CARMO MURE VÄÄRARENGUST

Meil ka täna koorusid, üle lugenud veel ei ole. Tuleb järjest juurde Ilusad ja rõõmsad muidu, aga khmm..khmm üks on viltuse nokaga ja ühe silmaga Aga muidu on energiline ja tundub ok. Ei teagi mis nüüd teha siis. Sai ka mune erinevatest kohtadest kokku toodud, üks koht oli veel eriti "omapärane". Sealt pärit tibude puhul ei tea ka vanematest midagi. Kas kellegil on veel selliseid juhtunud ja mis te sellisel puhul teinud olete?

kiisu kirjutas:

Koorumine nüüd lõppenud.11 tibu 20st munast.Üks tibu oli munas surnud Teised 8 mädamunad või viljastamata.Hea et nii paljugi neid koorus.Esimene inku haudumine päris aia taha ei läinud aga nüüd peab minema.

PALJU ÕNNE 11 ju ka hea saavutus võid nüüd end kanamammina tunda 11 tibu välja haudunud

carmo kirjutas:

Meil ka täna koorusid, üle lugenud veel ei ole. Tuleb järjest juurde Ilusad ja rõõmsad muidu, aga khmm..khmm üks on viltuse nokaga ja ühe silmaga Aga muidu on energiline ja tundub ok. Ei teagi mis nüüd teha siis. Sai ka mune erinevatest kohtadest kokku toodud, üks koht oli veel eriti "omapärane". Sealt pärit tibude puhul ei tea ka vanematest midagi. Kas kellegil on veel selliseid juhtunud ja mis te sellisel puhul teinud olete?

Sellised hävitan mina kohe ära

carmo kirjutas:

Meil ka täna koorusid, üle lugenud veel ei ole. Tuleb järjest juurde Ilusad ja rõõmsad muidu, aga khmm..khmm üks on viltuse nokaga ja ühe silmaga Aga muidu on energiline ja tundub ok. Ei teagi mis nüüd teha siis. Sai ka mune erinevatest kohtadest kokku toodud, üks koht oli veel eriti "omapärane". Sealt pärit tibude puhul ei tea ka vanematest midagi. Kas kellegil on veel selliseid juhtunud ja mis te sellisel puhul teinud olete?

Uudishimu suur,milline see eriti "omapärane"koht on?

carmo kirjutas:

Meil ka täna koorusid, üle lugenud veel ei ole. Tuleb järjest juurde Ilusad ja rõõmsad muidu, aga khmm..khmm üks on viltuse nokaga ja ühe silmaga Aga muidu on energiline ja tundub ok. Ei teagi mis nüüd teha siis. Sai ka mune erinevatest kohtadest kokku toodud, üks koht oli veel eriti "omapärane". Sealt pärit tibude puhul ei tea ka vanematest midagi. Kas kellegil on veel selliseid juhtunud ja mis te sellisel puhul teinud olete?

Vaat mind huvitab hoopis teine asi - milleks on vaja sellistest 'omapärastest' kohtadest võetud rämpsu paljundada? Selleks, et kogeda sünni imet? Ma saan veel kuidagi aru sellest, et paljundada heade munejate ristandeid, vms., tegutsedes eesmärgipäraselt, aga paljundada paljundamise pärast, teadmata, mitmenda põlve sugulusastmega on tegemist, kes on vanemad, jne.? Minu jaoks isiklikult jääb see täiesti arusaamatuks.

No vaata, see, et olukord selline nagu kirjeldasin selgus alles siis kui kohale jõudsin. Ja mune võtsime siiski sealt, kus ühetõulised koos ning muidugi jutt oli omanikul küll selline, et temal ikka erinevatest pesakondadest ema ja isalind ja tõupuhtad jne. jne. Lihtsalt tingimused oli väga halvad ja sealt ka kahtlus, kas ikka on tõsine linnuarmastus.Võtsimegi plaanitust vähem kokku 20 muna. Ja saigi need siis ka teiste juurde inkusse pandud. Aga kahtlus jäi hinge ikkagi

Ja plaanime sinna veel tagasi minna nii hilissügise või talve poole, mitte enam mune tooma. Lihtsalt südame rahuks, kuna hinge närib kahtlus, et talvel võib seal äkki loomakaitse vajaduse järgi lõhnama hakata. Loodame, muidugi, et see nii ei ole ja, et otsustasime esmamulje põhjal. Või ma ei tea, mida teie teeksite kui selline kahtlus tekiks?

carmo kirjutas:

Ja plaanime sinna veel tagasi minna nii hilissügise või talve poole, mitte enam mune tooma. Lihtsalt südame rahuks, kuna hinge närib kahtlus, et talvel võib seal äkki loomakaitse vajaduse järgi lõhnama hakata. Loodame, muidugi, et see nii ei ole ja, et otsustasime esmamulje põhjal. Või ma ei tea, mida teie teeksite kui selline kahtlus tekiks?

arvan et äkki see pererahvas ise ise ei teagi millised tibud tema munadest kooruva sa räägi kindlasti ega tema loomaarmastusest sõltu kas linnud veresuguluses või mitte
aga mida mmina teeks kui selline kahtlus tekib?? ma saadan talle paar kolm noort kukke mis kindlalt pole tema lindudega veresugulane kui ta muidugi soovib ona "tõusorti" ära solkida tiukre segu kukkedega

Nii see on jah. Samas jäi silma ka see et, need ühetõulised olid kõik ikka väga sarnaste tõutunnustega. Seega tundub, et ta ise segaverelisi paljundanud pole. Aga erinevaid liike oli ka ikka väga palju- haned, faasanid, tuvid, kanad, kalkunid, pardid, paabud. Ja kõiki mitut liiki. Sugulusastme kohta on muidugi ei pruugi ta isegi teada. Ja ega ma selle ühe tibu põhjal ei saa ka otsustada. Lihtsalt tänu tingimustele jäi inimesest kehv mulje.

Tõin ka eelmisel kevadel suured pardid koju,siin ühe kasutaja käest ja ikka tuntud linnukasvataja.Kodus aga avastasin,et isapardil üks silm,teist polnudki aga ma ei öelnud talle sest süü ikka minu enda ka ,et kohe kohapeal ei uurinud lindu,seda ma ei tea,kas ta ise teadis seda,tagant järgi mõtlen ka,et oleks pidanud ikka mainima,nüüd juba hilja,part läks kohe potti.

carmo kirjutas:

Nii see on jah. Samas jäi silma ka see et, need ühetõulised olid kõik ikka väga sarnaste tõutunnustega. Seega tundub, et ta ise segaverelisi paljundanud pole. Aga erinevaid liike oli ka ikka väga palju- haned, faasanid, tuvid, kanad, kalkunid, pardid, paabud. Ja kõiki mitut liiki. Sugulusastme kohta on muidugi ei pruugi ta isegi teada. Ja ega ma selle ühe tibu põhjal ei saa ka otsustada. Lihtsalt tänu tingimustele jäi inimesest kehv mulje.

Kas räägid Sirpe majapidamisest või? Lisaks igasugu muid elukaid....

Ei, seal olid ikka linnud ainult ja kõigest üks koer. See ei olnud selline talumajapidamine vaid pigem nagu suvilakrunt, mis elamiseks kohendatud.

carmo kirjutas:

Ei, seal olid ikka linnud ainult ja kõigest üks koer. See ei olnud selline talumajapidamine vaid pigem nagu suvilakrunt, mis elamiseks kohendatud.

Mismoodi tal kehvad tingimused linnu kasvatuseks olid,kas näljutas,ruumikitsikus või midagi muud?

Kus kandis selline huvitav majapidamine asub?
Kui kahtlus,et tegu lindude väärpidamisega,linnud vb näljas,külmas jne,siis peaks küll loomakaitsele teada andma ja nad lähevad vaatavad selle elukoha kriitilise pilguga üle juba enne talve.
See,et koorus ühesilmaline,pole muidugi mingi näitaja,kuna selliseid väärarenguid tekib nii sugulus- kui korrektsest paaritusest,iseasi kui lindude pidamistingimustes mingi viga on.SEllisel puhul tuleks küll nö teatada kuhu vaja.

Mina näiteks tahaks lausa teada, kes need on ja mis kohad need on. Eestis on neid kohti, kust ma ise linde võtma valmis olen, küll suhteliselt vähe ja need on usaldusväärsed inimesed, aga ikkagi oleks otstarbekas ka selliste kahtlaste kohtadega kursis olla!

Saan carmo murest aru, kuid tegelikult tekib siin kaks liini sinu küsimuse/mure vastamiseks.

1) Väärareng ei ole kindlasti seotud pidamistingimustega. Ristnokk on kindel lähisuguluse tunnus. Maapiirkondades olen seda palju kohanud,eriti neil, kes ei tegele kukkede vahetamisega ja hoiavad omad tibud karjas edasi pärast nende suguküpseks saamiseni. Omavahel tihedalt suguluses olevate lindude üheks tunnuseks on ka tugevalt väike kasv, kui tead, et peaksid suured olema. Selle koha pealt soovitan maksta edaspidi kasvõi rohkem oma reisi/munade/kuke eest kuid hoida oma kari edaspidi veresugulusest väljas.

2) Lindude väärkohtlemise koha pealt palun vaata seda linki:
http://www.loomakaitse.ee/?q=farmanimals_raised_for_taust

Samuti saad meie foorumi esilehtedelt lugeda kanapidamistingimuste kohta.
Pidada silmas, et ajutine lauda mustus, mida maapiirkondades kohata võib, ei ole väärkohtlemine. Mind ehmatas see ka esialgu ikka päris ära!

Ristnokk tekib ka raamatu andmete järgi sugukanade biotiinipuudusest (mis see on ) , seesama põhjus ka silmalaugude kinniolemises. Samas mõlemad võivad olla seotud ka inkubaatori mõne osa ülekuumenemisest 2-5 haudepäeval (jälle raamatutarkus).
Aga tahaks ka kuulda seda kehvade pidamistingimuste kirjeldust.

Biotiin on vees lahustuv B-grupi vitamiin, mis on vajalik naha, juuste ja küünte normaalseks arenguks. Biotiin aitab parandada lipiidide sünteesi, mis seovad küüneplaadi rakke. Samuti stimuleerib biotiin küüne kasvutsoonis rakkude uuenemist ning vähendab veekadu küünest, mis omakorda tugevdab küüsi ja kiirendab nende kasvu.

Biotiin on väga mitmekülgne vitamiin, mida inimese keharakud üldse ise ei sünteesi ja mida toodavad vaid bakterid, pärmid ja mõned taimed. Biotiini tähtsust toonitab ka tema nimetus, mis viitab kreekakeelsele sõnale bios (elu). Biotiin osaleb ka rasvade, karbohüdraatide ja valkude ainevahetuses ning aitab organismil verest glükoosi omastada. Uuringud on näidanud, et vere biotiini tase on sageli madalam diabeeti põdevatel inimestel. Biotiin on vajalik tarbitud süsivesikute, rasvade ja valkude muundamisel energiaks. Piisava koguse biotiinita muutub organismi energia produktsioon aeglaseks ja keha välisilme aja jooksul üsna viletsaks.

Miks on biotiin hea?
• rasvhapete, glükoosi ja aminohapete normaalseks energeetiliseks ainevahetuseks;
• pikema ahelaga polüküllastumata rasvhapete sünteesiks inimkehas;
• närvisüsteemi ja silmade häireteta talitluseks;
• lihaskoe ja naha häireteta talitluseks;
• foolhappe, pantoteenhappe ja B12-vitamiini toimeks ja ainevahetuseks;
• tervete ja kaunite juuste tarvis.

Kust saame?
Parimad allikad on veise maks ja neerud, sooled, munarebu, pärm, mitmesugused seened, kaunviljad (sojaoad, herned, läätsed), teraviljad (kaer, oder, nisu, rukis, mais), jämedast teraviljajahust tooted (täisteraleib, sepik), teraviljade idandid, täispiim, tomat, artišokk, pähklid (kreeka ja kašuu), mandlid, lillkapsas.

Selles mõttes on mul suhteliselt raske seisukohta võtta, et pole aimugi, millised peaksid olema kõigi nende liikide tingimused. Pole lihtsalt vastavaid teadmisi, aga üldmulje oli suht masendav. Sellest ka minu nimetus "omapärane koht" Kirjeldus on selline, et lindude aed oli ikka poolest põlvest mudas ja väga märg. Samas ei olnud nagu vihmast ilma, pigem vb asus lindla madalamal alal. Ühtegi rohuliblet ega midagi süüa polnud ka aias kuskil näha. Samas kuna inimest ei tunne ei tea ka tema söötmisharjumusi vb annab süüa-juua hommikuti v õhtuti korra päevas ja lihtsalt selleks hetkes oli kõik hakkama pandud. Liikvel oli ka mitmeid haigete jalgadega linde. Faasanid olid suht pisikeses puuris neljakesi no selline kahe max. 2 jänesepuuri suurune puur. Nojah eks mustuse kiht oli ka üle ootuste. Rõhutan veelkord, et ega ma ei ole endas kindel ju, üldmulje oli kehv ja tekkis kahtlus. Milline näeb üldse välja nälginud lind? Esmamulje võib ka petlik olla, selles olen Tolplatalu´ga nõus. Inimene ise oli sõbralik, suhtlemist segas küll mingil määral keelebarjäär. Ei tahaks siia küll kellegi täpsemat aadressi panna kui, et koht asub Pärnumaal.

Jah, ideaalis tahaksime tõesti kõiki linde vabaduses hoida suurel heinamaal kuid teatud elukad looduses teevad oma töö, samuti linnuaedade suuremaks ehitamine võtab meeletu raha. Sellest ka mudased jalutusaiad, mis tekivad tiheda kasutuse tõttu lindude poolt. Minul on ka suured aiad tänaseks võrreldes sellega, mis oli kevadel, kui rahvas õue peal käis ja kommenteeris" issand, kas nad on kõik siin väikeses aias koos?" Aga kuna mul on natuke väiksemad võimalused, kui mõnel teisel, ei tähenda ju, et ma väärkohtleksin linde. Ja tänaseks on ka need suured aiad puhtad rohust, missest et 2k tagasi oli see rohi nabani. Söötmiskorrad võivad selles peres olla ka sellised, et antakse vb 1-2x päevas. Lindude puhul on tõesti hea, kui nad kõik korralikult ära söövad, muidu õpivad raiskama.
Lindude esmased haiguste tunnused on norus olek, mitte liikumine, kössitamine, õrrel pidev magamine, samuti harja ja lokutite värvus.
Kas jalgade haiguste all mõtled lonkamist või lestalist väljanägemist?
Kahjuks ei ole Eestis igasugune lindude ravimine veel levinud, nii et enim haiguseid võivadki meil vastu vaadata kodudest, mis aga on suht süütukesed.

Jalgade all mõtlen seda, et tundus nagu oleks mõnedel suurematel lindudel liigesed ära vms. Ja mure tekkis ka sel tasndil, et oli eraldatud aed ja puurid, aga mingit talveks lauda laadset kohta ei olnud kuskil näha. Linnuaed oli suvilast eemal ja suvilamajake pisike. Nagu hästi ei tahaks uskuda, et ta need linnud kõik endale talveks kõrvaltuppa toob.

Faasanid jäetaksegi talveks õue. Tõsi, neil peaks seal ikka tuule- ja sademetevari olema, kuhu peituda. Kanad peaksid ikka kusagil siseruumis olema.

pole see aedade ehitamine nii ropult kallis ühti . ostke mõrra lina see selline väikese silmaga kapron võrk, aia poste saab maal igast võsast on ainult kirvest vaja.ja muide see peab ka rebase kinni ,rullis teine end öösel sisse nagu muumia .

Ma olen nüüd ilmselt tiba õel, aga mis neist lindudest siis nii kohutaval kombel kokku ahmida, kui pidamistingimusi ei ole? Selge see, et linnule on vaja korralikku lauta, aedikut, jms. Saab kallimalt, saab odavamalt, aga linnud ei pea sellepärast kannatama, et pole jaksu neile pidamistingimusi luua!
Söötmisega on nagu on. Üldiselt ei anna mina ka enne uut sööki ette, kui künad puhtaks lakutud ja vahel, kui kanad on põrssad olnud ja palju vilja maha loopinud, siis enne uut ei saa, kui kõik terad on ära nokitud. Mees vahel jaurab, et kanad vahivad näljase näoga, künad tühjad - aga kontrolli käigus selgub, et künade ümbrus on vilja täis ja siis närigu pori, st. nokkigu vili maast ära. Ja samas ma võin julgelt väita, et minu kanad on ikka väga korralikult toidetud ja supervormis.
Muide, kuna kana muneb nokast, siis muna ütleb linnu pidamis- ja söötmistingimuste kohta väga palju. Kui muna on ilus, ühtlase kuju ja sileda, läikiva koorega, koor ei ole poorne, jne., siis võib eeldada, et kana on korralikult söödetud.

Minul küll kanamunad ei läigi,pardimunad aga küll Ja aedik ka neil rohust mustaks nokitud,sai ju kevadel aedikut suurendada.Ja pori on meilgi,eriti siis kui palju vihma sajab .Mina panen neile kuiva heina alla,et päris sopa sees ei oleks.Porine on just väikses aedikus.

No seda muna vaatlust oleks siis ilmselt võinud teostada küll kui oleks teadnud. Tuleb tunnistada, et munad olid tõesti lopergusemad ja krobelisemad ja ebaühtlase kujuga ka. Samas lugesin just foorumist kuskilt , et kellegi e-Bayst telltud munadest olid just need kehvema välimusega munad ainult häid tulmusi andnud.

See, et kehvema välimusega muna annab tulemuse, on tegelikult puhas juhus ja mis puutub E-bay munadesse, siis nende puhul ei tea pärast transporti iial, millisest munast elulooma saab. Jah, mina sain oma kõige ilusama orpingtonitibu (rebane ka hindas teda väga kõrgelt) tõesti lopergusest munast, oli nisuke maksavorst teine, aga kui vaatad, millised munad esimesena välja praakida (läbivalgustamise põhjal siis), on need ikkagi just lopergused, ebaühtlase koorega, poorsed, jne.
Malvekas, ega ta ei peagi sirama nagu briljant, vaid koor peab olema ilus, sile ja kergelt tuhmi läikega . Ma kunagi arvasin, et valgete munade puhul on see võimalus välistatud, aga sain just hiljaaegu Rootsist ja Saksamaalt mõned valged haudemunad - pagan, küll on ilusad! Kohe näha, et hästi hoitud lindude munetud. Aga on saadud ka selliseid, et viska kohe kompostihunnikusse.

Nojah mina olen enda täiskasvanud kanade munadega ka rahul suured, pruunid ja ümarad. Tõesti ilusad ja kuna nad laudas pesades siis ka puhtad alati.

Vaatasin oma tänaseid mune,on jah kerge läige juures

malvekas kirjutas:

Vaatasin oma tänaseid mune,on jah kerge läige juures

No nägid

Vastukajaks Kiti postitusele_
Sõna "hävitama"?!
Tibude puhul - mis see on? Kas elekter, vesi ja käärid nagu Euroopa Liit nõuab või midagi muud? Mõningaid "sante" koorub ju aeg-ajalt ikka ja tõsi ta on, et hävitaks...
Aga siit probleem - kuidas? HUMAANSUS?
Kuidas keegi neid siis hävitab? Millise süsteemiga?
Mul on alati see probleem olnud...Kuidagi kahju hakkab ju neist ja hoida ka ei tasu, reeglina neist eluloomi ei tee...

Siuts kirjutas:

Vastukajaks Kiti postitusele_
Sõna "hävitama"?!
Tibude puhul - mis see on? Kas elekter, vesi ja käärid nagu Euroopa Liit nõuab või midagi muud? Mõningaid "sante" koorub ju aeg-ajalt ikka ja tõsi ta on, et hävitaks...
Aga siit probleem - kuidas? HUMAANSUS?
Kuidas keegi neid siis hävitab? Millise süsteemiga?
Mul on alati see probleem olnud...Kuidagi kahju hakkab ju neist ja hoida ka ei tasu, reeglina neist eluloomi ei tee...

Vot humaansusest ma ei tea... Aga no niipalju võin öelda, et suures koguses vett nad ei armasta Ja päris ise ma ei tee ka.

Minu kadunud isa, talulaps ja jahimees, ütles mulle alati nii: kui sa oled kord kodulooma võtnud (ta ei pidanud seejuures kasse-koeri silmas), siis pead sa olema suuteline teda vajadusel ise tapma, sest paratamatult tekib elus selliseid olukordi, kus teisiti ei saa ja jääda ootama, et keegi tuleks ja seda sinu eest teeks, sest sina oled oh kui peenest portselanist ja sul on loomast kahju, on silmakirjalik ja lisaks looma piinamine. Ma võisin vast 13-14 aastat vana olla, kui ta õpetas mul autolt löögi saanud ja hinge vaakuval kitsel kõri maha tõmbama (kitsele otsasõitjad ahhetasid ja ohhetasid tee ääres ja ei osanud midagi ette võtta) - kiirelt, puhtalt ja looma jaoks võimalikult viisakas vormis. Iga viimane kui kanakasvatusraamat, millega mina olen viimasel ajal kokku puutunud, õpetab kanal kaela kahekorra käänama. Samuti kiiresti ja puhtalt. Uputamine on 'kirveravi' või kaela kahekorra käänamisega võrreldes ikka kordades ebahumaansem.

Vaata, kirves ravib meil natuke vanemaid, kui päevaseid tibupoegi - neile vist on sellise riistaga natuke raske pihta saada. Ja nii ehk naa ei ole igaühes seda killeri soont. Pealegi kavatsen ma kanu edasi pidada

Meie naabrimemm,eluaegne maainimene,igatsugu koduloomade ja lindude kasvataja,ei saa siiani ise oma loomi koksatud.Selle töö jaoks kutsub külast mehe,kes asja ära toimetab.Minu arust väga normaalne lahendus.
Mina ei saa siiani kedagi maha löödud,ka poeg ei saa,mees on esimeste kukkedega nüüd ikka hakkama saanud.
Oma linde süüa pole siiani meil veel keegi suutnud