus on ka mõned põõsad, mille alla ta ööseks magama ronib. Kodupardile oleks lisaks ka mingit katusealust vaja aga talveks on sellest ilmselt vähe.

mina ei tea ka partidest midagi aga arvan et kui tal tiib katki ja ta lennata ei saa siis peaks tal olema mingigi katusealune kindlasti ja tuulevari vajadusel

uuritud kirjandus ütleb,et parte peetakse talvel kuivas õhurikkas kütmata ruumis ja kui väljas on vaikne pehme talveilm,siis võib ka lumel jalutamas käia,võimalusel(kui tiik jääs pole vms)läheb ta siis ka suplema.
Söögiks heinajahu, keedetud kartuleid, teravilja, õlikooke, teokarpe, krohvipuru, silo jne. Söödetakse kaks korda päevas - hommikul ja õhtul.
Et siis vees elamine pole talvel oluline,saan aru mina...
Ja parimaks kaaslaseks kodupart siis,et nad oleks võimelised ka järelkasvu andma.Kui muidugi terve emapart üldse vigase tiivaga peika jutule võtab...ja kas vigase mittetoimiva tiivaga isane suudab üldse emase ära viljastada...(see küll pole Josefiinal oluline vast,aga peaasi,et seltsiline vigast ära ei tõrju)
Paremini toimiks sõprus lindude vahel kindlasti siis kui kaaslaseks tuua samuti mingi defektiga emapart.
Mis aga söömisesse puutub,siis ma arvan,et lind nälga ennast surra ei lase ja kui ikka kõht tühi,siis hakkab ta ka maha pandud sööki sööma.Arvan,et sellepärast väga muretsema ei pea praegu.Tiigiveest ja põhjamudast leiab ta ilmselt igasugust kraami,mis teda toidab.
Pardipidajad,andke nõu,mida te süüa annate ja kuidas toidu serveerite...

No see on juba nagu"Vigased pruudid",seda nüüd küll ennustada ei anna kes meeldib.Mina kedagi ei nuuma,põhiline lisatoit on kuivatatud nisu terad,seda saavad õhtul laudas,siis on ka stiimul koju minna.Muidu unustavad ennast tiigile,samas on mul ka oma häälitsus- heli millele nad hästi reageerivad,see tähendab nii,minge lauta,kui siia ei tohi tulla.Elavad vabalt,nii et toidu puudust pole,kuigi õues söövad kõike,alates arbuusist-hakkliha soustini ja huvitav talvel laudas kõnnib saiast üle ja ei sõõ.noorena ja õues anna ette mida iganes.Nagu ma aru saan on ta isalind.Annan talle tasuta pruudi kui helistad 5144546.

Papgoide ja amadiinide seas olen seda vigaste väljatõrjumist näinud küll ja veel,aga ehk õnnetul pardipoisil läheb paremini.
Minu ühel isasel paabulinnul lõi teine isane silma vigaseks ja kaaslaseks tõin samasuguse emase,kellel tibuna oli silma vigastatud:D
Varesed,hakid ja harakad,kes mul vigastena välipuuris paranevad ja kosuvad,võtavad aga järgmise endasuguse õnnetu alati sõbralikult vastu.

Pardid looduses söövad NIISKE sööda! Sellega kui teil n teravili, siis hoidke see mitu tundi ette vees. Veel parem kui anda see rohuga või köögiviljadega niiskes segus.
näiteks, siin soovitavad et teravilja söötmisega pert peab harjuma aeglaselt
http://www.zooclub.ru/birds/vidy/40.shtml (vene keeles)

nüüdseks on siis sinikaelale lisaks ka kolm jooksuka segu tegelast mul aias tegutsemas. Ja söövad nad kõik nagu... pardid. st. nii palju kui kätte anda jõad. päris kuiva tõesti väga ei taheta. mida vedelam söök on seda paremini peale läheb. ja ilusaks ümmarguseks on nad kah ennast söönud. sinikael on kah enamvähem seltskonnas sees. teised küll kipuvad vahest, kui ta suurte punti sisse satub, talle natuke nokaga virutama aga enamasti suudavad koos olla küll.

Minu partide lemmik on ikkagi kuiv nisu,putrusid sõid hea meelega siis kui väiksemad olid.Asi on ka kindlasti selles et nad vabalt igalpool ringi käivad ja söövad mida tahavad,muidugi ka tiigi kaldad,milles neil meeldib sonkida.Nii et vajadus on just kuiva ja kõva järgi,pealegi on nende pudru söömine tohutu raiskamine sest ta peab peale iga nokatäit pead raputama ja nii seinad kõik pudruga koos,Lisaaineid saavad ainult talvel ja munakanadele mõeldud lisa kevadel.H.

Mul jälle uus mure. Niikaua kui väljas olid normaalsed ilmad oli partidega kõik hästi. kui ilm läks lumiseks, kolisin pardid päris sisse ära. Ja sellest hetkest alates nad enam ei söö. Olen teinud kõike, mis pähe tuleb. Pakkunud erinevaid toitusid, jätnud tuleb ööseks põlema ja kustutanud ära, andnud ussirohtu, pannud viimases hädas saiatükid veekaussi, et ehk siis süüakse midagigi aga ikka mitte midagi. Sai vees oli lausa nii hirmuäratav et isegi pesemine lõpetati ära. Nüüd lumi juba veidi sulanud ja ajasin nad välja tagasi. linnud on selle ajaga väga kõhnaks jäänud, mis sees olid. Õue saades hakkasid ennast hoolikalt puhastama ja otsivad nagu ka natuke maapinnalt toitu. Sööginõudest aga hoiavad kangekaelselt eemale. Minu mõistus on täiesti otsas. Ei oska enam midagi ette võtta. Kui uus lumi tuleb ja väljas külmaks läheb pean nad ju ikkagi sisse võtma aga surnuks näljutada ma neid ju ka ei saa. Kas tõesti on võimalik, et stressi tõttu lõpetavad linnud söömise ära ja kui kaua see sisse kolimise stress kesta võib?

Täitsa uskumatu lugu !Kui nad väljas olid ,kas nad siis ruumis üldse ei käinud?Minul on nii et hommikul õue ja õhtul lauta,kus neid kuivad nisuterad ootavad,vesi loomulikult ka.Kühveldavad sisse nii mis hirmus.Ma saaks aru kui metspart siis veel aga teised on ju igasugustest nõudest ja igasugust toitu söönud pudrud,kuivtoit,terad ja roheline.Mina prooviks ikka kuiva teraviljaga sest pudrust ja saiadest on nad tõesti vahest üle kõndinud ja mitte söönud,Sellised tähelepanekud ! H.

Nad olid enne õues jah. seal oli neil oma putka mille all käia said. enne sõid kõike ja väga hästi. nii kui sisse kolisid läks jama lahti. loogika ütleb, et kui nad oleks enne väljas külma saanud siis peaks nad juba surnud olema. lisaks on nende käitumine hetkel suht normaalne. pesevad ja puhastavad ennast ja ka sulg on inetu vaid metsikul. teised lihtsalt nälgivad.

Küll nad siis sööma ka hakkavad .

Minu pardid käitusid samuti. Alles on kolm kana väljahautud 3 kuu vanust parti. Elasid koos kanadega kasvuhoones. Kui ilm läks külmaks ja algas tuisk, panin kanad talvekorterisse, pardid jäid kasvuhoonesse, kus nad olid sündinud ja kogu oma elu ööbinud. Kasvuhoone kattus väljast lumme, valgustingimused muutusid ja pardid keeldusid igasugusest toidust, isegi oma lemmikpalast vihmaussidest, mis õnnestus kasvuhoonest välja kaevata. Alles kui väljas lumehanged sulasid, kasvuhoone valgeks muutus, maitsesid hästi vähekene nisuteri, kuid muust söögist ja suplemisest ikkagi keeldusid. Niipea kui kanad oli võimalik partide juurde välja lasta, on pardid jälle endised, söövad, suplevad, täis elurõõmu toimetavad õues mudas.

aga kogu talveks neid ju nälga kah jätta ei saa. kas oleks ka mingit lahendust sellisele olukorrale?
mu töökaaslased räägivad mulle, et pardid sellepärast ei söö, et metsik on teistele jõuludest rääkinud aga ma hästi seda kah ei tahaks uskuda

Kolisin selle nädala keskel pardid uuesti sisse. Ja oh seda rõõmu kui söögikauss tühjaks sai. Kahtlustasin alguses, et äkki rotid käinud aga nüüd on ka pardi väljaheiteid täiesti arvestatavates kogustes Kohati tundub omalegi imelik, et suur rõõm on koristada pardi sõnnikut

Samuti nagu kanade kolimisega, on igal linnul mingi stress. Pardid on ju külmakindlad suhteliselt, külm ei tee neile miskit, kui nad just hange kinni ei jää. Maapinnast otsivad nad tõesti igasugu nodi ja söövad selle ära ka. Kuna neil on eriti kiire seedimine, siis ei juhtu nende tervisega seejuures midagi, muda aitab neil seedimise korras hoida, samuti nagu liiv ja peen kruus, mida nii kanad ja kalkunid sisse söövad silmnähtavalt ja suurte ampsudega. Mina hoian suurema osa päevast linnud sees külmaga, aga umbes tund-kaks enne pimeda aega ehk u kella 14 ajal, saavad nad mõneks ajaks välja, siis saabki pardike ja kõik muud loiused omad vajalikud "vitamiinid" söödud ja kiirelt tagasi majakesse. Pimedus ajab nad ise sisse ja päeva pikkus häirimata.

Täna hommikul ootas mind ees uus üllatus. Õlgedest tehtud pesa sisse oli munetud ilus muna Tundub, et asjad hakkavad ikka edenema

Siis pole muud kui koogile

Kena talveilm on kõik pardid -haned lolliks ajanud. Munevad nagu pöörased.

Admin kirjutas:

No see on juba nagu"Vigased pruudid",seda nüüd küll ennustada ei anna kes meeldib.Mina kedagi ei nuuma,põhiline lisatoit on kuivatatud nisu terad,seda saavad õhtul laudas,siis on ka stiimul koju minna.Muidu unustavad ennast tiigile,samas on mul ka oma häälitsus- heli millele nad hästi reageerivad,see tähendab nii,minge lauta,kui siia ei tohi tulla.Elavad vabalt,nii et toidu puudust pole,kuigi õues söövad kõike,alates arbuusist-hakkliha soustini ja huvitav talvel laudas kõnnib saiast üle ja ei sõõ.noorena ja õues anna ette mida iganes.Nagu ma aru saan on ta isalind.Annan talle tasuta pruudi kui helistad 5144546.

Selgituseks inimesele kes mulle täna helistas,see jutt on kirjutatud 22.aug 2008.Nagu lubasin,sai see sinikaela isapart endale pruudi,kes oli segavereline kodupart.Metspart elab nüüd vist Sibelle juures,kas Josefiina veel parte peab ,ei tea.

Asja võeti loogiliselt ja ei muretsetud üle, õnneks Sinikaelad olid ka minu tihedad külalised, kui veel jooksukad olid.Eriti issid olid kosjaskäijad. Hoolime ikka loomadest ja lindudest, kuid teatud piirideni.

Sinikael elab hetkel minu lindudega koos.
Siseruumides tallusid teised pardid ta jalge alla,nad ju palju suuremad temast:)
Pardid on Josefiinal endiselt alles ja elavat vahvat pardielu.

Lõpp hea, kõik hea !