Vuttide tõud.

Mille poolest erinevad jaapani ja eesti põldvutt peale selle et üks on jaapanist ja teine eestist
Leidsin sellise kuulutuse hakkas huvitama.
http://www.okidoki.ee/item/156274/

Tootluse näitajad Jaapani ja Eesti vutil

Näitaja
Jaapani vutt/Eesti vutt

Vuti aastane munatoodang, tk
294,2/310

Vuti aastane munatoodang, g
3207/4181

Munade keskmine mass, g
10,9/13,5

Munemise intensiivsus, %
80,6/84,9

Keha mass täiskasvanud vutil (45 päevane), g
emalind
122/230

isalind
118/210

Söödakulu, kg / 10 muna kohta
0,28/0,38

/ 1 kg muna massi tootmiseks
2,57/2,81

Munade keskmine viljastatus, %

-/95

Munade keskmine kooruvus, %

-/80

Selle järgi on Eesti vutt suurem lind.

Ma rohkem see tüüp keda % ei huvita,rohkem välimus ja üldse erinevus näit. teisest tõust ja erinevuse all ei mõtle ma seda et ta on teisest 2 g raskem.Veel sooviks infot valge sulestikuga vuti kohta,kust tulnud ja miks ta selline on,kui tal on nimi siis seda ka.

Kui keegi viitsib inglise keeles lugeda, siis guugeldamine annab sellist infot jaapani vuttidest: http://www.thepoultrysite.com/articles/838/raising-japanese-quail
Muidugi emanus jutust kattub vast kõigi vuttide kohta

http://www.quails-in-essex.co.uk/introduction.html

jõudu guugeldamisele!

Tunnistan et olen tobe "googeldasin" kohe mõnuga seda eriti piltide osas,tekstis pole eriti tugev.Austraalia ja India olid vist kõige kaugemad kohad kus ära käisin.Ja ma ei tea ikkagi,kui mul ühes käes on jaapani ja teises eesti vutt siis kes on kes,eeldusel et nad erinevates keeltes ei räägi vaid on vait.Lihtlabasel vaatlusel tunduvad ju sarnased erinevaid toonide varjundeid annab aga kellel neid poleks.Ootan lihtsat vastust

Aretustöö tulemusena on saadud maailmas erinevad vutitõud:
* jaapani ookerpruuni sulestikuga põldvutt 140-150g
* vaarao lihatüüpi põldvutt sisulselt vutibroilerid 250 g
* inglise musta ja valge sulestikuga põldvutt
* marmorvärviline põldvutt endises NSVL-s.
1976. a. asutati Eestisse Kaiavere põldvutifarm. Seal toodetud vuttide mune kasutati NSVL-s vaktsiinide valmistamiseks ja tegeldi tõuaretusega. Erinevaid tõuge ristates aretati seal uus tõug, mis 1988. a. tunnistati eesti põldvutiks. See on muna-lihatõugu lind, kaalub 180-230g ja muneb aastas 280-310 muna.

TEHNILINE BAASINFORMATSIOON
Eestis kasvatatakse kahte tõugu põldvutte. Eesti vutt on ainus meil aretatud linnutõug. Aretusbaasiks on jaapani vutt, vaaraovutt ja poola valge põldvutt. Aretustulemuseks on väga hea muneja, kelle munatoodang ulatub kuni 92%-ni, st. kuni 200-300 muna aastas. Eesti vuti lihakeha keskmine kaal on 100 – 117 grammi, kukel rohkem, kanal vähem. Muna kaal on 10-15 grammi.
Prantsuse vutt on valdavalt lihalind, eesti tõugu vutist suurem ja ka rahulikum. Lihakeha kaal on 160 grammi, erinevalt eesti vutist on selle rasvasisaldus suurem ning lind sobib paremini töötlemiseks ja toidu valmistamiseks. Prantsuse vutt muneb aastas keskmiselt 250 muna.
Munevat lindu ei ole kasulik pidada kauem kui aasta, reeglina on ühe muneja tootmistsükli pikkuseks 10 kuud. Lihalind kasvab müügikõlblikuks kahe kuu jooksul alates muna paigutamisest inkubaatorisse.
Munevaid vutte peetakse mitmekorruselistes puurides, ühel ruutmeetril elab keskmiselt 80 lindu. Lihavutte võib pidada sulus/põrandal, neid mahub ühele ruutmeetrile rohkemgi – 100 kuni 200 lindu.

Rohkem infot leiab kui otsida võrgust faili linnukasvatus.doc
Eelnev info pärinebki sealt.

Eesti vuti kohta on seal doc. väga täpselt ja selgelt kirjutatud paremini pole vist võimalik.
Eesti vutid on ümara kehaga, lühikese saba ja kehaga, lühikese saba ja kaelaga. Selja eesosa on kõrgem, moodustades kühmu. Sulestiku põhivärvus on tuhmjas ookerpruun, tumepruunide vöötidega. Sulestiku dimorfism on selgelt väljenduv. Isasvutil on kurgualune ja põsed pruunid, pugu ümbrus ookerpruun, pea peal 3 kollakasvalget triipu. Hoosuled on tumepruunid, heledate vöötidega. Jalgade värvus varieerub heleroosat kuni kollakashallini. Nokk on mustjaspruun heleda otsaga. Kloaagi ümbruse nahk on roosa.
Emasvuttidel on nokaalune ja põsed helehallid, pugu ja rind hallikaspruunid tumedate tähnidega. Nokk on heledam kui isasvuttidel, hallikaspruun. Jalad on heleroosad, kloaagi ümbruse nahk sinakashall. Noorlinnud sarnanevad algul emaslindudega, sulestiku värvus on aga ühetoonilisem.
Kuid kust leida sellist kirjeldust teiste tõugude kohta,selles on küsimus ?

No google ongi see koht,kust sa kõik materjali leidma peaks (ja see ei ole mingi vastulause,et keelt ei valda,mina ka ei valda suurt hästi,aga siiani olen ikka hakkama saanud,abiks sõnaraamAtukuhjad,lapsed,google tõlkeprogramm,selle abivahendite kambaga olen ikka pildi silme ette saanud,mida keegi endast kujutab).
Eestikeelset materjali kõikvõimalike lindude ja loomade kohta on mõtetu siin taga huigata,seda lihtsalt pole ja need mis on,on üldsõnalised.Seega tuleb ise vaeva näha kui infot tahad.
Esimese asjana soovitan alati interneti abil välja uurida sind huvitava liigi ladina keelne nimetus.Selle abil saad infot rohkem kätte lihtsalt.Selle teema linnu puhul sisesta otsingusse The Japanese Quail, Coturnix japonica ja inffi tuleb robinal.

Leidsin okist sellise kuulutuse:
http://www.okidoki.ee/item/2736484/

Selliseid vutitõuge pole nagu kuskilt lugenud - texase (kas see on sama mis California?), hiina (äkki jaapani?) ja smoking??? Kas keegi teab neist midagi?

Hiina kääbusvutt on küll olemas,väga armsad.kindlasti võtan kunagi uuesti.

Kas mandzuuria vutt on hiina kääbusvutt?Hästi pisikesed tunduvad.Kas kõikide vuttide mune süüakse?

Ei ole Hiina kääbusvutt ja kõiki mune süüakse .